Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Kohtujurist
Kertu Altin
Määruse tegemise aeg ja koht
26. jaanuar 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-14946
Tsiviilasi
E P avaldus Tallinn, xxx korteriühistu vastu 14.06.2021.a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: E P (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik: Tallinn, xxx korteriühistu (registrikood xxx, asukoht xxx); Puudutatud (e-post xxx).
isiku
lepinguline
esindaja:
I
R
Kinnitada E Pi ja Tallinn, xxx korteriühistu vaheline kompromiss järgmiselt:
Avaldaja loobub oma nõuetest puudutatud isiku vastu.
Puudutatud isik menetluskulusid.
Menetlusosaliste kompromissis märkimata jäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
Avaldaja kinnitab, et ta on teadlik, et menetluse lõpetamise korral ei saa ta uuesti pöörduda kohtusse avaldusega puudutatud isiku vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle.
ei
nõua
avaldajalt
antud
kohtumenetlusega
seotud
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Harju Maakohtu menetluses on E Pi avaldus Tallinn, xxx korteriühistu vastu 14.06.2021.a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.
Menetlusosalised esitasid 22.01.2024 kohtule kinnitamiseks kompromissi ning palusid menetluse lõpetada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.
Menetlusosalised saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on kokku leppinud, et puudutatud isik ei nõua avaldajalt menetluskulusid ning kompromissis märkimata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, mistõttu jätab kohus käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Tulenevalt TsMS § 661 lg-st 2 on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.