2-22-2318/5 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

10.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus R. R.i eeskostjaks on määratud 03.01.2022 Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-21-19680 võlgniku ema I. R., kuni xxxx. R. R.i eestkostja esitas kohtule pankrotiavalduse, mille kohaselt on eestkostetaval teadaolevaid kohustusi kokku 5 948.02 euro ulatuses. R. R.i sissetulekuks on töövõimetuspension 450.00 eurot kuus. Võlgnik on töötu, töövõimetu ja püsivalt maksejõuetu. 15.02.2022 määrusega on R. R.i ajutiseks halduriks nimetatud Jüri Truuts. Ajutine haldur esitas aruande 04.03.2022. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruande osas seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada R. R.i pankrot. R. R.i pankrotihalduriks tuleb nimetada Jüri Truuts. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et äriregistri andmetel võlgnikul äriühingutega kehtivad seosed puuduvad. Nasdaq CSD Eesti filiaal andmetel ei ole võlgniku nimele väärtpaberikontot avatud. Pensionikeskus AS-i andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto xxxx, mille saldo seisuga 25.02.2022 oli 1676,109 xxxx osakut. Pensioniregistri päringu vastuse andmetel võlgniku väljamaksete avaldused puuduvad. Kohustusliku kogumispensioni osakud ei kuulu pankrotivara hulka. Ehitisregistri andmetel võlgnikule ehitisi kui vallasasju ei kuulu. Transpordiameti andmebaasi põhjal võlgnikule registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette ei kuulu ja ei ole kuulunud. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele võlgnikule kinnisasju ei kuulu ja ei ole kuulunud. Võlgniku eestkostja I. R. on teatanud, et võlgniku töövõimetoetus laekus kuni 28.02.2022 eestkostja arveldusarvele, alates 01.03.2022 hakkavad maksed (töövõimetoetus 407.00 – 409.00 eurot ja sotsiaaltoetus ravimite ostmiseks 41.68 eurot) laekuma võlgniku Xxxx AS-i arveldusarvele. Võlgnik elukoha rahvastikuregistri järgne aadress on xxxx, mis kuulub võlgniku vanaemale. Võlgniku tegelikuks elukohaks on xxxx, korteri üürilepingu on sõlminud ja korteri eest tasub I. R.. Üürilepingut ajutisele haldurile esitatud ei ole. Võlgnikul on AS-is Xxxx arvelduskonto xxxx, saldo seisuga 21.02.2022 oli 0.01 eurot ning kogumishoius xxxx, saldo seisuga 21.02.2022 oli 1.96 eurot. Konto on arestitud nelja kohtutäituri poolt. Xxxx AS-is on võlgnikul arvelduskonto xxxx, saldo seisuga 16.02.2022 oli 2.30 eurot. Rohkem arvelduskontosid ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul ei ole. Võlgniku eestkostjale ei ole võlgniku võimalikud arvelduskontod teada. Võlgniku sularaha olemasolu kohta andmed puuduvad. Võlgniku vallasvara koosneb tavapärasest kodusest varast, sellele ei saa vastavalt täitemenetluse seadustikule pöörata sissenõuet, seega ei saa see vara olla ka pankrotivara. Võlgniku pangakontode põhjal ei õnnestunud pankrotihalduril tuvastada väärtuslikuma vara soetamist. Võlgniku vara väärtus kokku on seega hinnanguliselt summas 4.27 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 6 859.54 eurot. Kõigi ajutise halduri poolt välja selgitatud nõuete sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik ei tööta, võlgnikule on määratud puuduv töövõime kuni 14.04.2023. Ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus kokku ca 450.00 eurot kuus, millest ei piisa tekkinud kohustuste täitmiseks. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Tulenevalt eelpooltoodust on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole teada, kas ja millal kuulutatakse võlgnik tulevikus teovõimeliseks ning võlgnik oleks võimeline leidma piisavalt tasustatud töökoha, kust saadava töötasu arvelt saaks katta jooksvad elamiskulud ning lisaks tasuda ka oma võetud kohustused. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku pankrotiavalduse puhul maksejõuetust ka eeldatakse. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, millest ei piisa tekkinud kohustuste täitmiseks. Võlgnik kinnitab ka ise enda maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks on ajutise halduri hinnangul jooksvate kulude katteks võetud laenud ning ebapiisav isikliku eelarve planeerimise oskus. Maksejõuetuse

väljakujunemisele aitas kaasa ka kohtuotsusega määratud kriminaalasja menetluskulude hüvitis. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuks muutus võlgnik ajutise halduri hinnangul 2016-2017 aastal seoses vähese sissetuleku, võetud kohustustega ning võimetusega võetud kohustusi tagasi maksta. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes muu asjaolu. Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 8,8 tundi, tunnitasuga 110.00 eurot, kokku summas 968.00 eurot. Ajutine haldur palub määrata tasu ja kulutuste tasumise OÜ B2C Konsult (registrikood 10504196) arvelduskontole xxxx. OÜ B2C Konsult ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 110.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 968.00 (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.