Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 3. november 2022
Tsiviilasja number
2-22-12278
Tsiviilasi
Riho Rannikmaa ja Andres Jaadla hagi Eesti Sumoliidu vastu 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. septembri 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Sumoliidu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Eesti Sumoliit (registrikood 80003314), lepinguline esindaja Tõnu Metsäär
esindajad
Vastustajad (hagejad):
1.Riho Rannikmaa (isikukood XXXXXXXXXXXX)
2.Andres Jaadla (isikukood XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Sumoliidu määruskaebus.
2.Tühistada Viru Maakohtu 6. septembri 2022. a määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta Riho Rannikmaa ja Andres Jaadla hagi tagamise taotlus rahuldamata.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.Riho Rannikmaa (hageja I) ja Andres Jaadla (hageja II) esitasid 21. augustil 2022 hagi Eesti Sumoliidu (kostja) vastu 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad ka taotluse hagi tagamiseks. Viru Maakohus jättis 23. augusti 2022. a määrusega hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse käiguta. Maakohus selgitas, et hagejad ei ole hagi tagamise vajadust põhistanud ega välja toonud, millise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 sätestatud abinõu kohaldamist nad taotlevad. Hagejatel tuleb hagi tagamise taotlust täpsustada ning täiendavalt põhistada. Hagejad esitasid 2. septembril 2022 menetlusdokumendi, mille kohaselt olid hagejad kostja juhatuse liikmed, kuid on nõuetele mittevastava kandeavalduse alusel kostja registrikaardilt kustutatud ja juhatuse liikmest välja arvatud. Kostja 21. mai 2022. a üldkoosolek ei vastanud seadusele. Mittetulundusühistu seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku kokkukutsumisega on rikutud nii seadust kui ka kostja põhikirja nõudeid.
27.mail 2022 registrile esitatud kandeavaldus on esitatud ebaseaduslikult läbiviidud 21. mai 2022. a koosoleku otsuse alusel. Hagejad palusid rahuldada hagi tagamise taotlus ja hagi tagamiseks peatada 21. mail 2022 ebaseaduslikult toimunud üldkoosolekul valitud Margus Martini ja Timothy John Heathi kostja juhatuse liikmelisus kohtumenetluse ajaks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus rahuldas 6. septembri 2022. a määrusega hagi tagamise taotluse ning peatas hagi tagamise abinõuna kostja 21. mai 2022. a üldkoosolekul valitud juhatuse liikmete Margus Martini ja Timothy John Heathi volitused kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb TsMS § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses põhistada. Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (TsMS § 235). TsMS § 378 lg 1 p 10 kohaselt on hagi tagamise abinõuks ka kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu. TsMS § 378 lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohus leidis, et kuna põhikirja järgi on kostja juhatus 3- kuni 5-liikmeline ja äriregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni järgi on esindusõigus igal juhatuse liikmel, siis hagi tagamise taotluse rahuldamisega ei takista kohus kostja tegevust. Hagi tagamata jätmise korral tekib hagi rahuldamisel olukord, kus kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni esindavad kostjat seaduslike esindajatena ka isikud, kes hagiavalduses toodud väidetest tulenevalt ei ole seaduslikeks esindajateks valitud. Olukorras, kus vaidluse all on 21. mai
2022. a üldkoosoleku otsuse kehtivus, on põhjendatud peatada sellel üldkoosolekul valitud juhatuse liikmete volitused menetluse ajaks, vältimaks hagi rahuldamise korral nende kahe juhatuse liikme vahendusel kostja nimel tehtud tehingute kehtivuse üle tulevikus vaidluste tekkimist. Seetõttu leidis kohus, et käesoleval juhul on hagi tagamine hagejate poolt taotletud viisil põhjendatud ning vältimatult vajalik.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning jätta menetluskulud hagejate kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole hagejad oma hagi tagamise taotlust üldse põhjendanud ega põhistanud. Seetõttu jääb arusaamatuks, millistele asjaoludele tuginedes leidis maakohus, et
21.mail 2022 valitud juhatuse liikmete poolt tehtavate tehingute kehtivus peaks põhjustama vaidlusi ning missuguseid tehinguid on maakohus hagi tagades silmas pidanud. Samuti on ebaselge, miks pidas maakohus vajalikuks peatada kostja kahe juhatuse liikme kõik volitused. Hagi on õiguslikult perspektiivitu, sest hagejaid ei kutsutud juhatuse liikme ametikohtadelt tagasi hagis vaidlustatud 21. mai 2022. a üldkoosoleku otsusega, vaid juba varem, 16. aprillil 2022 toimunud üldkoosoleku otsusega, mida hagejad ei ole MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. Maakohus määras 23. augusti 2022. a määrusega hagejatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh hagi tagamise taotluse täpsustamiseks ja põhistamiseks. Hagi tagamise taotluse korral ei pea kohus juhul, kui hagiavaldus või hagi tagamise taotlus on kõrvaldatava puudusega (sh hageja nõude ebaselgus), määrama hagi tagamise menetluses hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid peab jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata (vt Riigikohtu
8.veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-16, p 12; 24. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-15376, p 16).
VASTUSTAJATE SEISUKOHT
4.Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Hagejad on hagiavalduses ja kohtule esitatud tõendites veenvalt põhjendanud 21. mail 2022 toimunud üldkoosoleku seadusele mittevastavust ja 21. mai 2022. a koosolekul vastuvõetud otsuste tühisust. 21. mail 2022 valitud juhatuse liikmetel puuduvad õigused olla kostja juhatuse liikmeks, esindada ja teha tehinguid kostja nimel. Maakohus on õigesti ja proportsionaalselt hinnanud hagiavalduses toodud asjaolusid ning peatanud kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni juhatuse liikmete volitused. Praeguses olukorras esineb kõrge risk, et Margus Martin ja Timothy John Heath võivad osaleda kostja juhatuse liikmetena tehingutes, mille osas neil puuduvad juhatuse liikme volitused ja mis võivad olla tulevikus vaieldavad ning tuua kaasa võimalikke kahjunõudeid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hagejate hagi tagamise taotluse rahuldamata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
6.Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused - hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad
asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt Riigikohtu 21. detsembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086, p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid). Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et hagejad ei ole ei esialgses hagi tagamise taotluses ega ka 2. septembri 2022 menetlusdokumendis toonud välja ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et hagi tagamine on vajalik. Maakohus on määruses ise põhjendanud, miks hagi tagamata jätmisel võib hagi rahuldamise korral võib tekkida olukord, kus kostjat esindavad seaduslike esindajatena ka isikud, kes ei ole seaduslikeks esindajateks valitud ning võivad teha kostja nimel tehinguid, mille kehtivuse üle võib tulevikus tekkida vaidlus. Tsiviilkohtumenetlus on aga võistlev menetlus ja kohus ei saa menetlusosalise asemel hagi tagamise vajalikkust põhistada.
7.Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et hinnates hagi tagamisel hagi õiguslikku perspektiivi, peab kohus kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud. Väite põhistamine tähendab, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Väite põhistamisele ei esitata samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses. Hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist. Hagejad ise ei ole ei hagis, ega puuduste kõrvaldamise dokumendis väitnud, et neid oleks varasema otsusega 16. aprillil 2022 juhatuse liikmete koosseisust tagasi kutsutud, tegemist on kostja vastuväitega hagile. Seega ei saanud maakohus seda asjaolu väidetava hagi perspektiivituse seisukohalt ka hinnata. Kuivõrd kohus hagi õigusliku perspektiivikuse hindamisel ei hinda tõendeid, siis ei ole kostja etteheide maakohtule õige. Hagiavalduses esitatud väidete õigsust eeldades ei saanuks lugeda hagi tervikuna perspektiivituks.
8.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses tooduga, et hagi tagamise taotluse korral ei pea kohus juhul, kui hagiavaldus või hagi tagamise taotlus on kõrvaldatava puudusega (sh hageja nõude ebaselgus), määrama hagi tagamise menetluses hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata (vt Riigikohtu
8.veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-16, p 12; 24. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-15376, p 16). See ei välista aga uue hagi tagamise taotluse esitamist.
9.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.