Riho Rannikmaa ja Andres Jaadla hagi MTÜ Eesti Sumoliit vastu 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. aprilli 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Riho Rannikmaa ja Andres Jaadla apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
Riho Rannikmaa ja Andres Jaadla apellatsioonkaebusel
MTÜ Eesti Sumoliit apellatsioonkaebus
3500 eurot MTÜ Eesti Sumoliit apellatsioonkaebusel 0 eurot Kohtuistungi toimumise aeg
5. detsember 2023
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) Riho
XXXXXXXXXXXX)
Hageja (apellant) 36503105210)
Andres
Rannikmaa
(isikukood
Jaadla
(registrikood
Kostja (vastustaja) MTÜ Eesti Sumoliit (registrikood 80003314), lepinguline esindaja Tõnu Metsäär
1(12)
RESOLUTSIOON
Tühistada Viru Maakohtu 27. aprilli 2023. a otsus osas, millega kohus jättis MTÜ Eesti Sumoliit menetluskulud maakohtu menetluses tema enda kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud (sh MTÜ Eesti Sumoliit menetluskulud) maakohtu menetluses tervikuna Riho Rannikmaa ja Andres Jaadla kanda. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
Rahuldada MTÜ Eesti Sumoliit apellatsioonkaebus ning jätta Riho Rannikmaa ja Andres Jaadla apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud Riho Rannikmaa ja Andres Jaadla kanda.
Määrata, et Riho Rannikmaa ja Andres Jaadla vastutavad MTÜ Eesti Sumoliit mõlema kohtuastme menetluskulude hüvitamise eest solidaarselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Riho Rannikmaa (hageja I) ja Andres Jaadla (hageja II) esitasid 21. augustil 2022 Viru Maakohtule hagi MTÜ Eesti Sumoliit (kostja, ühing) vastu, mida täpsustasid
2.septembril 2022 ning millega hagejad palusid tunnistada kehtetuks kostja 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsus, tühistada 21. mai 2022 üldkoosoleku otsuse alusel 27. mail 2022 registrile esitatud kandeavalduse alusel tehtud kanded ning ennistada hagejad kostja juhatuse liikmeteks ja teha vastav kanne registris. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja juhatuse liikmete poolt 27. mail 2022 registriosakonnale esitatud eksitav ja mitteõiguslikele alustel tehtud kandeavaldus, mis tugineb 21. mail 2022 toimunud kostja väidetava üldkoosoleku otsustele. Hagejad on kostja juhatuse liikmed. 16. aprillil 2022 toimus kostja liikmete üldkoosolek, mille päevakorrapunktis 3 otsustati hagejad kostja juhatusest välja arvata. Otsuse poolt anti 9 häält, vastu 5 häält ning 2 kostja liiget jäid erapooletuks. Hagejad leiavad, et 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsus on kehtetu, selle koosoleku kohta ei ole koostatud samal kuupäeval üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirja. Lisaks ei olnud koosolek üldkoosolek, tegemist oli hoopis infokoosolekuga, sest koosolekut ei viinud läbi kostja 2(12)
president, nagu seda kostja põhikirja punkt 5.6 ette näeb. Hagejate hinnangul ei olnud
16.aprillil 2022 toimunud kostja koosolekul üldkoosoleku volitusi ning see ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma, kuna ei olnud järgitud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 ja kostja põhikirjast tulenevaid nõudeid.
21.mail 2022 toimus kostja üldkoosolek, kus mh kinnitati üle 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku protokollis olevad otsused (päevakorrapunkt 3) ning valiti kaks uut juhatuse liiget (päevakorrapunkt 5). Kostja 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsus on MTÜS § 241 lg 1 alusel tühine, kuna koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja kostja põhikirja nõudeid. MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku mittetulundusühingu juhatus. 21. mai 2022. a üldkoosolekut ei kutsunud kokku kostja juhatus. 21. mai 2022 üldkoosolekut kokku kutsuv juhatuse otsus ja vastav koosoleku protokoll puudub. Üldkoosolekut kokku kutsuma pidanud kostja juhatuse väidetavale koosolekule hagejaid kui kostja juhatuse liikmeid ei kutsutud. Kutse 21. mai 2022. a üldkoosolekule saatis kostja liikmesklubidele Kaido Höövelson (kostja president) 6. mail 2022 ainuisikuliselt, ilma eelneva juhatuse otsuseta. Juhatuse liikmel puudub õigus üldkoosolekut ainuisikuliselt kokku kutsuda. Kostja 16. aprilli 2022. a üldkoosolekul tegid kostja vähemalt 1/10 liikmesklubide esindajad (11 klubi 20-st) MTÜS § 20 lg 3 alusel pöördumise kostja juhatuse poole palvega kokku kutsuda kostja erakorraline üldkoosolek liikmete poolt määratud päevakorraga. Liikmed määrasid päevakorra ettepanekuga kutsuda tagasi kõik kostja juhatuse liikmed, kehtestada põhimõte, et ühest kostja liikmesklubist saab juhatusse kuuluda vaid üks esindaja ning valida uus juhatus. MTÜS § 201 lg 1 järgi, kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Seega on juhatus seaduse alusel kohustatud kokku kutsuma liikmete poolt määratud päevakorraga üldkoosoleku. Kostja juhatus ei arvestanud liidu liikmete sooviga ja ei saatnud välja 11-ne liikme poolt nõutud päevakorraga üldkoosoleku kutset. K. Höövelson kutsus 6. mail 2022 ainuisikuliselt kokku liikmete tahtest erineva päevakorraga üldkoosoleku 21. mail 2022. Hagejad märgivad, et 27. mail 2022 registriosakonnale esitatud kandeavaldusele lisatud 21. mai 2022. a üldkoosoleku protokollile oli registripidaja eksitamiseks lisatud 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku seaduse nõuetele mittevastavad materjalid ja allkirjaleht, mis on dateeritud 15. aprillil 2022. Kuna 16. aprilli 2022. a koosoleku vaidlustamiseks MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaeg ei olnud 21. mai 2022 üldkoosoleku ajaks saabunud, ei saa kostja tugineda 16. aprilli 2022 koosoleku dokumentidele.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja juhatuse koosolek, millel otsustati kokku kutsuda 21. mail 2022 kostja üldkoosolek, toimus 5. mail 2022 Skype teel. Hagejaid ei kutsutud juhatuse koosolekule, kuna nad ei olnud koosoleku toimumise ajaks enam juhatuse liikmed. Hagejad kutsuti kostja juhatuse liikme ametikohtadelt tagasi kostja 16. aprilli 2022 üldkoosoleku otsusega, mitte 21. mai 2022 üldkoosolekul. Seega ei saanud hagejad olla 5. mail 2022 kostja juhatuse liikmed. Formaalseks põhjuseks, mis tingis vajaduse hagejate tagasikutsumist 21. mai 2022. a üldkoosolekul MTÜS § 24 lg 2 sätestatud alusel uue otsusega kinnitada, oli asjaolu, et
16.aprilli 2022. a üldkoosolekut juhatanud hageja II asus ise ebaseaduslikult kõrvale hoidma selle üldkoosoleku protokolli allkirjastamisest, ilmse sooviga takistada sel viisil hagejate tagasikutsumise kannete tegemist äriregistris. Samas ei muuda koosoleku juhataja allkirja puudumine protokollil üldkoosolekul toimunud hääletamist olematuks ja üldkoosolekul vastu võetud ühingu liikmete otsuseid kehtetuks. Samuti on juhatuse 3(12)
liikmete kohta tehtud kanne äriregistris olemuslikult deklaratiivse, mitte konstitutiivse tähendusega. Hagejate väited, sh viide 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku protokollile lisatud allkirjalehe kuupäeva ebatäpsusele, ei anna alust 21. mail 2022 toimunud üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ega teiste hagis esitatud nõuete rahuldamiseks. Kostja 16. aprilli 2022. a otsuste väidetavate puuduste esile toomine on asjakohatu, kuna hagejad ei ole hagis vaidlustanud eeltoodud otsust, vaid 21. mai 2022. a otsuse kehtivust. Hagejad on esitanud pikema käsitluse sellest, kuidas hagejate arvates oleks või ei oleks pidanud toimuma kostja juhtimine, osundamata konkreetsetele õigusnormidele või sätetele kostja põhikirjas, mida oleks rikutud. Kostjal juhatusel ei olnud kohustust kutsuda koosolek kokku liikmesklubide 16. aprilli 2022. a pöördumises märgitud päevakorraga. 21. mail 2022 toimunud kostja üldkoosolekut ei kutsunud kokku kostja liikmed MTÜS § 20 lg 4 alusel, vaid juhatus vastavalt 5. mail 2022 toimunud juhatuse koosolekul otsustatule. Seega oli ka kõnealuse üldkoosoleku päevakorra määramine MTÜS § 201 lg 1 kohaselt kostja juhatuse, mitte liikmete pädevuses.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad olid kostja juhatuse liikmed ning 16. aprillil 2022 toimus kostja liikmete üldkoosolek. Kostja president K. Höövelson koosolekule ei ilmunud. Üldkoosoleku viis läbi hageja II, kes oli kostja asepresident. Üldkoosolekul said arutatud ja hääletatud kõik koosoleku päevakorra punktid. Päevakorra punktis 3 otsustas üldkoosolek hagejad juhatusest välja hääletada. Kuna kostja põhikirjast tulenevalt on üldkoosolekute juhatamise õigus üksnes presidendil, siis on üldkoosolek läbi viidud kostja põhikirja nõudeid rikkudes ja sellisel üldkoosolekul vastu võetud otsus on kehtetu. Asjaolul, et hageja II juhatas üldkoosolekut kui kostja juhatuse liige ja asepresident, ei ole tähtsust. Samuti ei oma tähtsust kostja väide hageja II poolt üldkoosoleku protokolli allkirjastamata jätmise kohta. Juriidilise isiku otsus on vastu võetud otsuse poolt hääletamistulemuste teatavaks tegemisest ja protokolli allkirjastamata jätmine ei tee üldkoosolekul vastu võetud otsuseid olematuks. Maakohus ei nõustunud hagejate käsitlusega 16. aprillil 2022. a üldkoosoleku infokoosolekuks lugemise kohta. 16. aprilli 2022. a üldkoosolek on toimunud, üldkoosolek on kõik päevakorra punktid läbi arutanud ja nende punktide osas ka otsuseid vastu võtnud. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hagejad on kaotanud otsuse vaidlustamise õiguse, kuna ei ole seda MTÜS § 24 lg 1 sätestatud kolme kuu jooksul vaidlustanud. 21. mai 2022. a üldkoosoleku toimumise ajaks ei olnud 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku vaidlustamiseks seadusega ette nähtud tähtaeg saabunud. Kuna 21. mail 2022 toimunud üldkoosolek kinnitas 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsuse, siis sellest tingituna ei olnud alates sellest ajast hagejatel võimalik 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist MTÜS § 24 lg 2 järgi nõuda. Kohus tuvastas, et kostja juhatuse koosolek toimus 5. mail 2022 elektrooniliselt Skype rakenduse vahendusel. Koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Kaido Höövelson, Meelis Höövelson ja Jüri Nisumaa, protokollis kostja peasekretär Tiina Höövelson. 4(12)
Koosolekul otsustati kokku kutsuda kostja liikmete üldkoosolek 21. mail 2022, et seal mh otsustada 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsuste kinnitamine. Kuna 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsus on kehtetu üldkoosoleku kostja põhikirja nõudeid rikkudes läbiviimise tõttu, siis on tekkinud olukord, kus hagejad olid endiselt kostja juhatuse liikmed ja hagejatel oli õigus osa võtta 5. mai 2022 juhatuse koosolekust. Kostja põhikirja punkt 5.25 järgi on juhatuse üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal on üle poolte juhatuse liikmetest. Kuna kostja põhikirja punkt 5.17 järgi on juhatuse liikmete alammääraks 3 ja ülemmääraks 5 inimest ning 5. mai 2022 koosolekust võttis osa üle poole (kolm) juhatuse liikmetest, siis on juhatuse otsus vastu võetud. Juhatuse otsust ei tee olematuks see, et hagejad ei saanud selle otsuse vastuvõtmist kuidagi mõjutada. Isegi kui hagejad oleks koosolekul osalenud ja otsusele vastu vaielnud, ei mõjutanuks hagejate võimalik mittenõustumine juhatuse otsuse kolme liikme poolthäältega vastuvõtmist ega selliselt vastu võetud otsuse kehtivust. Hagejad on ka kaudselt kinnitanud juhatuse koosoleku toimumist 5. mail 2022. Hagejad teatasid 13. veebruaril 2023 toimunud kohtuistungil, et 5. mail 2022 toimunud juhatuse koosolekul arutas juhatus liikmete soovi, kuid kutsus üldkoosoleku kokku 11 liikme poolt nõutust erineva päevakorraga. Sellises olukorras ei ole tähtsust sellel, et kutse 21. mai 2022. a üldkoosolekule saatis 6. mai 2022 e-kirjaga kostja president. Üldkoosoleku kokku kutsumine oli otsustatud juhatuse otsusega. Kostja 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsus on kehtiv. Alates selle otsuse vastuvõtmisest ei ole hagejad enam kostja juhatuse liikmed. 21. mail 2022 toimunud kostja liikmete erakorralisel üldkoosolekul kinnitati 16. aprilli 2022 üldkoosoleku otsused üle, protokolli punkti 3.4 kohaselt kinnitati hagejate kostja juhatusest välja arvamine 15 poolthäälega. Kostja liikmed on 21. mai 2022 üldkoosoleku otsusega loonud 16. aprilli 2022 üldkoosoleku otsuse suhtes õigusselguse, mis tähendab, et tulenevalt 21. mai 2022 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest on varem toimunud protseduurilised rikkumised kõrvaldatud. Kostja liikmetest (kokku 23 klubi) üldkoosolekul osalenud 15 liiget hääletasid kõik hagejate juhatuse kohalt tagasikutsumise poolt. Kostja põhikirja punkti 5.11 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmete esindajatest. Kostjal juhatusel ei olnud kohustust kutsuda koosolek kokku liikmesklubide 16. aprilli 2022. a pöördumises märgitud päevakorraga. 16. aprillil 2023 esitasid 11 kostja liikmesklubi kostjale avalduse kostja erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks järgmise päevakorraga: kutsuda tagasi kõik juhatuse liikmed; kehtestada põhimõte, et ühest kostja liikmesklubist saab juhatusse kuuluda vaid üks esindaja ja valida uus juhatus. Tulenevalt MTÜS § 20 lg-st 1 oli juhatusel õigus kutsuda üldkoosolek kokku ka liikmete pakutust erineva päevakorraga ja sellisel juhul oli liikmetel endil õigus kutsuda üldkoosolek kokku juhatuse pakutust erineva päevakorraga. Maakohus leidis, et kuigi hagi jääb rahuldamata, ei ole menetluskulude hagejate kanda jätmine õiglane, sest poolte vahel tekkinud vaidlus on saanud alguse kostja poolt põhikirja rikkudes läbi viidud 16. aprilli 2022. a üldkoosolekust. Samuti on vaidluse üheks tekkepõhjuseks kostja poolt 5. mai 2022. a juhatuse koosoleku toimumise kohta liikmetele informatsiooni jagamata jätmine. Seetõttu jättis maakohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
5(12)
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis kostja menetluskulud kostja kanda (resolutsiooni p 2) ning teha uue otsuse, mõista kostja menetluskulud solidaarselt välja hagejatelt. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta kohtuotsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-s 4 sätestatule, sest menetluskulude kostja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane kostja, mitte hagejate suhtes. Kohtuotsusest ei nähtu vähimatki põhjust, miks menetluskulude hagejatelt väljamõistmine oleks hagejate suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja ei andnud oma tegevusega hagejatele põhjust hagi esitamiseks.
16.aprilli 2022. a üldkoosoleku viis läbi hageja II, mitte kostja. Seda on kinnitanud kohtuistungil ka hageja II ise. Kohtuotsusest ei nähtu ühtegi põhjendust, miks 5. mai 2022. a juhatuse koosoleku toimumise kostja liikmesklubidele info mittejagamine oli või võis olla vaidluse tekkimise üheks põhjuseks. Seadus ei pane sellekohast informeerimiskohustust kostja juhatusele. Maakohtu vastupidised järeldused ei ole kohtuotsusest jälgitavad ega arusaadavad. Kostja vastu ei ole hagi esitanud mitte ükski kostja liikmesklubi, vaid kostja endised juhatuse liikmed, kes liikmesklubide suure häälteenamusega ja kahe järjestikuse üldkoosoleku otsuse alusel juhatuse liikme ametikohtadelt tagasi kutsuti.
Hagejad vaidlevad kostja apellatsioonkaebusele vastu.
Maakohus on õigesti leidnud, et menetluskulude hagejate kanda jätmine ei ole õiglane, sest poolte vahel tekkinud vaidlus on saanud alguse kostja poolt põhikirja rikkudes läbi viidud
16.aprilli 2022. a üldkoosolekust. Põhikirja järgi oli üldkoosolekut läbi viima volitatud esindaja kostja president K. Höövelson, kes aga puudus teadmata põhjusel 16. aprilli 2022. a koosolekult, mistõttu oli toimunud koosolek põhikirja vastane ja otsustusvõimetu ning ei olnud kostja põhikirja kohaselt üldkoosolek. See, et hageja II viibis infokoosolekul ja seda juhatas ning püüdis päästa K. Höövelsoni puudumisest tekkinud olukorda, ei tee temast kui eraisikust juriidilist isikut – kostjat. Maakohus on õigesti märkinud, et kõik kohtuvaidlusega seonduvad kulud on tingitud kostja ebaseaduslikust käitumisest üldkoosoleku läbiviimisel.
6.Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega tunnistada tühiseks 21. mail 2022. a toimunud kostja üldkoosoleku otsus, edastada tehtud otsus registripidajale kande muutmiseks hagejate kui kostja juhatuse liikmelisuse osas. Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kõrvale vaadanud mittetulundusühingute seaduse ühest kõige olulisemast aluspõhimõttest, st vähemalt 1/10 liikmete õigusest nõuda üldkoosoleku läbiviimist liikmete enda poolt määratud päevakorraga. Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et 16. aprilli 2022. a üldkoosolek on toimunud, üldkoosolek on kõik päevakorra punktid läbi arutanud ja nende punktide osas ka otsused vastu võtnud. Maakohus on tuvastanud, et 16. aprilli 2022. a üldkoosolek viidi läbi kostja põhikirja oluliselt rikkudes, kuna seda ei viinud läbi kostja president. Hagejad on seisukohal, et mittetulundusühingu juhatuse otsus koosoleku kokku kutsumise kohta peab olema teada ka liikmetele ja seda tuleb arusaadavalt märkida liikmetele saadetavas üldkoosoleku kutses. Üldkoosoleku kutsest peab olema näha, teada ja arusaadav, et koosoleku kokkukutsujaks on juhatus. K. Höövelsoni poolt 6. mail 2022 välja saadetud eraisikulises e-kirjas ei olnud ühtegi viidet juhatusele ega juhatuse koosolekule. Seega on 21. mai 2022. a üldkoosolekut kokku kutsudes rikutud
6(12)
mittetulundusühingute seaduses sätestatud üldkoosoleku kutsumise korda. See, et juhatuse koosolek 5. mail 2022 toimus, selgus alles pärast teist maakohtu istungit. Kostja juhatus eiras 21. mai 2022 üldkoosolekut kokku kutsudes tahtlikult MTÜS § 20 lg-s 3 ja § 201 lg-s 1 sätestatut. Maakohus on õigesti märkinud, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Hagejad on seisukohal, et kui üldkoosolekut soovivad kokku kutsuda vähemalt 1/10 liikmetest, nii nagu kostja liikmed seda 16. aprillil 2022 tegid, siis on juhatus kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma liikmete poolt määratud päevakorraga. K. Höövelson, M. Höövelson ja J. Nisumaa asusid kostja juhatuse liikmetena ebaseaduslikult kõrvale hoidma üldkoosoleku kokkukutsumisest kostja liikmete soovitud päevakorraga ilmse sooviga takistada sel viisil iseenda tagasikutsumist juhatuse liikme kohalt. Juhatuse liige K. Höövelson kutsus oma e-kirjas 6. mail 2022 ainuisikuliselt, juhatuse otsusele viitamata, kokku kostja liikmete tahtest erineva päevakorraga üldkoosoleku 21. mail 2022. Maakohus tõlgendab liigselt vabalt ja põhjendamatult Riigikohtu tsiviilasjas nr 2-17-3069 tehtud otsuse punkti 10 osas, mis selgitab küll äriseadustiku § 178 lõiget 2 ja seal sätestatud osanike vahelist suhtlust äriühingus, kuid ei anna alust sarnaste seoste ja paralleelide loomiseks MTÜS § 18 osas, kus üldkoosoleku läbiviimisel on teised seaduslikud alused. Maakohtu poolt osundatud otsuste nn üle kinnitamist ei ole MTÜS-is sätestatud. Maakohus oleks pidanud sidustama 16. aprilli 2022. a kostja 1/10 liikmete otsused ja liikmete poolt määratud päevakorra 21. mai 2022. a üldkoosoleku läbiviimisega. 5. mai 2022. a juhatuse protokollis on sõnaselgelt kirjas, et juhatus on käsitlenud oma koosolekul 1/10 liikmete koosolekuga määratud päevakorda, seda omaalgatuslikult muutnud ja ei ole tahtlikult liikmete poolt määratud päevakorraga üldkoosolekut kokku kutsunud. Sellega välistas juhatus liikmetele osalusdemokraatliku võimaluse läbi kaaluda sobilikke juhatuse liikme kandidaate ja oma kandidatuuri või kandidaatide meeskonnaga välja tulla ja seda juba liikmete tahte kohaselt kindlaksmääratud päevakorraga toimuval üldkoosolekul.
7.Kostja vaidleb hagejate apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Hagejad väidavad põhjendamatult, et kostja juhatus pidi 21. mai 2022. a üldkoosoleku kokku kutsuma liikmete 16. aprilli 2022. a pöördumises märgitud päevakorraga. Sellekohane hagejate käsitlus ei ole kooskõlas mittetulundusühingute seadusega.
21.mail 2022 toimunud üldkoosolekut ei kutsunud kokku kostja liikmed MTÜS § 20 lg 4 järgi, vaid kostja juhatus vastavalt 5. mail 2022 toimunud juhatuse koosolekul otsustatule. Seega oli ka üldkoosoleku päevakorra määramine seaduse kohaselt juhatuse, mitte liikmete pädevuses. Samale seisukohale on asunud ka maakohus. Juhul, kui juhatuse määratud päevakord liikmetele ei oleks sobinud, oli neil vastavalt MTÜS § 201 lg-tes 2 ja 3 sätestatule õigus nõuda juhatuselt täiendavate küsimuste võtmist päevakorda, koos põhjendustega. Selliseid nõudmisi juhatusele ei esitatud. Kostja arvates ei ole võimalik rahuldada hagejate taotlust tunnistada tühiseks 21. mai 2022 toimunud üldkoosoleku otsus, kuna üldkoosoleku läbiviimisel on rikutud MTÜS § 241 ja § 24 lg-s 1 sätestatut. Kehtiv seadus ei näe ette nõuet "tühiseks tunnistamine" ning MTÜS § 241 ega § 24 lg 1 ei reguleeri üldkoosoleku läbiviimisega seotud küsimusi.
7(12)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, leiab et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osas, millega kostja menetluskulud maakohtu menetluses jäeti tema enda kanda, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud (sh kostja kulud) maakohtu menetluses tervikuna hagejate kanda. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse, hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.TsMS § 5 lg 1 järgi menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning TsMS § 651 lg-st 1 tulenevalt on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega. Hagejatel on olnud menetluses raskusi oma nõuete selge ja arusaadava sõnastamisega.
9.1.Hagejad palusid maakohtule esitatud hagiavalduses tunnistada kostja 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsused kehtetuks, tühistada 21. mai 2022. a kostja kehtetu üldkoosoleku otsuse alusel registrile esitatud kandeavalduse alusel tehtud kanded ning ennistada hagejad kostja juhatuse liikmeteks ja teha vastavad registrikanded. Maakohus on asja materjalidest nähtuvalt neid hagejate nõudeid lahendanud. Apellatsioonimenetluses on hagejad pärast kohtu selgitusi palunud ringkonnakohtul 13. juunil 2023 esitatud menetlusdokumendis maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning teha asjas uus otsus, tunnistada tühiseks 21. mail 2022 toimunud kostja üldkoosoleku otsus, edastada tehtud otsus registripidajale kande muutmiseks hagejate juhatuse liikmelisuse osas ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
9.2.Ringkonnakohus kordab juba 2. juuni 2023. a määruses esitatud selgitust, et kohus saab MTÜS § 241 lg 1 ja 2 järgi tuvastada, et mittetulundusühistu üldkoosoleku otsus on MTÜS § 241 lõikes 1 või muul seaduses sätestatud alusel tühine. Kohus võib MTÜS § 24 lg 1 järgi mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kehtetuks. Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on üks ja sama: vabaneda ebaseaduslikust otsusest. Juhul kui hageja on esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet senise kohtupraktika järgi käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda. Kohus võib otsuse tühisuse tuvastada isegi siis, kui hageja on esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kuid asjaolud, millele hageja on otsuse vaidlustamisel tuginenud, on sellised, et need toovad nende tõendatuse korral kaasa otsuse tühisuse (vt RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 27).
9.3.Ringkonnakohtu hinnangul on need seisukohad asjakohased ka praegusel juhul. Hagejate esitatust ei ole võimalik üheselt aru saada, kas hagejad leiavad, et 21. mail 2022 toimunud kostja üldkoosoleku otsused on seaduses sätestatud alusel tühised või tuleb kohtul need MTÜS § 24 lg 1 järgi hagejate hagi alusel kehtetuks tunnistada. Igal juhul on tuvastatav hagejate eesmärk vabaneda nende hinnangul ebaseaduslikest kostja üldkoosolekute otsustest. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel haginõuet ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena.
10.Hagejate apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vaidlustatud otsuse resolutsiooni muutmiseks osas, millega maakohus jättis hagi tervikuna rahuldamata.
10.1.Hagejate esitatud asjaoludel ei ole kostja 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsused tühised. MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub 8(12)
mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on sama lõike kohaselt tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
10.1.1.MTÜS § 20 lg 1 järgi kutsub mittetulundusühingu üldkoosoleku kokku juhatus. Sellest sättest ei tulene, et kostja juhatuse liikmed võisid üldkoosoleku kokku kutsuda ainult ühiselt. See, milline juhatuse liige või liikmed korraldavad üldkoosoleku kutsete edastamine ühingu liikmetele, on juhatuse sisemise töökorralduse küsimus ning üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivuse sellest ei sõltu. Poolte vahel ei ole asjas vaidlust, et kutse 21. mai 2022. a üldkoosolekule saatis ühingu liikmetele 6. mail 2022 ekirjaga ühingu juhatuse liige (president) K. Höövelson. Seda asjaolu on kinnitanud mõlemad pooled oma väidetes.
10.1.2.Lisaks tuvastas maakohus vaidlustatud otsuses, et 21. mai 2022. a üldkoosoleku kokku kutsumise kutses märgitud päevakorraga oli otsustanud kostja juhatus 5. mai 2022. a koosolekul. Hagejate apellatsioonkaebuse põhjendustest ei nähtu, et hagejad sooviksid seda maakohtu järeldust vaidlustada. Samuti leiab ringkonnakohus, et juhatuse otsuse puudumine üldkoosoleku kokku kutsumise kohta ei muudaks üldkoosolekul vastu võetud otsuseid veel tühiseks (eeldusel, et üldkoosoleku kutse oli ühingu liikmetele nõuetekohaselt edastatud). Samuti ei annaks see alust üldkoosoleku otsuseid kehtetuks tunnistada (MTÜS § 24 lg 1).
10.1.3.Põhjendatud ei ole ka hagejate apellatsioonkaebuse keskne väide, et kostja juhatus eiras 21. mai 2022. a üldkoosolekut kokku kutsudes MTÜS § 20 lg-s 3 ja § 201 lg-s 1 sätestatut. Hagejad leiavad, et juhatus pidi üldkoosoleku kokku kutsuma sellise päevakorraga, mida olid soovinud kostja 11 liikmesklubi 16. aprilli 2022. a avalduses või pöördumises (I kd, tl 12). Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et kostja juhatus ei pidanud kutsuma üldkoosolekut kokku 16. aprilli 2022. a avalduses märgitud päevakorraga. MTÜS § 201 lg 1 esimese lause järgi määrab üldkoosoleku päevakorra juhatus, kui ühingu põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Praegusel juhul ei ole tegemist MTÜS § 201 lg 1 teises lauses sätestatud olukorraga. 21. mai 2022. a üldkoosoleku kutsus kokku kostja juhatus ning sai sellest lähtuvalt määrata ise ka koosoleku päevakorra. 16. aprilli 2022. a avalduse koostanud 11 liikmesklubil (maakohtu otsuses märgitud nn initsiatiivgrupil) on MTÜS § 20 lg-test 3 ja 4 tulenevalt sellises olukorras õigus kutsuda kokku üldkoosolek viidatud
16.aprilli 2022. a avalduses toodud päevakorraga.
10.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hagejate väited alust ka 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. MTÜS § 24 lg 1 esimese lause järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Hagis esitatud asjaoludest ei nähtu, et 21. mai 2022. a üldkoosolekul oleks vastu võetud seaduse või kostja põhikirjaga vastu olevaid otsuseid.
10.2.1.Hagejad on käesolevas asjas esitatud hagis vaidlustanud 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsused, kuid kuna sellel üldkoosolekul on kinnitatud mh osasid kostja
16.aprilli 2022. a üldkoosolekul vastu võetud otsuseid, tuleb asja lahendamisel n-ö eeldusküsimusena hinnata ka 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsuste kehtivust, täpsemalt seda, kas otsused ei ole tühised. Esialgset tühist otsust ei oleks ühingu liikmetel võimalik uue (kinnitava) otsusega kehtivaks muuta (võimalik on küll võtta esialgse tühise otsuse asemel vastu uus samasisuline otsus, millel on iseseisev õigusjõud). Kostja liikmete 21. mai 2022. a üldkoosolekul sai seega kehtivalt kinnitada 16. aprilli 2022. a üldkoosolekul vastu võetud otsuseid eeldusel, et viimased ei olnud tühised. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate arusaamaga, et mittetulundusühingu üldkoosolek ei 9(12)
saa varasema üldkoosoleku otsust (üle) kinnitada. MTÜS § 24 lg 2 selgelt viitab sellisele kinnitamise võimalusele.
10.2.2.Maakohus on 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsuste kehtivust otsuses kontrollinud, kuid kohtu vastavasisulised põhjendused ja järeldused on arusaamatud ning vastuolulised. Kokkuvõttes ei selgu maakohtu otsusest üheselt, kas kõnealuse koosoleku otsused on tühised või kehtivad ning millist tähtsust omab asjaolu, et 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamise tähtaeg ei olnud 21. mai 2022. a koosoleku toimumise ajaks lõppenud. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb vastavas osas muuta.
10.2.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku otsused tühised põhjusel, et koosolekut juhatas liidu (kostja) presidendi K. Höövelsoni asemel toonane asepresident A. Jaadla (hageja II). Kostja põhikirja p 5.6 järgi juhatab üldkoosolekut president, kuid koosoleku juhatamine teise juhatuse liikme (asepresidendi) poolt ei ole kindlasti selline oluline rikkumine, mis võimaldaks pidada koosolekul vastu võetud otsuseid tühiseks. Lisaks ei ole kostja põhikirjas (I kd, tl 140–144) reguleeritud olukorda, kus president ei saa või ei ole pikemaajaliselt võimeline (nt terviserikke tõttu) üldkoosolekut juhtima. Seda arvestades on presidendi puudumisel üldkoosolekult koosoleku juhtimine asepresidendi poolt seaduse ja põhikirja mõttega kooskõlas.
10.2.4.Samuti ei muuda 16. aprilli 2022. a üldkoosolekul vastu võetud otsuseid tühiseks üksnes see, et koosoleku juhataja (st hageja II) ei ole allkirjastanud koosoleku protokolli (kostja väitel on hageja II allkirjastamisest keeldunud). Pooled ei vaidle asjas selle üle, et
16.aprilli 2022. a üldkoosolek selle protokollis märgitud päevakorraga toimus (vaidlus on küll koosolekul vastu võetud otsuste kehtivuse üle). Koosoleku toimumisele on mõlemad pooled oma väidetes tuginenud. Hagejate käsitlusel 16. aprilli 2022. a üldkoosolekust kui (üksnes) infokoosolekust puudub õiguslik sisu.
10.2.5.Hagejad ei väida, et 16. aprilli 2022. a üldkoosolekul vastu võetud otsused oleks kohtu poolt hagejate või muu otsuste vaidlustamiseks õigustatud isiku hagi alusel kehtetuks tunnistatud (MTÜS § 24 lg 1) või et selline hagi oleks seaduses sätestatud tähtaja jooksul või hiljem esitatud.
10.2.6.Kuna 16. aprilli 2022. a üldkoosolekul vastu võetud otsused ei ole hagiavalduses toodud asjaolude põhjal tühised, kehtis kõnealusel koosolekul tehtud otsus hagejate juhatusest välja arvamise kohta alates vastava otsuste tegemisest. Seda ei muuda asjaolu, et selleks õigustatud isikutel (sh hagejatel) oli MTÜS § 24 lg 1 järgi võimalus hageda üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist (ringkonnakohus ei hinda siinkohal sellise võimaliku hagi edukust). Seega ei ole õige ka maakohtu seisukoht, et hagejad olid pärast
16.aprilli 2022. a üldkoosolekut jätkuvalt kostja juhatuse liikmed. Hagejad ei olnud enam juhatuse liikmed ning neid ei olnud seetõttu vajalik kutsuda ka 5. mail 2022 toimunud juhatuse koosolekule. Teistsugused põhjendused maakohtu otsuse p-s 36 tuleb vaidlustatud kohtuotsusest välja jätta.
10.2.7.Ringkonnakohus märgib, et kui hagejad olnuks jätkuvalt juhatuse liikmed, oleks nende juhatuse koosolekule kutsumata jätmine koosoleku kokku kutsumise korra oluline rikkumine. Maakohtu seisukoht, nagu ei saanuks hagejad niikuinii mõjutada juhatuse koosolekul otsuste vastuvõtmist, on üksnes oletuslik. Samas, nagu eelnevalt märgitud, ei sõltu 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsuste kehtivus ringkonnakohtu arvates sellest, kas juhatus oli eelnevalt kehtivalt otsustanud üldkoosoleku kokku kutsumise.
11.Hagejad on maakohtule esitanud mh nõuded 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsuse alusel 27. mail 2022 registrile esitatud kandeavalduse põhjal tehtud kannete tühistamiseks ning hagejate kostja juhatuse liikmeteks ennistamiseks.
10(12)
11.1.Ringkonnakohus märgib, et kui kohus tuvastab üldkoosoleku otsuse tühisuse või tunnistab üldkoosoleku otsuse kehtetuks ning tühise või kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, saadab kohus MTÜS § 24 lg 6 ja § 241 lg 4 alusel otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks. Otsuse alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tehtud kande muutmine eeldab seega, et kohus tuvastab kande aluseks olnud üldkoosoleku otsuse tühisuse või tunnistab selle kehtetuks.
11.2.Mittetulundusühingu juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine on MTÜS § 19 lg 1 p 2 järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevuses. Üldjuhul ei saa kohus mittetulundusühingu üldkoosoleku eest isikute mittetulundusühingu juhatuse liikmeks olekut otsustada. Kohus saab ülalviidatud normide alusel üksnes tuvastada mittetulundusühingu juhatuse liikmete määramise või tagasikutsumise kohta tehtud üldkoosoleku otsuste tühisuse või tunnistada otsused kehtetuks. MTÜS §-s 30 sätesatud eeldustel on võimalik juhatuse liikme määramine kohtu poolt, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga.
11.3.Seega ei ole hagejate kõnealused nõuded registrikannete tühistamiseks ning hagejate kostja juhatuse liikmeteks ennistamiseks ringkonnakohtu hinnangul õiguslikult perspektiivikad ning maakohus oleks võinud nende nõuete menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda või jätta nõuded läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2). Maakohus on jätnud hagi siiski tervikuna rahuldamata ning esitatud apellatsioonkaebused ei anna alust vastavas osas maakohtu otsust muuta.
12.Kostja apellatsioonkaebus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud (sh kostja menetluskulud) hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 lubab erandina jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus on ka praegusel juhul lähtunud menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-st 4, kuid ei ole sätte kohaldamist nõuetekohaselt (TsMS § 436, § 442 lg 8) põhjendanud.
12.1.Maakohus ei pidanud menetluskulude hagejate kandma jätmist õiglaseks põhjusel, et poolte vahel tekkinud vaidlus on saanud alguse kostja poolt põhikirja rikkudes läbi viidud 16. aprilli 2022.a üldkoosolekust. Samuti pidas maakohus vaidluse tekkimise üheks põhjuseks kostja poolt 5. mai 2022. a juhatuse koosoleku toimumise kohta liikmetele informatsiooni jagamata jätmist.
12.2.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 162 lg 4 rakendamine on küll kohtu kaalutlusehk diskrestsiooniotsus, kuid senise kohtupraktika järgi ei piisa sätte kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt nt RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689/47, p 13 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Maakohus ei ole ringkonnakohtu arvates tuvastanud nõuetekohaselt selliseid erandlikke asjaolusid, mis TsMS § 162 lg 4 kohaldamist õigustaksid. Selliseid asjaolusid asja materjalidest ka ei nähtu. Nagu ringkonnakohus eespool järeldas, ei esinenud kostja liikmete 16. aprilli 2022. a üldkoosoleku läbiviimisel selliseid rikkumisi, mis tooksid kaasa üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Samuti ei nähtu maakohtu otsuse põhjendustest, et selle üldkoosoleku otsused oleksid tühised. Liiatigi ei saa jätta tähelepanuta, et 16. aprilli 2022. a üldkoosolekut juhatas (st osales koosoleku läbiviimisel) hageja II ise. Samuti ei leia ringkonnakohus, et kostja poolt 5. mai 2022. s juhatuse koosoleku toimumise kohta liikmetele informatsiooni jagamata jätmine võinuks 11(12)
põhjustada käesoleva kohtuvaidluse. Maakohus ei ole oma kõnealust seisukohta otsuses ka täpsemalt põhjendanud.
13.Eelmärgitust lähtuvalt jätab ringkonnakohus menetluskulud maakohtu menetluses TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jääavad TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel samuti hagejate kanda. Kuna hagejad on hagi esitanud ühiselt ja samal eesmärgil, määrab ringkonnakohus TsMS § 165 lg 1 esimese lause alusel, et hagejad vastutavad kostja menetluskulude eest solidaarselt.
14.Kuna ringkonnakohus muudab käesoleva lahendiga menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel ning maakohus ei ole vaidlustatud otsusega kostja menetluskulude rahalist suurus kindlaks määranud, ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.