22. jaanuar 2024. a kell 09.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-13673
Tsiviilasi
A. A. ́i maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised
ja
nende võlgnik A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx); esindajad, pankrotihaldur usaldusisik Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok osaühing, asukoht Estonia pst 1, Tallinn 10143).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. A. ́i maksejõuetusavaldus
2.Välja kuulutada A. A. ́i pankrot 22. jaanuaril 2024. a kell 09.00.
3.Algatada A. A. ́i kohustustest vabastamise menetlus.
4.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
5.Nimetada A. A. ́i pankrotihalduriks/usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok osaühing, asukoht Estonia pst 1, Tallinn 10143).
6.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 07. veebruaril 2024. a algusega kell 11.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-23-13673.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne
2-23-13673 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.A. A. ́ile võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
12.Määrata A. A. ́i ajutisele pankrotihaldurile/usaldusisikule Oliver Ennok’ile tasu summas 1050 (üks tuhat viiskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks.
13.Ajutise pankrotihalduri Oliver Ennok’i tasu summas 1050 (üks tuhat viiskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks, mõista välja pankrotivarast.
14.Kohtumäärus saata teadmiseks menetlusosalistele. Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.A. A. esitas Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palus enda pankrot välja kuulutada ja alustada kohustustest vabastamise menetlus. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik on vallaline, tal on üks alaealine laps. Võlgnikul on xxxharidus, võlgnik töötab xxxna, tema töötasu kuus on 775 eurot, millele lisanduvad sotsiaaltoetused 80 eurot kuus, kokku 855 eurot kuus, võlgniku igakuised väljaminekud on 850 eurot kuus. Võlgnikule kuulub korter xxx, mille väärtuseks ta on hinnanud 25 000 eurot. Võlgniku suhtes on alustatud 8 täitemenetlust. Võlgnikul on täitmata kohustusi kokku 52 982.82 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt puuduvad tal kohustuste täitmiseks vahendid, kuna kogu sissetulek kulub ära. Võlgnik on teadlik ja nõus, et tema kinnisvara muutub pankrotivaraks. Võlgniku selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks majandusest tingitud töömahu vähenemine, praktiliselt igakuine lapsega haiguslehel olemine. Võlgnik tegi algselt lapse isaga kokkulepe, et maksab lasteaiatasu, kuna laps veetis iga kuu nädal aega ka tema pool. Võlgnik on palunud peatada tema suhtes algatatud täitemenetlused.
2-23-13673 Võlgnik soovib oma pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist. Võlgnik kinnitab, et talle teadaolevalt ei esine aluseid kohustustest vabastamise välistamist.
2.Harju Maakohus on 23.10.2023 pankrotihalduriks/usaldusisikuks Oliver Ennoki.
määrustega
nimetanud
ajutiseks
3.Usaldusisik esitas kohtule usaldusisiku aruande. Usaldusisiku aruande kohaselt töötab võlgnik xxx xxx. Võlgniku igakuine sissetulek on 1250 eurot (bruto) palk ning lapsetoetus 80 eurot ja 150 eurot. Perekonnaseisult on võlgnik vallaline. Võlgnikul on üks alaealine laps, xx.xx.xxxx sündinud poeg. Usaldusisik on teinud võlgniku ja kohustuste välja selgitamiseks teabenõude võlgnikule ning päringud krediidiasutustestesse, liisinguandjatele, Transpordiametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametisse ja Eesti Väärtpaberikeskusele. Vastavalt võlgniku ja päringu vastuste tulemusena on usaldusisik tuvastanud järgneva: võlgniku omandis on kinnisasi (korter) asukohaga xxx, kvartal nr xx, krunt nr xxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonda registriosa numbriga xxxxxx. Kinnistu kolmandasse jakku on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on vara hinnanguline väärtus 25 000 eurot. võlgnik omab arvelduskontosid: Coop Pank AS-is arvelduskonto XXXXXXXXXXXX, saldo 0.00 eurot; Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX, mille jääk on 44.51 EUR, kontol on broneering 3.84 eurot kaardi kuutasudest; arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX, mille jääk on null; limiidikontot nr XXXXXXXXXXXX, mille jääk on -450.00 eurot, hoiukontot nr XXXXXXXXXXXX, väärtpaberikontot nr xxxxxxxxx, laenulepingut nr xxxxxxxxx, mille tähtaeg on 15.01.2020 / 28.02.2026, limiit on 450.00 eurot, seisuga 30.10.2023 on nõue 454.75 eurot ( sh. 450.00 eurot kasutatud limiit + intress 4.75 eurot); AS LHV pank arvelduskontot XXXXXXXXXXXX, mille jääk on 0.00 eurot; SEB Pank AS-is lõpetati võlgniku arvelduskonto leping 02.06.2015 panga algatusel ning lepingu lõpetamisel oli konto jääk 0.13 eurot. võlgnikul on täitmata kohustusi kokku 52 986.15 eurot järgmiste võlausaldajate eest: OK Incure OÜ nõue 10 633.79 eurot; Bondora AS nõue 8260 eurot; TF Bank AB (publ) Eesti filiaal 11 633.67 eurot; Aktiva Finance Group OÜ (loovutatud Placet Group OÜ poolt) nõue 4200.38 eurot; Aktiva Finance Group OÜ (loovutatud Inbank AS poolt) nõue 1635.18 eurot; Bigbank AS nõue 16 168.68 eurot; Swedbank AS 454.74 eurot. Usaldusisiku päringutest selgusid järgmised asjaolud võlgniku varade ja kohustuste osas: - AS Eesti Väärtpaberikeskuse vastusest selgub, et võlgniku nimel on avatud väärtpaberikonto nr xxxxxxxxx, kus saldo on 0 eurot; - Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid käesoleval hetkel ei kuulu; - AS Pensionikeskus 30.10.2023 vastusest selgub, et võlgniku nimel on avatud pensionikonto nr xxxxxxxxx, konto saldo 30.10.2023 seisuga on 0 osakut. Võlgnik on esitanud raha väljavõtmise avalduse 22.01.2021 ning teostatud on järgmised väljamaksed: 02.09.2021 summas 5174.41 eurot, 16.09.2021 summas 31.66 eurot ja 27.09.2021 summas 432.88 eurot. A. A. ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga;
2-23-13673 - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 23.08.2023 vastusest selgub, et võlgniku suhtes on algatatud 8 täitemenetlust kogusummas 32 274.38 eurot; - Maksu- ja Tolliameti 26.10.2023 vastuse kohaselt ei ole võlgnikul maksuvõlga ja ettemaksukonto saldo seisuga 26.10.2023 on 0.00 eurot; - Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kuulub kinnistu aadressil xxx, kvartal nr xx, krunt nr xxx. Usaldusisiku esialgsel hinnangul ei esine vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik A. A. esitas 26.09.2023 (täpsustatud terviktekst 04.10.2023) kohtule maksejõuetusavalduse, milles palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgniku omandis on kinnisasi aadressil xxx, kvartal nr xx, krunt nr xxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonda registriosa numbriga xxxxxx. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on kinnisvara hinnanguline väärtus 25 000 eurot. Igakuiseks sissetulekuks on palk 1250 eurot (bruto) ja lapsetoetus 80 eurot ning 150 eurot lasteaia arve tasumine lapse isa poolt. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 52 986.15 eurot. Võlgnik on kohtule esitatud maksejõuetusavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku selgituste kohaselt sai maksejõuetus alguse majanduslangusest tingitud töömahu vähenemisega seoses ja praktiliselt igakuiselt lapsega haiguslehel olemine. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Usaldusisik on seisukohal, et välja tuleks kuulutada A. A. ́e menetlus. Pankroti väljakuulutamise korral on ta nõus jätkama pankrotihaldurina. Usaldusisik palub määrata tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele usaldusisiku (halduri) büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks. II Kohtumääruse põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.
2-23-13673 FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
5.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
6.Võlgnikile kuulub kinnisasi (korter) asukohaga xxx, võlgniku esitatud andmete kohaselt on vara hinnanguline väärtus 25 000 eurot. Võlgnik töötab, tema igakuine sissetulek koosneb töötasust 1250 eurot (bruto) ning lapsetoetustest 80 eurot ja 150 eurot. AS Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel on võlgniku nimel avatud väärtpaberikonto, mille saldo on 0 eurot. Elektroonilise äriregistri andmetel ei kuulu võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid. AS Pensionikeskus andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto, mille saldo on 0 osakut. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul maksuvõlga, ettemaksukonto saldo on 0 eurot; Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 52 986.15 euro ulatuses. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel on võlgniku suhtes algatatud 8 täitemenetlust, millede nõuete kogusumma on 32 274.38 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik katta kõiki võlgniku kohustusi, võlgniku sissetulek pole piisav, et selle arvelt oleks võimalik täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgniku vara ei kata pooltki tema kohustustest ja võlgniku sissetuleku arvelt pole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisiku esialgsel hinnangul ei esine vara tagasivõitmise võimalusi.
2-23-13673
8.Võlgnikul puudub vara kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule.
9.Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades asjaolu, et võlgnikul on vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada osaliselt võlausaldajate nõudeid, siis esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on püsivalt maksejõetu ja on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada ning FiMS § 45 lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
10.Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
11.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks majandusest tingitud töömahu vähenemine ja igakuine lapse haigusest tingitud töölt eemalolek. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
2-23-13673
12.Kohus selgitab A. A.le, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. A. A.l tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
13.Oliver Ennok on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks.
nõusoleku
enda
nimetamiseks
A.
A.
14.Usaldusisiku tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (edaspidi FiMS) § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni
2-23-13673 maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. A. A. ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 11 töötunni eest 1100 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur palub arvestades usaldusisiku tasu suuruseks 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks 220 eurot, kokku 1320 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks 11 tundi, millest ta koostas ja esitas teabenõude võlgnikule – 0,5 h, koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse – 0,5 h, töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid, sh tutvus andmetega vara osas – 1 h, tutvus võlgniku poolt esitatud teabenõude vastustega – 1 h, analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas vara- ja võlanimekirja – 5,5 h, koostas usaldusisiku aruande – 2 h, osalemine istungil maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks – 0,5 h. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 100 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. a on töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on PankrS § 23 lg 3 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot. Usaldusisik on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna usaldusisik on palunud oma tasu välja mõista Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Arvestades asjaolu, et usaldusisiku ülesanded on täidetud ja tasunõue esitatud 2023. aastal, kohaldub kohtu hinnangul usaldusisiku tasule 2023. a käibemaksu määr 20%. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab usaldusisiku töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 10,5 tunni osas, kuna käesolevas pankrotimenetluses ei toimunud kohtuistungit, millel võimaliku osalemise on pankrotihalduri ajakulu hulka märkinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Oliver Ennoki usaldusisiku tasu summas 1050 eurot, millele lisandub käibemaks summas 210 eurot ehk kokku 1260 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Eeltoodud tasu kuulub tasumisele pankrotivara arvelt.