Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) avaldus XX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Moonika Tähtväli
Avaldaja: XXX (linnavalitsuse kaudu, esindaja XX Võlgnik: XX (surnud 23.12.2016, XXX)
75000064),
Pankrotimenetluse lõppemine raugemise tõttu, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada XX-i (surnud 23.12.2016, XXX) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Pärandvara maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes.
3.Ajutisel halduril esitada SEB Pank AS-ile XX (surnud 23.12.2016) arvelduskonto sulgemise taotlus.
4.Vabastada XX ajutise pankrotihalduri kohustustest.
5.Kinnitada ajutise halduri tasuks 1098,64 eurot (sisaldab käibemaksu 212,64 eurot) ja hüvitada see riigi vahenditest OÜ-le XX, konto nr xxx SEB Pank AS-is.
Tühistada 23.10.2025 määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud (pärandvara käsutamine ajutise pankrotihalduri nõusolekuta ja sundtäitmiste peatamine).
7.Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebe kord Määruse peale võib võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (PankrS § 29 lg 6). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (PankrS § 23 lg 7).
Avalduse asjaolud
1.21.10.2025 esitas XXX (linnavalitsuse kaudu) Pärnu Maakohtule avalduse 23.12.2016 surnud XX-i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. 29.04.2022 koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on võlgniku vara ainupärijaks seaduse järgi XXX. Pärnu kohtutäitur Rocki Albert on võlgniku pärimisasjas läbi viinud pärandvara inventuuri ja koostanud 25.08.2025 pärandvara inventuuri akti, mille kohaselt ületavad võlgniku surma kuupäeva seisuga päritavad kohustused tema pärandvara väärtuse. Pärandvara inventuuri aktist selgub, et pärandi avanemise seisuga on võlgniku pärandvara väärus hinnanguliselt 0,11 eurot, mille moodustavad rahalised vahendid arveldusarvel. Küll aga on võlgniku pärandvara seotud kohustustega kogusummas 575,13 eurot, sh: SEB Pank AS arvelduskontoga nr EE021010010082283016 seotud võlgnevus suuruses 258,98 eurot; Aktiva Finance Group OÜ nõue (Harju Maakohtu 20.04.2006 kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-05-7645 tulenev nõue), võlgnevuse suurus 226,75 eurot; kohtutäitur Katrin Velleti menetluses olev täiteasi nr 031/2010/2005 (09.06.2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja Harju Maakohtu 13.01.2010 lahend nr 1-10-267), võlgnevuse suurus 89,40 eurot. Pärandvara inventuuri tulemustele tuginedes on käesoleval hetkel ilmne, et pärandvara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Arvestades, et võlgniku majanduslik olukord ei ole ajutine, oli avaldaja kui võlgniku seadusjärgne pärija kohustatud esitama pärandvara pankrotiavalduse. Avaldaja peab põhjendatuks pärandvara suhtes pankrotimenetluse algatamist, kuivõrd avaldaja ei ole nõus nõuete rahuldamisega oma vara arvel. XXXa kulud võlgniku pärandvara valitsemise osas on kokku 199,55 eurot.
2.Kohus võttis 23.10.2025 määrusega XXXa (linnavalitsuse kaudu) avalduse 23.12.2016 surnud XX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks menetlusse, nimetas XX (surnud 23.12.2016, XXX) pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks XX-i . Kohus keelas ka XX-i pärandvara käsutamise ajutise pankrotihalduri nõusolekuta ja peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised.
3.Ajutine haldur esitas 18.11.2025 aruande, mille kohaselt on võlgniku varaks raha pangasSEB Pank AS-i kontol 0,11 eurot, kohustused 89,40 eurot. Pärandvara inventuuris on pärandvara kohustuste hulka loetud SEB Pank AS-is oleva arvelduskontoga seotud võlgnevused summas 258,98 eurot, sh kaarditehingute võlgnevus 249 eurot ja 9,98 eurot teenustasude võlgnevus. Ajutisele haldurile SEB Pank AS kaarditehingute võlgnevusest teatanud ei ole, vaid on märkinud, et võlgnikul puuduvad kohustused SEB Pank AS ees. Seega saab järeldada, et kaarditehingute võlgnevus (kui aegunud nõue) on kustutatud ja teenustasude võlgnevusi ei loeta kohustuseks. Pärandvara inventuuri aktis on võlgniku kohustuste hulgas näidatud Aktiva Finance Group OÜ nõue summas 226,75 eurot, mis tuleneb 20.04.2006 kohtulahendist ts asjad 2-05-7645. Ajutisele haldurile on Aktiva Finance Group OÜ esindaja Julianus Inkasso OÜ teatanud, et neil puuduvad nõuded XX-i vastu, kuna loobusid edasisest menetlusest. Võlgnik on surnud 23.12.2016 (st ca 9 aastat tagasi), kuid pärimismenetlus on lõppenud alles 2025 aastal. Võlgnikul teadaolevalt surma hetkel igasugune vara ja tagasivõitmise võimalused puudusid. Ajutisele haldurile teatatud nõuded võlgniku vastu on tekkinud 15 aastat tagasi, mis tähendab, et tegelikkuses on nõuetel möödunud 10-aastane aegumise tähtaeg. Arusaamatu, miks on võlgniku kontol SEB Pank AS-is on jätkuvalt kohtutäiturite Kaire Põltsi ja Kersti Kaljula arestid 2002 ja 2003 täitetoimikute alusel, kuigi vastavaid täitetoimikud enam avatud ei ole. Ilmselgelt on arestimise aluseks olevate täitetoimikute nõuded ( sh nii sissenõudja, kui kohtutäiturite omad) aegunud. Täiturid on ka täitetoimikud sulgenud, kuid pole pangale arestimise lõppemisest teatanud. XX-i suhtes on täitmata kohtulahend tehtud aastal 2010. Kohtulahendi tegemise ajal viibis ta kinnipidamisasutuses. Teatatud nõuete aluseks on 2
kriminaalasjas väljamõistetud kahju tekitamise nõue ja täituri tasu otsus. Eeltoodust lähtuvalt tuleb XX-i pärandvara maksejõuetuse peamiseks põhjuseks lugeda kuritegude toimepanemisi, mille tõttu tal tekkis kahju hüvitamise nõue ning seoses karistuse kandmisega puudusid võimalused ja vahendid nii nimetatud kahju hüvitamise nõude, kui ka muude kohustuste tasumiseks. Kuivõrd võlgniku surmast möödunud pika aja tõttu puuduvad andmed tema sissetulekute (sh ka kinnipidamisasutuses töötamise) kohta, siis pole täpsemalt võimalik maksejõuetuse tekkimise aega tuvastada. Kogutud andmetele tuginedes muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 23.12.2016 seoses surmaga. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Käesoleval ajal ei ole teada, et võlgnik oleks teinud tagasivõidetavaid tehinguid. XX-i pärandvara pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu, ajutisele haldurile kättesaadavatel andmetel puuduvad pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud vahendid. XX oli perekonnaseisult lahutatud. Võlgnik oli abielus 2 korda, ajavahemikul 13.02.200327.09.2005 ja 04.07.2006-21.05.2007. Võlgnikul ei olnud lapsi ega ülalpeetavaid.
4.Ajutine haldur palub kinnitada ajutise halduri tasu 886 eurot + lisanduv käibemaks 212,64 eurot (kokku 1098,64 eurot) ja hüvitada see riigi vahendite arvelt.
5.Kohus määras 19.11.2025 deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. Deposiiti ei tasutud. Kohtumääruse põhjendused
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 2 kohaselt, kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
7.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku varaks raha pangas- SEB Pank AS-i kontol 0,11 eurot, kohustused 89,40 eurot. Muu vara puudub. Ei ole teada, et võlgnik oleks teinud tagasivõidetavaid tehinguid. Seega ületavad kohustused vara väärtuse. Nimetatud asjaolusid arvestades saab järeldada, et pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada pärandaja võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine, mistõttu esineb maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõistes. Pärandaja surma tõttu on lõppenud võimalus, et ta oma maksevõimet parandaks saadavate sissetulekute arvel. Kuna võlgniku vara on väiksemas väärtuses kui on võla kogusumma, ei ole võimalik täita pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetluse eesmärke arvestatavas ulatuses. Pankroti väljakuulutamine üksnes pankrotihalduri kaasamiseks ei ole eesmärgipärane ega otstarbekas. Pankrotihalduri nimetamine ei tooks menetlusse vara juurde.
8.Ajutine haldur on välja toonud, et XX-i suhtes on täitmata kohtulahend tehtud aastal 2010. Kohtulahendi tegemise ajal viibis ta kinnipidamisasutuses. Teatatud nõuete aluseks on kriminaalasjas väljamõistetud kahju tekitamise nõue ja täituri tasu otsus. Eeltoodust lähtuvalt tuleb XX-i pärandvara maksejõuetuse peamiseks põhjuseks lugeda kuritegude toimepanemisi, mille tõttu tal tekkis kahju hüvitamise nõue ning seoses karistuse kandmisega puudusid võimalused ja vahendid nii nimetatud kahju hüvitamise nõude, kui ka muude kohustuste tasumiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes.
3
9.Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul deposiiti nõutud summat kandnud. Seega tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.Vastavalt PankrS § 29 lg-le 4 avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.19.11.2025 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ning keelas võlgniku vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Kuna edasist pankrotimenetlust ei toimu ning kohus lõpetab menetluse raugemisega, tuleb pankrotiavaldust tagavad abinõud tühistada (TsMS § 386 lg 4). Menetluskulud
12.Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu kindlaksmääramiseks summas 886 eurot + lisanduv käibemaks 212,64 eurot, so kokku 1098,64 eurot. Ajutine haldur on palunud raugemise korral tasu välja mõista riigi vahenditest.
13.PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2025. aastal on kuupalga alammääraks 886 eurot.
14.Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasutaotlus on põhjendatud, arvestades asjas läbi viidud toiminguid, nende sisukust, mahukust ja keerukust. Kohus määrab seega ajutise halduri tasuks 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, so kokku 1098,64 eurot. Kuna ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, tuleb hüvitada see riigi vahenditest.
15.Ajutise halduri taotlusel ja vastavalt PankrS § 23 lg-le 6 määrab kohus, et tasu tuleb maksta ajutise halduri poolt nimetatud büroole. (allkirjastatud digitaalselt) Moonika Tähtväli kohtunik 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.