Sillamäe linn, Kesk tn 1 KÜ avaldus P K vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: Sillamäe linn, Kesk tn 1 korteriühistu (RK 80526383; asukoht Ranna tn 3, 40231 Sillamäe) Avaldaja lepinguline esindaja: Kalle Kekki (e-post: [email protected]) Puudutatud isik (võlgnik): P K (IK XXX; elukoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Sillamäe linn, Kesk tn 1 KÜ avaldus P K vastu võlgnevuse nõudes.
2.Mõista välja P K avaldaja Sillamäe linn, Kesk tn 1 KÜ kasuks majandamiskulude põhivõlgnevus summas 710,14 eurot perioodil mai 2020- aprill 2022.
3.Mõista välja P K avaldaja Sillamäe linn, Kesk tn 1 KÜ kasuks viivis alates kohtumääruse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Jätta avaldaja menetluskulud asjast puudutatud isiku P K kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul peale määruse jõustumist.
6.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.
7.Toimetada kohtumäärus asjast puudutatud isikule P K (IK XXX kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded käesoleva määruse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Teates märkida, et kohtumäärus loetakse asjast puudutatud isikule avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.
EDASIKAEBAMISE KORD
2-22-119524 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Sillamäe linn, Kesk tn 1 korteriühistu esitas 03.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4171,72 euro saamiseks. Kohus tegi 08.06.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 07.12.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja lahendamiseks Viru Maakohtule.
2.08.12.2022 kohtumäärusega jättis kohus Sillamäe linn, Kesk tn 1 korteriühistu avalduse P K vastu käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et korteriühistul tuleb esitada kohtule selge arvestus, milles on näidatud tasumisele kuuluv võla summa ja periood, mille eest on võlgnevus tekkinud. Kui korteriühistu soovib ka viivise väljamõistmist, tuleb kohtule esitada ka viivise arvestus, näidates viivise määra ja perioodi. Kuna majandamiskulude ja viivise nõude rahuldamise aluseks on erinevad õiguslikud alused, siis tuleks avaldajal oma nõude eri osad eristada ja need konkreetsete summadena välja tuua. Nõude olemasolu ja suuruse kinnitamiseks tuleb esitada vastavad tõendid. Samuti tõi kohus esile, et majandamis- ja kommunaalkulude tasumise nõude aluseks on muuhulgas järgmised asjaolud:
2.1.kui majandamis- ja kommunaalkulude (sh erinevate tasude nt haldustasu, remonditasu) tasumise nõude aluseks on korteriühistu üldkoosoleku otsus või põhikiri, tuleb välja tuua otsuse sisu;
2.2.kui majandamis- ja kommunaalkulude tasumise nõude aluseks on kolmandate isikute poolt korteriühistule teenuste osutamine (sh nt korteriühistule esitatavad arved teenusepakkujate poolt), tuleb näidata iga arvestusperioodi kohta eraldi, milliseid teenuseid on korteriühistule osutatud ning milline tasu maksmise kohustus on korteriühistule sellest tekkinud;
2.3.võlgnikule esitatud arved;
2.4.kui puudutatud isik on võlgnevuse osaliselt tasunud, peab avaldaja välja tooma milliseid makseid on kohustuste täitmiseks tehtud ja kuidas on toimunud nende maksete alusel kohustuste täidetuks lugemine (võlgnevuse täitmise asjaolud);
2.5.kas pooled on kokku leppinud käibemaksu tasumises (viide lepingupunktile).
3.Sillamäe linn, Kesk tn 1 korteriühistu esitas 21.12.2022 Viru Maakohtule avalduse P K vastu võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt on puudutatud isikul P K tekkinud võlgnevus korteriühistu ees tasumata halduskulude eest. Avalduse kohaselt tasus puudutatud isik viimati oma kulutusi korteriühistu ees 25.07.2019, mida tõendab avalduse lisa 1, KÜ
2-22-119524 pangakonto väljatrükk. Võlgnevuse aluseks on aprill 2022 arve (avalduse lisa nr 2) summas 4171,72 eurot ning igakuiste maksete koondtabel (avalduse lisa nr 3). Nõuet tõendab 16.05.2018 korteriühistu üldkoosoleku otsus (avalduse lisa nr 8, vene keeles). Avaldaja palub jätta menetluskulud asjast puudutatud isiku kanda. Samuti palub avaldaja tagastada enamtasutud riigilõiv summas 33,61 eurot arveldusarvele nr XXX, saajaks Sillamäe linn, Kesk tn 1 korteriühistu.
4.Viru Maakohus selgitas 22.12.2022 kohtunõudes, et avalduses ei ole märgitud võla tekkimise perioodi, avaldusest ei nähtu, millal ja milline võlgnevus on tekkinud, seega tuleb avaldajal võlgnevuse tõendamiseks tuleb esitada tõendid (arved/lepingud/KÜ otsused jms) iga arvestusperioodi kohta. Kohus selgitas ka, et avaldaja peab tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnda liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa arve esitamisega tõendada seda, kui palju pidi korteriomanik majandamiskulude eest tasuma. Kohus andis avaldajale tähtaja arves toodud kulude tõendamiseks teenuste osutajate väljastatud arvete ja/või lepingute esitamiseks ning korteriühistu otsuste või protokollide esitamiseks, mis tõendaksid, kust tulenevad korteriomaniku kohustused.
5.Avaldaja esitas 19.01.2023 vastuse kohtunõudele. Avaldaja on selgitanud, et lisast nr 3 selgub, kuidas on puudutatud isiku võlgnevus kuude lõikes kasvanud ning iga aasta kohta on koostatud vastav tabel. Samuti on 2019. aasta maksega puudutatud isik tunnistanud talle esitatud arveid ja asunud neid tasuma. Täiendavalt on avaldaja esitanud korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise teate tõlke (lisa nr 9). Koos vastusega esitas avaldaja kohtule ka korteriühistu 16.05.2018 üldkoosoleku protokolli tõlke (lisa nr 10), milles nähtub korteriomandite kaasomandi osade juhtimise ja teenindamise tasu suurus on 0,4561 eurot/m2, korteriühistu reservkapitali moodustamine ja selle suurus 0,1683 eurot/m2 ning remondifondi moodustamine 0,05 eurot/m2. Nõude tõendamiseks on avaldaja esitanud korteriühistu 15.04.2019 üldkoosoleku protokolli tõlke (lisa nr 11), millega on kehtestatud juurdepääsukontrolli seadmete teenindus- ja hooldusleping 0.30 eurot/korter ning remondiraha kogumisfondi loomine elamu silluse remontimiseks 0,10 eurot/m2 kütteperioodi vaheajal ja 0,05 eurot/m2 kütteperioodil. Samuti on avaldaja esitanud korteriühistu 22.07.2020 üldkoosoleku protokolli tõlke (lisa nr 12), millelt nähtub remondifondi moodustamine avariitööde tegemiseks summas 0,05 eurot/m2. Avaldaja on kohtule esitanud ka lisad nr 13 ja 14, mis on fotod originaal protokollidest. Samuti on lisana nr 15 esitatud lisana nr 2 esitatud arve tõlge, kus nähtub majandamiskulude nõude koosseis. Avaldaja on esitanud prügiveo lepingu (lisa nr 16, dtl 70-72), mille kohaselt on lepingu objektiks olme ja teiste jäätmete kogumine, vedu ja üleandmine ladustamiskohta ning
2-22-119524 teostatud tööde eest toimub tasumine igakuiselt, lähtudes faktilisest elanike arvust korraldatud jäätmeveo kehtestatud hinna alusel 2,82 eurot ühe elaniku kohta.
6.Kohus võttis 09.02.2023 avalduse menetlusse ja kohustas asjast puudutatud isikut esitama kohtule avalduse osas kirjalik vastus 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.
7.16.05.2023 kohtunõude kohaselt andis kohus avaldajale täiendava tähtaja nõude täpsustamiseks ja asjakohaste tõendite esitamiseks. Avaldaja esitatud nõue puudutatud isiku vastu tekkis avalduse kohaselt perioodil mai 2019 kuni aprill 2022 tasumata majandamiskulude võlgnevuses summas 4171,72 eurot, kuid kohus tuvastas, et avaldaja nõue majandamiskulude eest perioodil märts 2019 kuni aprill 2020 summas 1450,39 eurot on rahuldatud Viru Maakohtu 22.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-116396. Kohtunõudest tulenevalt tuli avaldajal kohtule esitada andmed selle kohta, mis perioodil on puudutatud isiku võlgnevus tekkinud.
8.Avaldaja vähendas 30.05.2023 avalduses nõude summat ning palub kohtul puudutatud isikult välja mõista võlgnevus perioodil mai 2020 kuni aprill 2022 tekkinud majandamiskulude võlgnevuse eest summas 2721,33 eurot. Avaldaja selgitas, et korteriühistu juhatus muutus 24.08.2021 ja juhatuse muutusega loobuti ka senisest raamatupidamise teenusest ning üle antud dokumentide seas puudus informatsioon korteri XXX sissenõutavaks muutunud võlgnevuste kohta. Koos nõude vähendamise avaldusega esitas avaldaja ka tõendi võlgnevuse suuruse kohta (dtl 90) perioodil mai 2020 – aprill 2022 summas 2721,33 eurot. Samuti arvestuse võlgnevuse tekkimise kohta kuude lõikes (dtl 92).
9.Avaldaja palub avaldus rahuldada ja puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus summas 2721,33 eurot ja menetluskulud. Avaldaja palub välja mõista põhivõlgnevuselt ja menetluskuludelt viivis kohtulahendi jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Avaldaja peab võimalikuks tsiviilasja lahendamist kirjalikus menetluses.
10.Kuna P K tegelik asu/elukoht on kohtule teadmata, toimetati P K kohtudokumendi kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.06.2023. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
11.Puudutatud isik ei ole esitanud kirjalikku vastust avaldusele ega vastuväiteid.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
13.Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ja ei ole temalt nõutavatele summadele vastu vaielnud.
14.TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Seega lahendab kohus asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
2-22-119524
15.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 1 lg 4 sätestab, et korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.
16.Kohus on tuvastanud, et asjast puudutatud isikule kuulub korteriomand aadressil XXX. Seega on asjast puudutatud isik korteriühistu liige KrtS § 1 lg-st 4 tulenevalt. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on asjast puudutatud isiku korteri pindala 52,30 m2.
17.KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti, korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist, korteriühistu vastutuse kindlustamist ning kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomist.
18.KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
19.Kohus on tuvastanud, et äriregistris puudub korteriühistu põhikiri. Avaldaja ei ole kohtule esitanud korteriühistu põhikirja.
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2-22-119524
21.Kohus selgitab, et selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, tuleb jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga (kui arvestus on seotud ruutmeetritega). See tähendab, et avalduse rahuldamiseks pidi avaldaja tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnda liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul, kui korteriühistus ei ole kehtestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi korteriomanik majandamiskulude eest tasuma. (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-10 p 14).
22.Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude tasumist alates mai 2020 – aprill 2022 ning palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus summas 2721,33 eurot.
23.Nõude tõendamiseks on avaldaja esitanud arve (dtl 36, tõlge dtl 69), millelt nähtub võlgnevuse koosseis: nimetus, mõõtühik, kogus, maksumus ja summa. Avaldaja on esitanud nõude tõendamiseks arvestus võlgnevuse tekkimise kohta kuude lõikes (dtl 92), millelt nähtub puudutatud isiku 24 kalendrikuu jooksul võlgnevuse kujunemine summas 2721,33 eurot.
24.1.16.05.2018 üldkoosoleku protokolli punkti 1 kohaselt võeti vastu otsus korteriomandite kaasomandi osade juhtimise ja teenindamise tasu summas 0,4561 eurot/m2.
24.2.16.05.2018 üldkoosoleku protokolli punkti 3 kohaselt otsustati korteriühistu reservkapitali moodustamine ja selle suurus 0,1683 eurot/m2;
24.3.16.05.2018 üldkoosoleku protokolli punktis 4 võeti vastu otsus remondifondi moodustamiseks summas 0,05 eurot/m2;
24.4.15.04.2019 üldkoosoleku protokolli punkti 5 kohaselt otsustati kehtestada juurdepääsukontrolli seadmete teenindus- ja hooldusleping summas 0.30 eurot/korter;
24.5.15.04.2019 üldkoosoleku protokolli punkti 6 kohaselt otsustati remondiraha kogumisfondi loomine elamu silluse remontimiseks summas 0,10 eurot/m2 kütteperioodi vaheajal ja summas 0,05 eurot/m2 kütteperioodil;
24.6.22.07.2020 üldkoosoleku protokolli punkti 3 kohaselt otsustati lõpetada alates 01.07.2020 korteriühistu reservkapitali kogumine
2-22-119524
24.7.22.07.2020 üldkoosoleku protokolli punkti 5 kohaselt otsustati jätkata raha kogumist remondifondi avariitööde tegemiseks summas 0,05 eurot/m2.
25.Avaldaja esitas 01.08.2018 sõlmitud teenuste osutamise lepingu, mille alusel teostatakse olme ja teiste jäätmete kogumist, vedu ja üleandmist ladustamiskohta (dtl 70-72). Lepingu kohaselt toimub teostatud tööde eest toimub tasumine igakuiselt, lähtudes faktilisest elanike arvust korraldatud jäätmeveo kehtestatud hinna alusel 2,82 eurot ühe elaniku kohta (lepingu punkt 4.1).
26.Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on tõendatud avaldaja põhivõlgnevus osaliselt.
27.Avaldaja on tõendanud remondifondi tasumise kohustuse summas 0,05 eurot/m2, kaasomandi osade juhtimise ja teenindamise tasu summas 0,4561 eurot/m2, juurdepääsu seadmete teeninduse ja hoolduse summas 0,30 eurot/korter ning olmeprügi tasumise kohustuse.
28.Kohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud üldkasutatavate ruumide elektri ja võrguteenuse, üldkasutatavate ruumide kindlustuse, vee ja kanalisatsiooni, veemõõturite näitude vahe, vee soojendamise, eluruumi kütmise, raadio ja lifti võlgnevust. Olenemata kohtu korduvatest selgitustest avaldajale, ei ole avaldaja esitanud nimetatud võlgnevuste arvestusperioodi, sh milliseid teenuseid on korteriühistule osutatud ning millise tasu maksmise kohustus on korteriühistule tekkinud. Avaldaja ei ole kohtule esitanud arveid ega lepinguid teenuste osutamise ja teenuste osutamise tasu kohta ehk kui palju oli teenuseid tarbitud ja kuidas olid kulud korteriomanike vahel jagatud. Lisaks ei nähtu asjast puudutatud isikule esitatud arvest reservfondi tasu nõude esitamist võlgnikule.
29.Seega leiab kohus, et esitatud dokumentidega on tõendatud võlgnevus järgmiselt:
29.1.remondifond summas 2,615 eurot/kuu, mis moodustab võlgnevuse perioodil mai 2020 - aprill 2022 (24 kalendrikuud) kokku summas 62,76 eurot;
29.2.korteriomandite kaasomandi osade juhtimise ja teenindamise tasu summas 23,854 eurot/kuu, mis moodustab võlgnevuse perioodil mai 2020 – aprill 2022 (24 kalendrikuud) kokku summas 572,496 eurot;
29.3.juurdepääsukontrolli seadmete teenindus- ja hooldusleping summas 0.30 eurot/korter ühes kuus, mis moodustab võlgnevuse perioodil mai 2020 – aprill 2022 (24 kalendrikuud) kokku summas 7,2 eurot;
29.4.olmeprügivedu summas 2,82 eurot/elanik, mis moodustab võlgnevuse perioodil mai 2020 – aprill 2022 (24 kalendrikuud) kokku summas 67,68 eurot.
30.Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse osaliselt ning puudutatud isikult tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 710,14 eurot.
Riigilõivu tagastamise taotlus
31.Kohus tuvastas, et maksekäsu kiirmenetluses on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 125,15 eurot.
32.Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 6 kohaselt avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro. Maksekäsu
2-22-119524 kiirmenetluse avalduse kohaselt oli avaldaja nõue 4171,72 eurot, millest 3% moodustab 125,15 eurot.
33.RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot.
34.TsMS § 172 lg 9 kolmandast lausest tuleneb, et maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 150 lg 33 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses.
35.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks ei kuulu rahuldamisele.
Menetluskulud
36.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
37.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et menetluse läbiviimise vajadus on tingitud puudutatud isiku käitumisest leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud täies ulatuses asjast puudutatud isiku kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva määruse jõustumist. Kohtumääruse kättetoimetamine
38.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtumääruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
39.TsMS § 317 lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ning nimetatud väljavõttes peab olema ära märgitud asja arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning lahendi kättetoimetamise puhul selle resolutsioon. Dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
40.Kohtul ei õnnestunud asjast puudutatud isiku tegelikku elu- või viibimiskohta, ametlikku töökohta või muid kontaktandmeid välja selgitada.
41.Kohus leiab, et kuna ei ole teada asjast puudutatud isiku elu-, viibimis- ega töökohta, samuti ei ole teada tema esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele
2-22-119524 võiks olla võimalik dokumendid kätte toimetada, tuleb täiendatud avaldus kätte toimetada avalikult. Kohus loeb dokumendid võlgnikule avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisest alates väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.