Välja mõista M.P.-lt GODIA OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt (5000 eurolt) alates 07.03.2023. a kuni põhivõla täies ulatuses tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud M.P. kanda.
5.Välja mõista M.P.-lt GODIA OÜ kasuks menetluskulud 3388 eurot. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd, tl 3-4)
1.Hagiavalduse kohaselt võõrandas OÜ Walton (edaspidi müüja) 19.03.2020. a M.P.-le (kostja) xxxxxxxxxx kinnistu hinnaga 5000 eurot. Müügihinnast 2500 eurot pidi kostja tasuma müüja kontole ülekandega enne müügilepingu sõlmimist, summa saamist kinnitab müüja esindaja oma allkirjaga lepingul. Ülejäänud 2500 eurot pidi kostja tasuma ülekandega müüja kontole 30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest ehk hiljemalt 18.04.2020.
2.Tegelikkuses ei ole müüja kontole raha laekunud. Müüja loovutas müügilepingust tulenevad rahalised nõuded kostja vastu GODIA OÜ-le (hageja), kes on nõuete osas uus võlausaldaja. Müüja teavitas kostjat 30.12.2021. a nõude loovutamisest. Pooled on müügilepingus leppinud rahalise kohustuse täitmises kokku ülekandega tasumise. Kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust tasuda müügihind 5000 eurot, mistõttu on hagejal õigus nõuda müügilepingu täitmist.
3.Müügilepingu p 2.4 kohaselt on tasumisega viivitamisel õigus nõuda viivist seadusega sätestatud määras tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viivist alates 19.04.2020. a, mil kostja pidi lepingu kohaselt tasuma kogu müügihinna. Hagi esitamise seisuga s.o 06.03.2023. a on viivis 1174,37 eurot.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 5000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1174,37 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 5000 eurolt alates 07.03.2023. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. KOSTJA VASTUS (I kd, tl 55-57; II kd, tl 6-8, 17-19)
5.Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja on oma kohustused algse müüja eest täitnud. Müügilepingus on müüja kinnitanud ostuhinna esimese osa 2500 euro kättesaamist enne lepingu sõlmimist ning teine osa 2500 eurot tuli tasuda 30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Kostja on seda teinud, mida tõendab müüja endise juhatuse liikme Hxxxx Lxxxxxx kinnitus. Müüjal puudus nõue, mida hagejale loovutada ning hageja ei ole tõendanud nõude omandamist. Seega ei ole loovutust kostja suhtes VÕS § 170 ega muul alusel toimunud.
6.Isegi kui hageja tõendab müüja nõude olemasolu ja esitab nõude omandamise kohta dokumendid, ei ole nõudeid temale kunagi kehtivalt loovutatud, sest müüja nimel tehinguid teinud Jxxxxxxxxx Kxxxxx puudus nõude loovutamiseks esindusõigus. Jxxxxxxxxx Kxxxx ei ole OÜ Walton juhatuse liige kunagi olnud. Äriregistri kohaselt kanti Jxxxxxxxxx Kxxxx müüja juhatuse liikmena sisse 26.11.2021. a kandeavalduse alusel 01.12.2021. a, kuid kostjale teadaolevalt on tegemist ebaõige kandega, mis põhineb OÜ Walton 11.11.2021. a osanike koosolekul. OÜ Walton 11.11.2021. a osanike otsus on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-22-2307, kus menetlus on pooleli.
7.Ilmselt on müügihinna tasumise üle tekkinud probleem saanud alguse sellest, et müüja uuel juhatuse liikmel Jxxxxxxxxx Kxxxxx puudub ettevõttest ja tehingutest tegelik ülevaade. Kostja on kohustuse täitnud läbi selle, et täitis müügihinna ulatuses müüja kohustusi kolmandate isikute ees. Asjaolu, et müügilepingus oli maksmise viisiks määratud ülekandega tasumine, ei ole määrav, kuna müüja endine juhatuse liige on kinnitanud, et kostja täitis müüja kohustused kolmandate isikute ees müüja teadmisel ja
soovil. Seega aktsepteeris müüja kohustuse täitmist alternatiivsel viisil ning võlasuhe on VÕS § 186 p 1 järgi lõppenud. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (I kd, tl 68-70; II kd, tl 3-5, 14-16)
8.Kostja väited raha laekumise kohta on tõendamata. Müüja toonane esindaja on andnud müügilepingus raha laekumise kohta valekinnituse, kinnitus ei ole asjakohane ega tõsiselt võetav. Pooled on selgesõnaliselt kokku leppinud kohustuse täitmise viisis – müügihind tuleb kogu ulatuses tasuda ülekandega. Sellest tulenevalt saab VÕS § 76 lg 3 tähenduses lugeda müügilepingust tuleneva kohustuse täidetuks alles siis, kui see on täidetud kokku lepitud viisil ehk raha on tasutud ülekandega. Müüja endine juhatuse liige Hxxxx Lxxxxx annab aeg-ajalt kohtutele kirjalikke seisukohti ja kinnitusi, mida kontrollida võimalik ei ole. Nõnda on Hxxxx Lxxxxx deklareerinud tsiviilasjas nr 2-21-244 (OÜ-s Walton erikontrolli määramine) Tartu Maakohtu 04.03.2021. a määrusele esitatud määruskaebuses, et ta ei ole enam OÜ Walton juhatuse liige alates 21.12.2020. a.
9.Nõude loovutamise leping on sõlmitud 29.12.2021. a ehk Jxxxxxxxxx Kxxxx juhatuse liikmeks oleku ajal ning nõue on kehtivalt loovutatud. Kostjale on nõude loovutamisest teatanud müüja juhatuse liige Jxxxxxxxxx Kxxxx, kes valiti müüja osanike koosolekul 11.11.2021. aastal ja kanti äriregistrisse juhatuse liikmena alates 01.12.2021. a. Äriregistri andmetel on Jxxxxxxxxx Kxxxx käesoleva ajani OÜ Walton juhatuse liige. Kostja väide, et kinnistu müügilepingust tulenevad kohustused on täidetud läbi selle, et ta täitis müügihinna ulatuses OÜ Walton kohustusi kolmandate isikute ees on ebamäärane ja tõendamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
11.Poolte vahel on vaidlus selle üle kas müüja oli õigustatud nõuet loovutama, kas loovutus on kehtiv ning kas müügilepingust tulenev ostuhinna tasumise kohustus on täidetud.
12.Võlausaldaja võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause järgi oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
13.Nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele (vt Riigikohtu 23. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-12-15).
14.Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole. Seega on nõude loovutamiseks piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning nõue loovutatakse sõltumata võlgniku tahtest. VÕS § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine pole kehtiv. VÕS § 170 teine lause lisab, et sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
15.Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Walton loovutanud tema ja M.P. vahel 19.03.2020. a xxxxxxxxxx kinnistu müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude 29.12.2021. a (I kd, tl 77-81) notariaalse lepinguga hagejale õigusega nõuda lisaks ostuhinna tasumisele kõrvalnõudeid. 30.12.2021. a (I kd, tl 10) on OÜ Walton juhatuse liige Jxxxxxxxxx Kxxxx teavitanud kostjat, et OÜ Walton ja M.P. vahel 19.03.2020. a sõlmitud
xxxxxxxxxx kinnistu müügilepingust (I kd, tl 6-9) tulenev rahaline nõue koos õigusega nõuda viiviseid on loovutatud hagejale ning nõuded tuleb tasuda hagejale.
16.Kostja ei ole vaidlustanud nõude loovutamise teatise kättesaamist ning asjaolu, et teatisel puudub allkiri, ei tähenda seda, et nõuet ei loovutatud. Kuigi kostja väitel ei ole loovutus kehtiv, ei nähtu asja materjalidest, et ta oleks varasemalt väljendanud keeldumist kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale ehk hagejale.
17.VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Seega ei ole asjakohane kostja väide, et müüja ei loovutatud hagejale nõuet.
18.Nõude loovutamise lepingu tühisuse vastuväite võib esitada ka võlgnik ehk isik, kelle vastu olev nõue loovutati. VÕS § 170 esimese lause eesmärk ei ole välistada võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Võlgnik võib VÕS § 171 lg 1 alusel esitada ka need vastuväited, mis tulenevad nõude loovutamisest (vt Riigikohtu 16. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15).
19.Kostja väitel ei olnud OÜ Walton juhatuse liikmel Jxxxxxxxxx Kxxxxx nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal esindusõigust. TsÜS § 34 lg 1 näeb ette, et juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks.
20.Äriregistri väljavõttest (I kd, tl 60-62) nähtuvalt on OÜ Walton juhatuse liige alates 01.12.2021. a Jxxxxxxxxx Kxxxx. Isegi kui tema valimine on vaidlustatud, saab teda TsÜS § 34 lg 1 kohaselt lugeda nõude loovutamise tehingu tegemisel müüja seaduslikuks esindajaks, sest juhatuse liikme valimise otsuse tühisus ei ole käesolevaks ajaks jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud. Kui isik on kantud juhatuse liikmena (seaduslik esindaja) registrisse, kehtib registrikanne kolmanda isiku suhtes üldjuhul õigena v.a kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige, olenemata sellest, et registrisse tehtava kandega ei teki ega lõpe juhatuse liikme ametisuhe ning sellega kaasnev esindusõigus.
21.Kuivõrd hageja on nõude omandanud loovutamisel teel ja asunud VÕS § 164 lg 2 järgi senise võlausaldaja s.o OÜ Walton asemele ning kostjale on teatatud nõude loovutamisest, on VÕS § 170 järgi nõude loovutamine kostja suhtes toimunud ning hagejal on õigus kostja vastu nõuet esitada.
22.Tulenevalt VÕS § 171 lg-st 1 võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
23.Kostja vastuväidete kohaselt on kohustus täidetud esialgsele võlausaldajale ehk müüjale.
24.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab olema asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud.
25.VÕS § 76 lg 3 näeb ette, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
26.Poolte vahel on vaidlus selles, kas müügilepingust tulenev ostuhinna tasumise kohustus on täidetud ja kohasel viisil.
27.Müügilepingu p 2.1 kohaselt oli ostuhinnaks 5000 eurot. Pooled on müügilepingu p-des 2.2 ja 2.3 leppinud kokku, et ostuhinnast 2500 eurot on ostja poolt ülekandega tasutud müüja kontole enne käesoleva lepingu sõlmimist, millise summa saamist müüja poolt kinnitab müüja esindaja oma allkirjaga käesoleval lepingul ning ostuhinnast 2500 eurot
kohustub ostja tasuma ülekandega OÜ Walton kontole 30 päeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest.
28.Ostuhinna tasumise kokkuleppe märkimine müügilepingusse selliselt, et ostja tasub müüjale ostuhinna enne müügilepingu sõlmimist, on käsitatav täitmise kviitungina VÕS § 95 järgi, millega saab võlgnik tõendada oma kohustuse täitmist. Sellise dokumendi väljaandmisel eeldatakse üldjuhul, et võlgnik on kohustuse täitnud, ning tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud, läheb üle võlausaldajale. Võlausaldajal on võimalus selline eeldus ümber lükata, kui ta tõendab, et võlgnik on jätnud kohustuse täitmata (vt Riigikohtu 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1137-09; Riigikohtu 2. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08).
29.Hageja on seisukohal, et ostuhind on tasumata, kuna müüja kontole ei ole raha laekunud. Kostja vastuväidete kohaselt on raha tasutud. Kostja väitel kinnitab raha tasumist müüja endise juhatuse liikme Hxxxx Lxxxxxx 28.08.2023. a (I kd, tl 58-59) ja 30.11.2023. a (II kd, tl 11-12) antud kinnituskirjad. Kohus leiab, et juhatuse liikme antud kinnitus raha tasumise kohta peab põhinema asjaoludel ja tõenditel. Hxxxx Lxxxxxx kinnituskirjadest ei nähtu, mis asjaoludel, millistele kolmandatele isikutele, mis ajal ja milliseid müüja kohustusi täideti. Ka kostja ei ole selgitanud millal, mil viisil ja kellele ta müüja kohustuse väidetavalt täitis ega esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kokkulepe müügihinna tasumise kohta teistsugusel viisil kui lepingus kokku lepitud. Samuti ei ole teada, kas need kohustused üldse eksisteerisid. OÜ Walton konto väljavõttest (I kd, tl 82217) ei nähtu ühtegi ülekannet kostjalt ei enne ega pärast müügilepingu sõlmimist. Hoolimata müüja juhatuse liikme antud kinnitusest raha laekumise kohta kontole ja täitmise osas kolmandate isikute kaudu, ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et lepingus kokkulepitud ostuhind oleks tasutud.
30.Seega leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud ostuhinna tasumine ning kostja võlgneb hagejale müügileping p 2.1 ja VÕS § 208 lg 1 alusel 5000 eurot.
31.VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
32.Pooled on lepingu p-s 2.4 leppinud kokku, et tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist seadusega sätestatud määras tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
33.Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning arvestab viivist alates 19.04.2020. a, mil kostja pidi lepingu kohaselt tasuma kogu ostuhinna kuni 06.03.2023. a summas 1174,37 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viivist alates hagi esitamisest s.o 07.03.2023. a kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue ning edasiulatuv viivisenõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt on põhjendatud.
34.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1174,37 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (5000 eurolt) alates 07.03.2023. a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
35.TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
36.Hageja menetluskulude nimekirja (II kd, 3-5, 14-16) kohaselt on tema kantud menetluskuludeks tasutud riigilõiv 700 eurot (630 eurot hagilt ja 70 eurot määruskaebuselt) ja lepingulise esindaja kulud 2688 eurot (koos käibemaksuga), kokku 3388 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
37.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 ja lg 14 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 6699,37 eurot tasuda riigilõivu 630 eurot ja määruskaebuselt 70 eurot, mille hageja on tasunud ja mis kuulub kostja poolt hüvitamisele.
38.TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
39.Hageja lepinguline esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi 16 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks.
40.Kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei analüüsi kohus igale menetlustoimingule kulutatud ajakulu eraldi vaid hindab kogumis, kas kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt olnud vajalikud ja põhjendatud.
41.Kohus leiab, et tehtud menetlustoimingute (hagiavalduse koostamine, kostja vastusega tutvumine, kohtumäärusega tutvumine, seisukoha esitamine ja menetluskulude nimekirja koostamine) sisu ja mahtu arvestades, on hageja lepingulise esindaja ajakulu 16 tunni ulatuses põhjendatud. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega kuuluvad kulud hüvitamisele käibemaksuga.
42.Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 3388 eurot (700 + 2688 sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.