Pankrotiõigus

3611.44

58,6629

2594.27

1017.17

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. R. R.i maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS tähenduses.

PankrS § 65 lg 113 kohaselt. Haldur taotleb halduritasu määramist toimingutasuna summas 1 750.00 eurot. Haldur taotleb tasu väljamõistmist pankrotivara arvelt. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: I ja III rahuldamisjärgus nõuded puuduvad, väljamakseid ei ole tehtud. Jaotise alusel on teostatud järgnevad väljamaksed II järgu nõudeid omavatele võlausaldajatele: Jrk Võlausaldaja nimi Tunnustatud nõue Väljamaks

P OÜ 822,49 590,83

kohtutäitur K. V. 313,85 225,45

kohtutäitur K. L. 42,88 30,80

Maksu- ja Tolliamet 1365,60 980,97

A OÜ 3611,44 2594,27 Andmed pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemeid pankrotivara hulka ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pangakontode valitsemine seisnes kontode käsutusõiguse ümbervormistamises, võlgniku avalduste alusel mittearestitava miinimumi teatiste edastamises pankadele ja kontole laekuva raha käsutamises. Pankrotihaldur pidas pangaga läbirääkimisi võlgnikule teise arvelduskonto arvamiseks, mida võlgnik saaks kasutada igapäevaste kulutuste tegemiseks ilma tehniliste piiranguteta. Tänaseks on see konto ka avatud ja võlgnik saab seda käsutada. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 1 733.94 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Jrk Võlausaldaja nimi Tunnustatud nõue Väljamaks Jääb saamata

1 P OÜ

822,49 590,83 231,66 2 kohtutäitur K. V. 313,85 225,45 88,40 3 kohtutäitur K. L. 42,88 30,80 12,08 4 Maksu- ja Tolliamet 1365,60 980,97 384,63

5 A OÜ

3611,44 2594,27 1017,17 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta ja hagide kohta, mida haldur kavatseb esitada: Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad, haldur ei ole teinud rahalisi kulutusi. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjused: Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul jooksvate kulude katteks võetud laenud ning ebapiisav isikliku eelarve planeerimise oskus. Maksejõuetuse väljakujunemisele aitas kaasa ka kohtuotsusega määratud kriminaalasja menetluskulude hüvitis. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõukäivaks. Maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6

kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2, 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS tähenduses. Tulenevalt eeltoodust kuulub R. R.i pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotihaldur taotles pankrotimenetluses tasu määramist toimingutasuna (PankrS § 65 lg 113) ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning pankrotihalduri tasu ja kulude kalkulatsiooni ei koostanud. PankrS § 65 lg 113 kohaselt on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (pankroti väljakuulutamisel oli töötasu alammäär 654 eurot). Arvestades konkreetse menetluse kulgemist ja toiminguid taotleb pankrotihaldur lõpparuandes kohtult pankrotihalduri tasu määramist summas 1 750.00 eurot. Haldur taotleb tasu väljamõistmist pankrotivara arvelt. Pankrotihaldur palub määrata tasu tasumise büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ Autente Menetlusteenused arveldusarvele. OÜ Autente Menetlusteenused ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena. Võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava tasu osas esitanud ei ole. Võlgniku lepinguline esindaja esitas 21.12.2023 kohtule taotluse pankrotihalduri tasu vähendamiseks või määrata see mõistlikus suuruses kohtu äranägemisel, kuna võlgnik on piiratud teovõimega, tal ei ole seetõttu olnud võimalust tööd teha ega tööd leida ning puudub täiendav sissetulek, mille arvel pankrotihalduri tasunõuet rahuldada. Pankrotihaldur 05.01.2024 seisukohas palub jätta võlgniku taotlus rahuldamata. Pankrotihaldur leiab, et esitas tasu mõistlikus määras. Tasu taotlemine toimingutasuna on menetlusökonoomiline, kuivõrd pankrothaldur ei pea igas füüsilise isiku menetluses kulutama täiendavat ressurssi täpseks ajakulu arvestamiseks. Füüsilise isiku menetlustes koosnevad ajakulud väga tihti väikestest ajaühikutest, mille täpne arvestamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Füüsilise isiku menetluses moodustab olulise osa menetlusest füüsilise isiku nõustamine, selgitamine (telefoni teel, e-posti teel), tegelemine tema sissetuleku jagamisega pankrotivara ja tarbimisse mineva vara vahel. Iga selline operatsioon võtab tavaliselt vähe aega, kuid menetluse peale kokku on ajakulu oluline. Taotletud tasusumma on broneeritud pankrotivarast ja on võlgniku kontol olemas. Selles ulatuses on võlausaldajatel saamata jäänud raha küll suurem, kuid võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse ja tal on kõik perspektiivid see menetlus tulemuslikult läbida. Seetõttu ei kahjusta ka võlgniku võlausaldajatele pankrotivarast teostatud väiksem väljamakse võlgniku huve ebamõistlikult. Kui kohus leiab, et taotletud tasu kahjustab ebamõistlikult võlgniku või võlausaldajate huve, siis palub pankrotihaldur jätta võlgniku taotlus siiski rahuldamata ja määrata võlgnikule seaduses lubatud

ulatuses menetlusabi ja maksta halduri taotletud tasu osaliselt välja riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri taotletud töötasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega. Kohus nõustub pankrotihalduri selgitustega tasu vähendamise taotluse põhjendamatuse kohta. Kohus määrab halduri töötasuks 1 750.00 eurot (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus). Nimetatud tasu määr vastab nii PankrS § 65 lg 113 kui ka lg 1 sätestatule. Kohus mõistab vastavalt taotlusele halduri tasu välja pankrotivarast, OÜ Autente Menetlusteenused arvelduskontole. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. PankrS § 66 lg 3 alusel menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused, mida tasu ei kata, võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande või muu menetlust lõpetava aruande kinnitamisel kontrollib kohus nende halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust, mida kohus ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel veel kinnitanud, ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuande kohaselt on pankrotimenetluse kinnitamata kulud kokku summas 1 751.84 eurot (s.o halduri tasu 1750.00 eurot ja väljamakstud pangateenustasud 1.84 eurot). Haldur palub kulud kinnitada. Kohus leiab, et pankrotimenetluse jooksul pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb lõpparuande kinnitamisel kinnitada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 171 lg 1 esimese lause lausel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitada mh pankrotiavalduses (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud R. R.i eestkostja I. R.. Kohus leiab, et R. R.i usaldusisikuks tuleb seega nimetada I. R.. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.