Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Edasikaebamise kord

2-17-872 Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 19.01.2017 määrusega välja H Hi pankroti. 29.08.2017 lõpetas kohus pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas H Hi kohustustest vabastamise menetluse ning määras võlgniku usaldusisikuks H Hi. Kohtumääruse kohaselt kohustati usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruande. 29.08.2017 kohtumääruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad pankrotiseaduse § 153 lg 1 p-des 2 ja 3 toodud rahuldamisjärgu nõuded, mida võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse käigus osaliselt rahuldanud: Võlausaldaja

Rahuldamisjärk

Tunnustatud nõue (eurodes)

Rahuldamata nõude jääk (eurodes)

AS xxx

II (PankrS § 153 lg 1 p 2)

16 899.98

14 605.83

xxxi AS

II (PankrS § 153 lg 1 p 2)

446.77

416.39

xxxso OÜ

II (PankrS § 153 lg 1 p 2)

345.48

321.93

xxx AS

II (PankrS § 153 lg 1 p 2)

4 162.35

3 878.95

Tallinna kohtutäitur xxx

II (PankrS § 153 lg 1 p 2)

138.96

129.40

xxx AS

II (PankrS § 153 lg 1 p 2)

767.61

685.40

xxx OÜ

III (PankrS § 153 lg 1 p 3)

2 439.10

2 439.10

Võlgnik on pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist esitanud aruanded järgnevatel kuupäevadel: 29.08.2018, 27.08.2019, 27.08.2020, 27.08.2021, 26.08.2022, 25.08.2023. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt töötab võlgnik alates 18.04.2017 traktoristina xxx osaühingus. Võlgnik töötas nimetatud ettevõttes xxx perioodidel 01.08.2018-31.10.2018, 01.04.2019-10.12.2020 ja 01.04.2021-31.10.2021. Perioodidel 01.04.2021-31.10.2021, 01.04.2022-31.10.2022 ja 01.04.2023-31.10.2023 töötas võlgnik xxx. Võlgnik töötas 01.12.201831.03.2019 xxx osaühingus xxx. 22.11.2021-30.03.2022 töötas võlgnik xxx aktsiaseltsis. 15.11.2022-30.04.2023 töötas võlgnik xxx osaühingus. Võlgnik sai koondamise tõttu töötuskindlustushüvitist perioodil 20.12.2020-14.12.2021. Võlgniku püsikulud on käesolevalt 1000-2000 eurot, mida võlgnik tasub koos abikaasaga. 28.11.2022 seletuskirja kohaselt töötab võlgnik osalise töökoormusega osaühingus xxx xxx. Nimetatud firma pakub võlgnikule normeerimata tööaega, mistõttu selline töökorraldus talle sobib. Võlgniku tervisest tulenevate probleemide tõttu on tal raskendatud töötada viis päeva nädalas kindlal kellaajal. Võlgnikul on aastaid olnud probleemid seljaga ning teda on seoses krooniliste seljahädadega mitmel korral opereeritud. Lisaks on võlgnikul olnud muid operatsioone. Tervisliku seisundi tõttu on võlgniku tööl käimine raskendatud. Töötukassa kaudu käis võlgnik autokoolis, tegi CE kategooria juhiload. Hooajaliselt (talvel) töötab võlgnik xxx aktsiaseltsis, sest talle sobib sealne graafikuga töö. Võlgnik on läbi CV keskuse kandideerinud erinevatele ametikohtadele, kuid tööle ei ole teda võetud. Koos abikaasa sissetulekutega suudetakse vaevu

2-17-872 peret toita. Peres kasvab kaks alaealist puudega last: Xxx, kellel on xxx ja Xxx, kes on xxx alates sünnist. Lisaks on võlgniku ülalpidamisel ka poeg E, kes sai küll täisealiseks, kuid ta on xxx ja osalise töövõimega. E on aastast 2010 diagnoositud xxx, millest on tekkinud tüsistused. Xxx ja E vajavad eritoitu. Kuna Xxx haigus on ravimitele allumatu, siis on pidevalt teda vaja koolist ära tuua, sest hood on igapäevased, vahemikus 5-20 hoogu päevas. Võlgniku abikaasa töötab täiskohaga lasteaias ja temal ei ole võimalust pidevalt lapsele järgi minna ja EMO-sse viia, mistõttu on võlgnik enda töökohad sellised valinud, et oleks võimalus lapse pärast vajadusel koheselt töö juures lahkuda ning hiljem tagasi tulla. Kuna kodus tugivõrgustik puudub siis, vahel saab pere kasutada lapsehoidja abi, kellele peavad ise maksma. Kohaliku omavalitsuse poolt on lapsehoiuteenus koolis pärast tunde 2 tundi. Võlgniku selgituste kohaselt kulub laste rohtudele igakuiselt ca 150 eurot, millele lisandub erimenüü. Xxx käib 1 kord nädalas logopeedi juures, mille maksumus on ca 100 eurot kuus. Xxxt ja Xxxt tuleb viia iganädalaselt rehabiliteerimisteenustele, sest nad ei ole võimelised ise linnas liikuma. Kuni juulini 2022. a elas võlgnik üürikorteris, kus maksis omanikule 450 eurot + kommunaalid, mis sõltuvalt aastaajast jäid vahemikku 200-350 eurot kuus. Juulist 2022. a sai võlgnik Tallinna linnalt munitsipaalkorteri, mille eest maksavad kokku ca 350 eurot kuus (talvel seoses kommunaalkulude tõusuga ka ilmselt rohkem). Võlgniku ja abikaasa sissetulek on alljärgnev - abikaasa töötasu on 820 eurot kuus; võlgniku töötasu jääb vahemiku 1000-1200 eurot kuus. Pere sissetulek kokku on ca 1800 kuni 2000 eurot kuus. Retseptiravimitele kulub igakuiselt 150 eurot, lapse logopeed 100 eurot, kogu pere toidule 1000 eurot, teleteenustele 80 eurot, majapidamis- ja hügieenivahenditele 100 eurot, mähkmed 50-70 eurot. Kulutused ülalpeetavatele lastele 500 eurot ning eluasemekulud olenevalt aastaajast 320-500 eurot kuus. Eeltoodu tuleneb, et kogu pere sissetulekust ei jää pärast elamiseks vajalike kulude mahaarvamist järele mitte midagi. Võlgnikul ei ole võimalik tasuda veel mingeid täiendavaid makseid, sest olukord on tõesti halb. 24.05.2023 on kohus võlgniku ära kuulanud ning andnud võlgnikule täiendava tähtaja tõendite esitamiseks. 07.06.2023 on võlgnik esitanud kohtule täiendavad tõendid. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et 2022. aasta kevadel jäi tal üks makse kahe silma vahele (24.05.2023 kohtuistungi protokoll 00:11:49). Koos 07.06.2023 esitatud tõenditega esitas võlgnik maksekorraldused, kust nähtub, et võlgnik tegi võlausaldajatele täiendavad väljamaksed. 08.11.2023 küsis kohus võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. Seisukoha esitasid võlausaldajad kohtutäitur xxx, xxx aktsiaselts, xxx aktsiaselts. Kõik võlausaldajad on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Kohtu põhjendused Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne

2-17-872 kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 1 kohaselt menetluse tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 29.08.2017, seega täitus menetluse algatamisest kolm aastat 29.08.2020 ja menetluse algatamisest täitub seitse aastat 29.08.2024. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. PankrS § 175 lg 11 kohaselt peab kohus hindama, kas võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgnik on teinud väljamakseid kokku 3089,69 eurot. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus tuvastas, et H H ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik töötab alates 18.04.2017 xxx xxx osaühingus. Võlgnik töötas nimetatud ettevõttes xxx perioodidel 01.08.2018-31.10.2018, 01.04.2019-10.12.2020 ja 01.04.2021-31.10.2021. Perioodidel 01.04.2020-31.10.2021, 01.04.2022-31.10.2022 ja 01.04.2023-31.10.2023 töötas võlgnik xxx. Võlgnik töötas 01.12.201831.03.2019 xxx osaühingus xxx. 22.11.2021-30.03.2022 töötas võlgnik xxx aktsiaseltsis. 15.11.2022-30.04.2023 töötas võlgnik xxx osaühingus. Võttes arvesse võlgniku enda tervislikku seisundit ja tema pidevat hooldamist vajavaid puuetega lapsi, leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruanded. Aruannetele on lisatud pangakonto väljavõtted ja kuludokumendid. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. 26.08.2022 teavitas võlgnik kohut elukoha muutumisest. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks varjanud vara. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. PankrS § 173 lg 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Võlgnikul on õigus jätta PankrS § 173 lg 5 alusel usaldusisikule üle andmata tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 4 järgi peab usaldusisik sama paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25%, kui kohus ei ole määranud teisiti. Võlgniku sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet, on loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg-s 1. Arestida ei saa sissetulekut või selle osa, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa TMS § 132 lg 2 alusel iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Eeltoodust

2-17-872 tulenevalt võib võlgnik töötasust jätta endale selle osa, millele seadusest (nt TMS § 132 lg 1-2) tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5) või osa, mis vastab PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud määrale (25%), kui see on suurem PankrS § 173 lg-s 5 sätestatud tulu mittearestitavast osast (vt Riigikohtu 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-16, p 13.2). Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid, va 2019. aastal. 2022 aasta kevadel jäi võlgnikul üks makse kahe silma vahele (24.05.2023 kohtuistungi protokoll 00:11:49). Koos 07.06.2023 esitatud tõenditega esitas võlgnik maksekorraldused, kust nähtub, et võlgnik tegi võlausaldajatele täiendavad väljamaksed. Võlgnikul on kaks puudega ülalpeetavat, kelle ülalpidamiskulud on suured. Seetõttu ei jää võlgnikul alles piisavalt raha, et võlgnevusi tasuda. Arvestades võlgniku enda tervislikku seisundit ja tema puuetega ülalpeetavaid, ei pea kohus põhjendatuks pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 29.08.2024. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et H H tuleb PankrS § 175 lg 11 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud H Hi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka H Hi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab H Hi kohustustest vabastamise menetluse, tuleb H H vabastada usaldusisiku kohustustest tema kohustustest vabastamise menetluses.

2-17-872 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.