Võlgnik U.G, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX, tel. XXX Võlausaldajad 1) OÜ GS Core, lepinguline esindaja Jana Vähman, epost XXX 2) PlusPlus Capital AS, lepinguline esindaja Regina Pikalev, e-post XXX 3) IPF Digital AS, lepinguline esindaja Olga Gul, epost XXX 4) Holm Bank AS, lepinguline esindaja Anna Jõemaa, epost XXX 5) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, lepinguline esindaja Henri Keerd, e-post XXX 6) OMEGA INVEST OÜ, lepinguline esindaja Carina Helimets, e-post XXX 7) Bondora AS, e-post XXX Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
Menetlustoiming
Eve Grass
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada U.G (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada U.G kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 27.01.2021. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
2-21-964 Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.
1.Pärnu Maakohtu 23.08.2021 määrusega lõpetati võlgniku U.G pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.11.08.2025 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks ning 10.09.2025 lõpparuande. Võlgniku selgituste kohaselt on ta esitanud menetluses kõik aruanded ja dokumendid kohtule. Alates selle aasta juuli kuust vähenes oluliselt sissetulek. Lisaks tuvastati väiksemal lapsel ka puue ja seoses tema puude eripäradega vajab ta lisaväljaminekuid ja saab puude toetust. Samuti on jätkuvalt osaliselt ülalpeetav hetkel ka vanim laps kes läbib hetkel kaitseväe teenistust ja edaspidi asub õppima ülikooli. See seab võlgnikule jätkuvalt tema ülalpidamiskohustuse.
3.Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. 24.09.2025 teatasid võlausaldajad TF Bank AB ja Holm Bank AS, et jätavad kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 26.09.2025 teatas võlausaldaja PluPlus Capital AS, et võlgnik ei vääri kohustustest vabastamist. Ainuüksi aruannete esitamine ei ole piisav alus kohustustest vabastamiseks. Võlgniku kohustus menetluse kestel on teha kõik endast olenev, et tasuda võlausaldajate nõudeid maksimaalses ulatuses. Võlgnik kohustub käituma vastutustundlikult, otsima tulutoovamat tööd ja näitama üles initsiatiivi nõuete rahuldamiseks. Võlausaldaja ei näe võlgniku suhtes ja aruannetest tulenevalt, et võlgnikul oleks olnud huvi oma võlgnevusi vähendada. Võlgnik on saanud periooditi ümardatult kuni 2900 eurot tulu laekumist, kuid võlgnik ei ole isegi vabatahtlikke makseid teostanud. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole teostanud korrektset loovutamise kohustust. Võlgnik ei käitu vastutustundlikult, võlgnik raiskab vara ja käitub hooletult ning võlgnik ei näita üles mingisugust motivatsiooni oma kohustuste täitmiseks. Võlgnik saab reisida, sõita taksodega, käia Lätis alkoholi poes, võtta uusi võlakohustusi, teha makseid eraisikutele, kuid ei saa tasuda ühtegi makset võlausaldajatele. Võlausaldaja palub menetluse lõpetada ja võlgnik kohustustest vabastamata jätta. 28.09.2025 esitas seisukoha võlausaldaja Omega Invest OÜ märkides, et võlgnik ei ole rahuldanud võlausaldaja nõuet arvestatavas ulatuses, mistõttu ei ole Omega Invest OÜ nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. 29.09.2025 teatas võlausaldaja IPF Digital AS, et ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist ning 17.10.2025 teatas võlausaldaja OÜ GS Core, et võlgnik ei ole menetluse kestel oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud, kuna ei sooritanud võlausaldajale makseid igal aastal ega piisavas summas. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on rikkunud süüliselt oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta täitmata kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Bondora AS kohtule enda seisukohta ei esitanud.
4.Kohus kuulas täiendavalt võlgniku ära 18.12.2025. Võlgniku selgituste kohaselt tegi ta menetluse kestel väljamakseid kokku summas 739,47 eurot 2023 aasta veebruaris. Rohkem ei ole tal menetluse kestel olnud võimalik väljamakseid võlausaldajatele teha, kuivõrd võlgniku sissetulekutest ei piisa enda ja 3 lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Võlgnikku aitavad pidevalt tema õde M K, vend ja tänaseks täisealine laps D P, kellele võlgnik teeb võimaluste piires tagasimakseid. Võlgnik on kogu menetluse perioodil kolme alaealist last üksi kasvatanud. Seoses elukoha vahetusega 2021 aasta lõpus olid tema väljaminekud suuremad, kokku ca 1300 eurot, kuivõrd eelmise korteri omanik teatas, et müüb korteri maha 2
2-21-964 ja uue korteri saamiseks oli võlgnik sunnitud kuskilt leidma uue korteri sissemaksu raha. Selles aitas teda poeg D P, kellele võlgnik üritab antud raha tasapisi tagastada. Võlgnik selgitas, et ta on tõe poolest Wolti kasutanud söögi tellimiseks, kuid maksekorraldustel kajastub Helsingi, kuna tegemist on Soome ettevõttega. Toidu on ta aegajalt koju tellinud poest või söögikohast olude sunnil, kui näiteks kogu pere on haige olnud ja poodi toitu ostma minna ei ole olnud võimalik. Samuti on ta mõnikord toitu tellinud söögikohast, kui võlgnik peale tööd on olnud väga väsinud, et veel kodus lastele süüa teha. Bolti on ta samuti sunnitud aeg ajalt kasutama, kui näiteks on lapsega arsti aeg kokku lepitud, kuid alati bussi ei lähe või siis ilmastikuolude tõttu. Võlgnikul endal sõiduvahend ja juhtimisõigus puuduvad. Enamasti aga kasutab võlgnik ühistransporti. Eraisik V T on korteri omanik ja võlgnik kannab talle üle üüriraha, M S on väiksema lapse kunstiõpetaja, kellele ta tasub lapse huviringi kulusid. Ülejäänud kanded eraisikutele on tehtud seoses nende abiga võlgnikule, st võlgnik üritab tagasi maksta nende antud abi. Superalkost sisseostude kohta selgitas võlgnik, et ta tõe poolest tegi seal sisseoste, kuid need ei seisnenud alkoholi soetamises, vaid seal müüakse ka toiduaineid ja ta tegi oste ka oma õele. Võlgniku sõnul uusi kohustusi ta ei ole võtnud, Elisa AS-le ta täitis oma lapse kohustuse, mille lapse isa võlgnikule omakorda tagastas. Võlgnik selgitas, et kolme lapse kõrvalt ei ole tal võimalik ka teist töökohta juurde võtta, selleks puudub vaba aeg. Võlgnik kinnitas, et elab kõike seda menetlust väga raskelt üle ja soovib alustada uut elu puhtalt lehelt. Tegelikkuses peaks ta tegelema noorema lapse rehabilitatsiooni plaani koostamisega, kuid selleks tal vaba aeg puudub. Võlgnik jäi selle juurde, et ta palub, et kohus menetluse lõpetaks ja ta vabastaks kohustustest. Revolut konto osas märkis võlgnik, et ta on täielikult unustanud konto olemasolu, kuna ta seda ise ei kasuta, vaid tegi selle kunagi elukaaslase palvel, kellega tal on suhe ammu läbi. Revolut on talle korduvalt saatnud meeldetuletusi, et kuivõrd kontot ei kasutata, siis nad sulgevad konto.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Füüsilise isiku maksejõuetus seadus (FIMS) § 68 lg 2 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta
30.juunini. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 193 3 lg 1 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.
6.Võlgniku suhtes on menetlus algatatud 23.08.2021 ehk enne 01.07.2022. Seisuga 01.07.2022 kestaks tema menetlus veel rohkem kui kolm aastat, ehk kuni 23.08.2026. Seega kohaldub võlgniku suhtes PankrS § 1933 lg 1 ja tema kohustustest vabastamise menetluse etapp lõpeb 01.07.2025.
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas kohtule aruande koos tõenditega ja andis kohtule selgitusi. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Võlausaldajad enda ärakuulamist ei soovinud.
3
2-21-964
8.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
9.Järgnevalt kontrollib kohus, kas esinevad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos.
10.Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja see, kui ta jätkab vähemtasustatud töö tegemist, kujutab endast PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust, antud piirkonnas olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane.
11.Käesoleval juhul on võlgnikul kogu menetluse kestel olnud püsiv töösuhe. Võlgniku sissetulekuteks on pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt igakuine töötasu ja toetused, samuti makstavad elatised. Lisaks oli enamuse menetluse ajal võlgniku ülalpidamisel kolm alaealist last, keda ta kasvatab üksi. Vastuseks võlausaldajatele märgib kohus, et siinjuures kohus arvestab, et võlgnik ei pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige pension, toetused, sh töövõimetoetus ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnik on enda sissetulekuid arvestades olnud võimeline menetluse kestel võlausaldajatele väljamakseid tegema kokku summas 739,47 eurot. Kohus nõustub võlgnikuga selles, et 3 alaealise lapse kõrvalt on äärmiselt keeruline leida veel tasustavamat tööd või soetada täiendav töökoht. Võlgnik on esile toonud, et üks lastest on puudega, mis toob omakorda endaga kaasa lisakulud. Kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate huvide kahjustamisele. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida piisavalt suures ulatuses töötasu, millest väljamakseid teha, olukorras, kus võlgnikul on kolm ülalpeetavat, keda ta kasvatab üksi. Seega võttes arvesse eeltoodut ning võlgniku poolt välja toodud asjaolusid ning kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust ja lg-s 3 sätestatud kohustust võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.
12.Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid 4
2-21-964 põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696). Olukorras, kus võlgnik kasvatab kolme alaealist last ja omab sissetulekuid, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele märkimisväärses ulatuses väljamakseid, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgnik ei ole oma sissetulekuid põhjendamatult vähendanud ega neid varjanud ning on iga aastaselt täitnud aruannete esitamise kohustust. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida saab rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust.
14.Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid süüliselt vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Menetluse kestel on võlgnik kohtule olnud alati kätte saadav, ta ei ole varjanud saadud tulusid ja vara, on täitnud aruande esitamise kohustust ning esitanud vajalikud tõendid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 8 alusel.
16.PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmisest. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
17.Vastavalt PankrS § 177 lg-le 1 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
18.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.