Svea Finance AS hagiavaldus I. B. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
1838,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Svea Finance AS, rk 11200943, asukoht Hallivanamehe 4, Tallinn, lepinguline esindaja Piret Palm Kostja: I. B., ik xxxx, elukoht xxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt I. B.ilt hageja Svea Finance AS kasuks 04.08.2022 ostulimiidi kasutamise kokkuleppest nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 1400 eurot, tasumata intressid summas 0,01 eurot, 19.01.2024 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 165,87 eurot ja sissenõudmiskulud summas 45 eurot.
3.Välja mõista kostjalt I. B.ilt hageja Svea Finance AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhivõlgnevuse (1400 euro) tasumata jäägilt alates 20.01.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse 1400 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Svea Finance AS põhinõue 21 eurot, haldustasu nõue 11,60 eurot intressinõue 74,28 eurot ja viivisenõue 21,19 eurot.
5.Jätta menetluskulud 92% ulatuses kostja I. B.i kanda ja 8% ulatuses hageja Svea Finance AS kanda ning välja mõista I. B.ilt Svea Finance AS kasuks menetluskulude katteks 580,92 eurot.
6.Välja mõista kostjalt I. B.ilt hageja Svea Finance AS OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (580,92 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.Svea Finance AS esitas 19.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 10.04.2023 hagiavalduse I. B.’i vastu võlgnevuse nõudes ning 31.05.2023 hagiavalduse täpsustuse.
2.Hagiavalduse ja täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.08.2022 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr xxxx. Lepingu alusel väljastas hageja 05.08.2022 kostjale krediiti summas 1000 eurot ning 18.08.2022 summas 400 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja tagastama hagejale kokkulepitud maksepäeval (s.o 14. kuupäev) krediidi (1400 eurot), tehingutasu (21 eurot) ja maksma hagejale nende kasutamise eest intressi (15,90% aastas) ning tasuma haldustasu (2,90 eurot/kuus) igakuiste tagasimaksetena minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem kui 10 eurot. Sõlmitud leping on kehtiv ning ei ole VÕS § 4062 ja 408 lõikega 1 vastuolu tõttu tühine. Leping on kooskõlas VÕS §-iga 4062, mille kohaselt tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei tohi ületada krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 04.08.2022, mil lepingu sõlmiti, oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30%, millest tulenevalt oli maksimaalne lubatud krediidi kulukuse määr aastas 48,90%. Lepingus on krediidikulukuse esialgne määr aastas 25,84%, mis jäi tunduvalt alla lubatud maksimaalse määra. Krediidikulukuse määra arvestamisel on hageja aluseks võtnud järgmised andmed: krediidilimiit võetakse kasutusse esimesel võimalusel ja maksimumsummas 1450 eurot (kostjale väljastati krediiti küll summas 1400 eurot, kuid ostulimiit oli 1450 eurot, millest tulenevalt võttis hageja arvestamisel aluseks suurema summa ehk 1450
eurot), krediidi tagastamise tähtajaks on 1 aasta ning krediit tagastatakse igakuiste võrdsete osamaksetena, kasutuses olevalt krediidisumma jäägilt arvestatav intressimäär on 15,90% aastas, haldustasu arvestatakse 2,90 eurot kuus (kokku summas 34,80 eurot) ning tehingutasu millest tulenevalt võttis hageja arvestamisel aluseks suurema summa 21,75 (s.o 1450*0,015) eurot. Krediidi tagasimaksmiseks ja kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli lepingu sõlmimisel tehtud arvestuse kohaselt 1609,68 eurot ning see on esitatud lepingu esilehel kokkuleppe põhitingimuste all. Kostjale laenu väljastamisel lähtus hageja vastutustundliku laenamise põhimõttest ning hindas kostja krediidivõimelisust, tema olemasolevaid kohustusi ja sissetulekuid. Hageja viis läbi automaatse laenuanalüüsi eesmärgiga arvutada välja taotlejale sobilik laenukoormus. Taotleja regulaarsete finantskohustuste kindlakstegemiseks palus hageja kostjal esitada andmed oma finantskohustuste kohta. Taotlust esitades märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1300 eurot ning igakuisteks kohustusteks 50 eurot. Hageja tegi taotlejalt tema sissetulekute osas saadud info verifitseerimiseks järelpärimise taotleja pensionikonto kohta ASi Pensionikeskus poolt hallatavast kogumispensioni registrist, kuid kuna nimetatud registris kostja kohta info puudus, siis määras hageja maksimaalseks väljastatava krediidi summaks 1600 eurot. Hageja lähtus põhimõttest, et laenutaotlejale, kelle netosissetulek on üle 1000 euro kuus, arvestatakse kohustuste osakaalu maksimaalseks lubatud määraks 40%. Kostja poolt taotletud limiit summas 1450 eurot jäi laenuanalüüsiga lubatud piiridesse. Lepingu kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale igakuiselt minimaalselt 3% kasutuses olevast ostulimiidist, millele lisandub intress ning igakuine haldustasu ehk ca 65 eurot kuus. Hageja hindas, et kostja on suuteline igakuiselt nimetatud summa hagejale tasuma. Hageja teostas lisaks kontrolli Creditinfo Eesti ASi maksehäireregistris, mille kohaselt ei olnud kostjal taotluse esitamise ajal avaldatud kehtivaid maksehäireid, samuti puudusid tal maksehäireid, mis olid lõpetatud vähem kui kuue kuu jooksul. Kuivõrd kostja jäi lepingust tuleneva kolme osamakse tasumisega viivitusse, andis hageja talle 17.12.2022 saadetud avaldusega täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevata summa tasumiseks ühes teatega, et kui kostja ei tasu võlga summas 119,78 eurot avalduses märgitud tähtpäevaks (31.12.2022), siis ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles ja nõuab kogu võla tasumist. Osamaksed, mille tasumisega kostja täiendava tähtaja andmise avalduse esitamise seisuga võlgnevuses oli, on osamakse tasumise tähtajaga 14.10.2022 (võlgnevus 60,39 eurot), osamakse tasumise tähtajaga 14.11.2022 (võlgnevus 87,71 eurot (koos eelmise perioodi võlgnevusega)) ning osamakse tasumise tähtajaga 14.12.2022 (114,78 eurot (koos eelmiste perioodide võlgnevustega)). Täiendava tähtaja andmise avalduses märgitud tähtpäevaks kostja oma võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja kostjale 02.01.2023 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu 02.01.2023 erakorraliselt üles ja nõudis kogu võla tasumist. Ülesütlemisavaldus toimetati võlgniku e-posti aadressile 02.01.2023 kell 8:43. Kostja ei teinud lepingu kehtivuse ajal mitte ühtegi tagasimakset, millest tulenevalt oli põhiosa võlgnevus lepingu ülesütlemisel ning on ka käesoleval hetkel 1421 eurot (s.o väljastatud krediit 1400 eurot + tehingutasu 21 eurot). Pooled leppisid kokku, et tehingutasu on igakordselt 1,50% ostusummast, kuid mitte vähem kui 4,90 eurot. Pooled on kokku leppinud, et tehingutasu lisatakse ostusummale ja vormistatakse krediidina ning tehingutasu sisaldub kliendi poolt kasutusse võetavas ostulimiidis. Tehingutasu loetakse kliendi poolt kasutusse võetuks samaaegselt ostulimiidi kasutusse võtmisega. Kliendi poolt makstav tehingutasu kuulub tasumisele tagasimakse tasumise tähtpäeval. Hageja on vastavalt kokkuleppele arvestanud tehingutasu 04.08.2022 tehingult (1000 eurot) 15 eurot (s.o 1000x0,015=15) ning 18.08.2022 tehingult (400 eurot) 6 eurot (s.o 400x0,015=6), seega kokku 21 eurot. Kostja kohustus tasuma hagejale kasutuses olevalt ostulimiidi summalt intressi intressimääraga 15,90% aastas alates krediidi vormistamistest kuni kasutatud ostulimiidi täieliku tagastamisele
eelneva päevani. Lepingu ülesütlemise päeva seisuga oli kostjal ning on ka käesoleval ajal tasumata intressivõlgnevus kokku 74,29 eurot. Hageja arvestab intresse päevapõhiselt kasutuses olevalt ostulimiidi jäägilt. Lepingu punkti 1 kohaselt on kasutatud ostulimiit ostulimiidi arvelt teostatud toimingute ning toimingutega seotud kulude ja tasude summa. Pooled leppisid kokku 30-päevases intressivabastuses, mis algas kliendi valitud rahakupongi väärtuses krediidi vormistamise päevast ehk 05.08.2022 väljastatud krediidile summas 1000 eurot rakendati intressivabastust perioodil 04.08.2022–02.09.2023 ning 18.08.2022 väljastatud krediidile summas 400 eurot rakendati intressivabastust perioodil 18.08.2022–16.09.2022. Lepingu sõlmimisest 04.08.2022 kuni 02.09.2022 hageja väljastatud krediidilt intressi ei arvestanud. Hageja arvestas intresse perioodil 03.09.2022–01.01.2023. Perioodil 03.09.2022-16.09.2022 oli intressi arvestamise aluseks olev summa 1015 eurot, mis koosnes väljastatud krediidist summas 1000 eurot ning tehingutasust summas 15 eurot. 17.09.2022 lõppes 18.08.2022 väljastatud krediidi intressivabastuse periood ning alates sellest kuupäevast lisandus intressi arvestamise aluseks olevale summale 400 eurot väljastatud krediidi summa + 7,50 eurot tehingutasu (1015 + 400 + 7,5 = 1421) /Kohtu märkus: õige tehingutasu peaks olema 6 eurot/. Intressi arvestamise aluseks olev ostulimiidi summa suureneb üle põhinõude vaid olukorras, kus kostja on jäänud osamaksete tasumisega võlgnevusse. Seda tulenevalt lepingu punktis 1 kokku lepitust, mille kohaselt juhul, kui kostja ei tasu tagasimakseid nõuetekohaselt, vormistatakse kostja poolt hagejale makstav haldustasu ja intress krediidina ning need sisalduvad kostja poolt kasutusse võetavas ostulimiidis. Täiendavalt on pooled lepingu punktis 6.4 kokku leppinud, et intressi tasumise kohustuse mittenõuetekohase täitmise korral on Sveal õigus vormistada tasumata intress krediidina ning intress sisaldub kliendi poolt kasutusse võetavas ostulimiidis. Sveal on õigus arvestada intressi tasumata intressilt kokkuleppes kokku lepitud intressimääras. Meeldetuletustasude tasumise kohustuse mittenõuetekohase täitmise korral muutuvad tasumata meeldetuletustasud krediidi põhisumma osaks ning meeldetuletustasu sisaldub kliendi poolt kasutusse võetavas ostulimiidis, millelt arvestatakse intressi. Arvestusperiood
Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuist haldustasu 2,90 eurot/kuus. Kostja ei ole lepingu kehtivuse ajal haldustasu tasunud, millest tulenevalt on lepingust tulenev haldustasu võlgnevus 11,60 eurot, mis tuleneb neljast lepingu kehtivuse ajal tasumata haldustasu osamaksest (oktoober 2022, november 2022, detsember 2022, jaanuar 2023). Lepingust tulenevalt on viivisemääraks 15,90% aastas. Lepingu kehtivuse ajal ei ole hageja võlgnevatelt osamaksetelt viivist arvestanud ning ei nõua seda. Alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast (so alates 03.01.2023) kuni käesoleva hagi esitamise päevani (10.04.2023) on kostja olnud põhivõla 1421 eurot tasumisega viivituses 98 päeva, mistõttu viivise suuruseks on kokku 60,66 eurot. Hageja ei ole nõudnud kostjalt kattuva perioodi eest intressi ja viiviste tasumist,
kuna hageja ei arvestanud ega nõudnud lepingu kehtivuse ajal kostjalt viivise tasumist, seda vaatamata lepingus kokku lepitule. Tulenevalt TsMS § 367 palub hageja kostjalt välja mõista edaspidine viivis määraga 15,90% aastas tasumata põhivõlgnevuselt (1421 eurolt) alates 11.04.2023 kuni põhivõlgnevuse, s.o 1421 euro täitmiseni. Kooskõlas VÕS § 1132 lg-ga 1 sätestab lepingu p 9.1, et kokkuleppest tulenevate maksetega viivitamise korral kokkuleppe kehtivusajal kohustub klient tasuma Sveale tasulise meeldetuletuskirja saatmise hüvitist summas 5 eurot. Kostjale on edastatud lepingu kehtivuse jooksul korduvalt meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud kostjale vastavalt 27.10.2022, 20.11.2022 ja 17.12.2022. Nendele meeldetuletustele eelnesid tasuta meeldetuletused (SMS ja e-posti teel edastatud teavitused), mida selgitab lisatud hageja poolt saadetud meeldetuletuste ülevaade. Pärast lepingu ülesütlemist jätkas hageja lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmist kostjalt Svea Inkasso OÜ abil, kelle poolt saadeti hageja nimel kostjale kaks meeldetuletuskirja – 09.01.2023 ja 18.01.2023, mille eest on hageja arvestanud ja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel summas 30 eurot, sellest 25 eurot esimese tasulise meeldetuletuskirja eest ning 5 eurot järgmise kirja eest. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 45 eurot, millest 15 eurot on lepingu kestel saadetud meeldetuletuskirjade eest ja 30 eurot pärast lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade eest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras perekonnaliikme s.o ema T. B. vahendusel – 23.08.2023. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud.
5.Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras kättetoimetatud 23.08.2023, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 06.09.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
6.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega
rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevusestegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
8.Kostjaga on sõlmitud 04.08.2022 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr xxxx, millega anti kostjale krediiti, seega tuleneb hageja nõue tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
9.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
10.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest
(nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
11.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
12.Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
13.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
14.Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.
15.AS Svea Finants kokkuleppe üldtingimuste punkti 2.4 kohaselt annab klient kokkuleppe sõlmimisega Sveale tagasivõtmatu volituse edastada ja kontrollida kokkuleppe kehtivuse jooksul vastavalt Svea äranägemisele oma isiku- ja kontaktandmeid, kokkuleppe sõlmimise aluseks olevate andmete õigsust ja oma senist maksekäitumist kolmandatelt isikutelt, sh riiklikest registritest (nt AS Pensionikeskus hallatavast kogumispensioni registrist), krediidiasutustest, maksehäireregistrist, AS Creditinfo Eesti jms allikatest.
16.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks laenuandjana täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Hageja märgib hagis, et hageja viis läbi automaatse laenuanalüüsi eesmärgiga arvutada välja taotlejale sobilik laenukoormus. Taotlust esitades märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1300 eurot ning igakuisteks kohustusteks 50
eurot, mida tõendab lisatud taotluse väljavõte. Hageja tegi taotlejalt tema sissetulekute osas saadud info verifitseerimiseks järelpärimise taotleja pensionikonto kohta ASi Pensionikeskus poolt hallatavast kogumispensioni registrist, kuid kuna nimetatud registris kostja kohta info puudus, siis määras hageja maksimaalseks väljastatava krediidi summaks 1600 eurot. Hageja lähtus põhimõttest, et laenutaotlejale, kelle netosissetulek on üle 1000 euro kuus, arvestatakse kohustuste osakaalu maksimaalseks lubatud määraks 40%. Kostja poolt taotletud limiit summas 1450 eurot jäi laenuanalüüsiga lubatud piiridesse. Hageja teostas lisaks kontrolli Creditinfo Eesti ASi maksehäireregistris, mille kohaselt ei olnud kostjal taotluse esitamise ajal avaldatud kehtivaid maksehäireid, samuti puudusid tal maksehäireid, mis olid lõpetatud vähem kui kuue kuu jooksul.
17.Hageja tunnistab ise, et AS Pensionikeskuses puudus info kostja kohta (see nähtub ka lisatud taotlusest – dtl 32). Sellisel juhul oleks hageja krediidiandjana pidanud küsima kostjalt täiendavalt tema konto väljavõtet, et tuvastada, kas kostja üldse omab sissetulekut. Samuti ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja avaldatud igapäevaste kohustuste tegelikkusele vastavust. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Kohtu hinnangul on hagejapoolne kostja finantskäitumise kontroll piirdunud maksehäirete kontrollimisega. Tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Juba asjaolu, et kostjal oli varasemalt kolm lõpetatud maksehäiret, oleks pidanud andma krediidiandjale indikatsiooni, et kostja maksekäitumist tuleb põhjalikumalt kontrollida.
18.Eeltoodud põhjustel puudub kohtul võimalus ka tuvastada võimalikku kostja poolset tahtlikku teabe esitamata jätmist või teabe võltsimist, mis välistaks kostja õiguse tugined VÕS § 4034 lõikele 6 ja välistaks sama sätte lõige 7 kohaldamise. Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks üksnes kostja enda poolt esitatud tulu andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.
19.Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2‐14‐21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
20.Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
21.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjaga sõlmitud lepingu puhul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostjaga sõlmitud leping on seoses krediidi mittetagastamisega üles öeldud, mistõttu on kogu väljastatud krediidisumma sissenõutavaks muutunud.
22.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti 05.08.2022 1000 eurot ja 18.08.2022 400 eurot (dtl 66, 67) ehk kokku 1400 eurot. Hageja ei ole krediiti tagastanud. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1400 eurot. Kohus jätab VÕS § 4034 lg 7 kohaselt rahuldamata hageja tehingutasu nõude summas 21 eurot ning haldustasu nõude summas 11,60 eurot.
23.VÕS § 4034 lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2016 kuni 31.detsember 2022 0% aastas ning perioodil alates 01. jaanuar 2023 kuni 30.juuni 2023 2,5% aastas. Seega on hageja intressinõue põhjendatud üksnes perioodil 01.01.2023 – 01.01.2023 põhinõudelt 1400 eurolt määraga 2,5% aastas/ 0,00684% päevas ehk summas 0,01 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja intressinõude summas 74,28 eurot (74,29 – 0,01).
24.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid, kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest.
25.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
26.Hageja märgib hagis, et vastavalt lepingu p-le 7 kohustub klient tasuma Sveale puudujäävalt summalt viivist kokkuleppes sätestatud intressimäära ulatuses iga tasumisega viivitatud päeva eest eraldi. Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe kohaselt krediidi tagasimaksetega hilinemisel kohaldub viivis tähtaegselt tasumata summalt lepingus fikseeritud intressimäära ulatuses 15,9% aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 03.01.2023 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud VÕS § 4034 lõige 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne. Kuid kui viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär
samuti seadusjärgne intressimäär). Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seaduses sätestatud viivisemäär oli perioodil 01.01.2023-30.06.2023 10,5% aastas, perioodil 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas ja alates 01.01.2024 on 12,5% aastas.
27.Kohus pidas põhjendatuks hageja põhinõuet summas 1400 eurot, millelt arvestatavat sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis perioodil 03.01.2023 kuni 10.04.2023 (s.o kuni hagi esitamiseni) 98 päeva eest on 39,47 eurot (v.t. viivisekalkulaator.ee). Seega kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 21,19 eurot (60,66 – 39,47). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus edaspidise sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise tasumata põhinõudelt 1400 eurolt alates 11.04.2023 kuni otsuse tegemiseni 19.01.2024 (k.a) 284 päeva eest, mis moodustab 126,40 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 19.01.2024 seisuga kokku summas 165,87 eurot (39,47 + 126,40).
28.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv seadusjärgne viivis tasumata põhinõude jäägilt alates 20.01.2024 kuni põhinõude 1400 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 1234,13 eurot (1400 – 165,87).
29.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude hüvitis summas 45 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.
30.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest 15 eurot. Hageja märgib, et tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud kostjale vastavalt 27.10.2022 (dtl 41), 20.11.2022 (dtl 42) ja 17.12.2022 (dtl 35). Nendele meeldetuletustele eelnesid tasuta meeldetuletused (SMS ja e-posti teel edastatud teavitused), mida selgitab lisatud hageja poolt saadetud meeldetuletuste ülevaade (lisa 12 – dtl 44). Kohtu hinnangul on sissenõudekulu hüvitis lepingu kehtivuse ajal summas 15 eurot põhjendatud.
31.Pärast lepingu ülesütlemist nõuab hageja kostjalt sissenõudekulude hüvitist 30 eurot kostjale saadetud kahe meeldetuletuskirjade eest (09.01.2023 – 25 eurot ja 18.01.2023 – 5 eurot, dtl 45,47). VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Seega on põhjendatud ka peale lepingu lõppemist saadetud kirjade eest sissenõudmiskulude nõue summas 30 eurot. Kostjalt kuulub väljamõistmisele sissenõudmiskulude hüvitis kokku summas 45 eurot.
32.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulud
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
34.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1612,55 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 128,07 eurot ehk 8% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 92% ulatuses kostja ja 8% ulatuses hageja kanda.
35.Hageja on menetluskuluna tasunud riigilõivu summas 315 eurot ning kandnud õigusabikulusid 324 eurot (millest käibemaks on 54 eurot). Hagejale on osutatud õigusabi 3 tunni ulatuses, tunnihinnaga 90 eurot/tund (käibemaksuta), mis sisaldas asja materjalidega tutvumist ja hagiavalduse koostamist. Hageja kinnitab, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu täies ulatuses tagasi arvestada, sest maksukohustuslasel Svea Finance AS-l on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive ning toimub sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine kooskõlas käibemaksuseaduse §-dega 32 ja 33, mida tõendab vastav hageja kinnituskiri (dtl 90). 2023. aastal on Svea Finance AS-l õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 14% sisendkäibemaksust. Seega peab Svea Finance AS kuludesse kandma 86% tasutud käibemaksust. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 palub hageja hüvitada käibemaksust 86%, s.o 46,44 eurot (arvutuskäik 54 x 86/100) ja määrata õigusabikulude rahaliseks suuruseks 316,44 eurot (arvutuskäik 46,44 + 270).
36.Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 92% ulatuses ehk summas 289,80 eurot (315 x 92%).
37.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
38.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja esindustasu suuruseks 90 eurot/tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et nimetatud tunnitasu määr on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga. Samuti peab kohus märgitud ajakulu õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega on hageja õigusabikulud põhjendatud summas 291,12 eurot (316,44 x 92%).
39.Kokkuvõttes on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 580,92 eurot (289,80 + 291,12 ).
40.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata.
41.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
42.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.