Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
22. jaanuar 2024.a, Tallinn
Hagihind
1066,66 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-23-119700 OÜ Aktiva Finance Group hagi E. M. vastu laenulepingutest nr xxxx, xxxx ja järelmaksulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 670,50 euro, intressi 44,06 euro, sissenõudmiskulu 90 euro, viivise 82,96 euro ja täiendava viivise saamiseks
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (OÜ Julianuse Õigusbüroo, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: E. M. (isikukood xxxx, faktiline elukoht teadmata) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi E. M. vastu laenulepingutest nr xxxx, xxxx ja järelmaksulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 670,50 euro, intressi 44,06 euro, sissenõudmiskulu 90 euro, viivise 82,96 euro ja täiendava viivise saamiseks.
2.Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finance Group kanda.
3.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused
1.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 30.08.2023 määruse punktis 2 (dtl 216). Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
2.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi nõue ja kohtu tuvastatud asjaolud
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid P OÜ ja E. M. laenulepingud nr xxxx, xxxx ja I AS-iga järelmaksulepingu nr xxxx. Kostja sai lepingu nr xxxx alusel laenu summas 500 eurot ning kostja on teostanud põhiosa katteks makseid summas 271,38 eurot. Seega on põhinõue summas 228,62 eurot. Kostja sai lepingu nr xxxx alusel laenu summas 500 eurot ning kostja on teostanud põhiosa katteks makseid summas 271,38 eurot. Seega on põhinõue summas 228,62 eurot. Lepingu nr xxxx alusel soetas kostja kauba maksumusega summas 249,99 eurot. Kostjalt on laekunud makseid põhiosa katteks summas 36,73 eurot. Seega on põhivõlg summas 213,26 eurot.
5.P OÜ saatis kostjale 25.02.2023 lepingu nr xxxx ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles P OÜ lepingu üles 12.03.2023. P OÜ saatis kostjale 22.02.2023 lepingu nr xxxx ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles P OÜ lepingu üles 09.03.2023. P OÜ loovutas 14.03.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. I AS saatis 7.03.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 28.03.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. I AS loovutas 29.03.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
6.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuotsuse lihtsustatud kirjeldav osa ning põhjendused
7.Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud: 8.1.P OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 13.03.2020 leping nr xxxx, mille alusel on kostja saanud laenu summas 500 eurot (dtl 29-31) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 33,63 % aastas ja krediidi kulukuse määr 55 % aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. 8.2.P OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 17.03.2020 leping nr xxxx, mille alusel on kostja saanud laenu summas 500 eurot (dtl 108-110) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 33,63% aastas ja krediidi kulukuse määr 55% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. 8.3.I AS-i ja kostja vahel oli sõlmitud 24.04.2022 järelmaksuleping nr xxxx, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 249,99 eurot (dtl 160-161) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 11,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 30,44% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. 8.4.Lepingu nr xxxx sõlmimise ajal (13.03.2020) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 61,83% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel. Lepingu nr xxxx sõlmimise ajal (17.03.2020) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 61, 83% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel. Lepingu nr xxxx sõlmimise ajal (24.04.2022) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 50,85% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
8.5.P OÜ on loovutanud oma lepingutest nr xxxx ja xxxx tulenevad nõude hagejale 14.03.2023 ning on sellest kostjat teavitanud 14.03.2023 teates (dtl 174). I AS on loovutanud oma lepingust nr xxxx tulenevad nõude hagejale 29.03.2023 ning on sellest kostjat teavitanud 29.03.2023 teates (dtl 175).
8.6.Kostja võttis laenuandjate poolt võimaldatud summad kasutusse. Kokku maksis kostja P OÜ-le laenulepingu nr xxxx põhivõla katteks kokku 271,38 eurot ja laenulepingu nr xxxx põhivõla katteks 271,38 eurot ning I AS-ile lepingu nr xxxx põhivõla katteks 36,73 eurot (dtl 22). Hageja ei ole vaatamata kohtu 07.12.2023 järelpärimisele (dtl 244249) selgitanud, kui palju maksis kostja nende lepingute alusel muid summasid (viivised, intressid, haldustasud, meeldetuletuste tasud, jms).
8.7.25.02.2023 on P OÜ edastanud kostjale teate lepingu nr xxxx ülesütlemise kohta ning palunud tasuda võlgnevuse hiljemalt 11.03.2023. Juhul kui võlgnevust nimetatud
kuupäevaks ei tasuta, loeb P OÜ lepingu lõppenuks alates 12.03.2023 ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist täies ulatuses (dtl 69). 22.02.2023 on P OÜ edastanud kostjale teate lepingu nr xxxx ülesütlemise kohta ning palunud tasuda võlgnevuse hiljemalt 08.03.2023. Juhul kui võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei tasuta, loeb P OÜ lepingu lõppenuks alates 09.03.2023 ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist täies ulatuses (dtl 144). 07.03.2023 on I AS edastatud kostjale lepingu nr xxxx ülesütlemise hoiatuse ning andnud täiendava tähtaja kuni 21.03.2023 võlgnevuse tasumiseks (dtl 171). Kostja nimetatule reageerinud ei ole ning I AS on edastanud 28.03.2023 lepingu nr xxxx ülesütlemise teatise (dtl 172).
8.8.Hageja on edastanud kostjale võlateatised ja hagihoiatused (dtl 176-206).
9.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 07.12.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 244-249).
9.1.Hageja vastavale kohtu nõudele reageerinud ei ole.
9.2.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning toimikust nähtuvad tõendid kinnitavad, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
9.3.Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
9.4.Hageja (ega P OÜ ja AS I) ei ole tõendanud, et laenutaotluste rahuldamisel ja nende alusel tarbijakrediidi väljastamisel kostjale poleks ta rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Samuti ei nähtu ühestki tõendist, et laenuandja oleks ka tegelikult teostanud mingit analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada järjekordselt võetavat laenu. Tõendeid pole ka selle kohta, et laenuandja oleks kontrollinud maksehäirete puudumist kostja osas. Asjas on küll esitatud kostja
pangakonto väljavõte perioodi 01.03.2019 - 26.09.2019 kohta (dtl 86-107), kuid hageja ei ole selgitanud, kas ta on seda analüüsinud ja kui on, siis mis järeldused ta sellest teeb. Kohus märgib, et esimene laenuleping on kostjaga sõlmitud alles 13.03.2020, mistõttu on küsitav, kas rohkem kui pool aastat vanad andmed tarbija sissetulekute- ja väljaminekute kohta saaks üldse asjakohased olla vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel. Samuti nähtu kohtu hinnangul sellest kostja pangakonto väljavõttest, et ta krediidikõlbulik ilmselt ei olnud, kuna tema sissetulekutest ei piisanud tema kulutuste katmiseks – kostja kontojäägi miinusesse minemist hoidsid ära üksnes sama perekonnanimega eraisikute korduvad ülekanded kostjale. Samuti võis isikul olla hasartmängukirg (nähtuvalt mitmetest ülekannetest välisriikides tegutsevatesse onlinekasiinode operaatoritele). Eeltoodu oleks vastutustundlikul laenuandjal pidanud tekitama kindlasti täiendavaid küsimusi isiku võime kohta talle kõrge intressiga antud laen tagasimaksmise tegeliku võimekuse kohta.
9.5.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis hagejale võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust, kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud (dtl 247).
Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis 07.12.2023 kohtumääruses hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja on otsustatud oma nõuet mitte ümber arvestada ega teavet esitada. Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saa kohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi täielikult ega osaliselt rahuldada. Ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi (ka osaliselt) rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd hageja ei ole hoolimata saadud kohtunõudest esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
11.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1066,66 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
13.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
14.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.11.2023, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku, eposti ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.