Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus D L vastu võla nõudes
Hagi hind
1 626.26 eurot
Menetlusosalised
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-post: [email protected]); Kostja: D L (isikukood xxxx, elukoht: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
18. jaanuar 2024 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hageja tagaseljaotsusega.
taotlus
tagaseljaotsuse
tegemiseks
ning
rahuldada
hagi
2.Välja mõista kostjalt D L’ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks 1 405 (üks tuhat nelisada viis) eurot ja 91 senti (sh põhivõlgnevus 1 049.30 eurot, intressi 109.80 eurot, viivise 196.81 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot).
3.Välja mõista kostjalt D L’ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis alates 29.07.2023 kuni põhinõude summas 1 049.30 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 21% aastas, kuid mitte rohkem kui 1 049.30 eurot. 1 (5)
2-23-111453
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt D L’ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud kokku summas 568 (viissada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 50 senti (sh riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 253.50 eurot).
5.Välja mõista kostjalt D L’ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis menetluskuludelt (568.50 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 16.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 328.39 euro saamiseks. Kohus tegi 20.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud aadressil xxxx ning e-posti aadressil xxxx kätte toimetada. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel 20.06.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Viru Maakohtu 27.07.2023 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5) kohtualluvuse valiku põhistamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
3.28.07.2023 esitas Aktiva Finance Group OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse D L vastu põhivõlgnevuse 1 049.30 eurot, intressi 109.80 eurot, viivise 196.81 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Swedbank AS ja kostja sõlmisid 10.12.2018 tarbijakrediidilepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja laenu. Lepingus lepiti kokku intressi määr 21% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 24,04%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Swedbank AS saatis kostjale 18.08.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei 2 (5)
2-23-111453 likvideeritud, ütles Swedbank AS lepingu üles 5.09.2022. Swedbank AS loovutas 31.10.2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Lepingu alusel sai kostja laenu summas 2 000 eurot. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 10.04.2022 kuni 10.08.2022 summas 215.67 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 950.70 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1 049.30 eurot (2 000-950.70). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustes kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 21% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10.04.2022 kuni 5.09.2022 summas 109.80 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 109.80 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1 049.30 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 6.09.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.07.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 21% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 196.81 eurot.
5.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust ning lepingu punktist 8.2. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 10.11.2022. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 5.12.2022. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 13.12.2022. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 50 eurot.
6.VÕS §-s 4034 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd VÕS § 4034 lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuli kostjal täita sellekohane taotlus laenutaotleja veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete, konto väljavõtte ja kogutud andmete alusel. Endine võlausaldaja väljastab kostja konto väljavõtte vaid kohtu nõudmisel. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §-le 4034 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete 3 (5)
2-23-111453 kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult Kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Klient on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on Temale arusaadavad.
7.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 049.30 eurot, intressi 109.80 eurot, viivise 196.81 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis alates 29.07.2023 kuni põhinõude summas 1 049.30 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 21% aastas. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 842 eurot, sh riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 527 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
9.Viru Maakohus võttis 01.08.2023 määrusega hagi menetlusse ning edastas kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 28.12.2023. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
11.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja Swedbank AS vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
12.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 1 405.91 euro (sh põhivõlgnevus 1 049.30 eurot, intressi 109.80 eurot, viivise 196.81 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot) ulatuses. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 29.07.2023 kuni põhinõude summas 1 049.30 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 21% aastas, kuid mitte rohkem kui 1 049.30 eurot.
14.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 4 (5)
2-23-111453
MENETLUSKULUD
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
14.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 4 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3 tunni ulatuses, so summas 507 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 7.25-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud leping, ülesütlemise teatis, menetluskulude nimekiri, volikiri ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1.5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on hageja esindaja tunnihind 169 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 253.50 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 16.03.2023 summas 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel 28.07.2023 summas 250 eurot, kokku 315 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 568.50 eurot, s.h riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 253.50 eurot.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.