Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUE

- 12.08.2019 -täiendav laenuosa 120 eurot. Uus põhisumma: 1500 eurot; perioodil 12.08.2019 13.09.2019- tagasi makstud kokku 169,50 eurot, millest põhiosa katteks 120 eurot. Põhisumma jääk 1500 -120 = 1380 eurot; - 13.09.2019 - täiendav laenuosa 120 eurot. Uus põhisumma: 1500 eurot; perioodil 13.09.2019 -06.10.2019- tagasi makstud kokku 172,52 eurot, millest põhiosa katteks 120 eurot. Põhisumma jääk 1500 -120 = 1380 eurot; - 06.10.2019 - täiendav laenuosa 120 eurot. Uus põhisumma: 1500 eurot; perioodil 06.10.2019 -09.11.2019- tagasi makstud kokku 169,72 eurot, millest põhiosa katteks 120 eurot. Põhisumma jääk 1500 -120 = 1380 eurot; - 09.11.2019 - täiendav laenuosa 120 eurot. Uus põhisumma: 1500 eurot; perioodil 09.11.2019-10.12.2019- tagasi makstud kokku 174,03 eurot, millest põhiosa katteks 120 eurot. Põhisumma jääk 1500-120 = 1380 eurot; - 10.12.2019 - täiendav laenuosa 120 eurot. Uus põhisumma: 1500 eurot; perioodil 10.12.2019- 12.12.2019- tagasi makstud kokku 0,00 eurot. Põhisumma jääk 1500 -0,00 = 1500 eurot; - 12.12.2019 - täiendav laenuosa 1000 eurot. Uus põhisumma: 2500 eurot; perioodil 12.12.2019-13.12.2019- tagasi makstud kokku 0,00 eurot. Põhisumma jääk 1500-0,00= 1500 eurot; - 13.12.2019 - täiendav laenuosa 500 eurot. Uus põhisumma: 3000 eurot; perioodil 13.12.2019 -09.01.2020- tagasi makstud kokku 346,56 eurot, millest põhiosa katteks 240 eurot. Põhisumma jääk 3000-240= 2760 eurot; - 09.01.2020 - täiendav laenuosa 240 eurot. Uus põhisumma: 3000 eurot; perioodil 09.01.2020 -09.03.2020- tagasi makstud kokku 650,88 eurot, millest põhiosa katteks 460,80 eurot. Põhisumma jääk 3000-460,80= 2539,20 eurot; - 09.03.2020 - täiendav laenuosa 460,80 eurot. Uus põhisumma: 3000 eurot; perioodil 09.03.2020 -14.05.2020 tagasi makstud kokku 651,02 eurot, millest põhiosa katteks 460,80 eurot. Põhisumma jääk 3000-460,80= 2539,20 eurot; 14.05.2020 esitas kostja vastavalt tema ja Monefit Estonia OÜ vahel 01.01.2018 sõlmitud kliendilepingu nr 7793569968 punktile 5.4.1 laenutaotluse täiendava laenuosa 460,80 euro saamiseks. Kostja kinnitas peale laenutaotluse esitamist täiendavalt ka kliendilepingu ja uued laenutingimused ja kostjale saadeti uuesti kinnitatud kliendileping. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus ka 02.10.2018 – 09.03.2020 taotletud ja Monefit Estonia OÜ poolt kostjale üle kantud laenu põhiosa jääk 2539,20 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (2539,20+ 460,80 = 3000) 3000 eurot. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise täiendavat kinnitamist rahuldas Monefit Estonia OÜ kostja esitatud taotluse ja Monefit Estonia OÜ kandis 14.05.2020.a kostja pangakontole täiendava laenusummas 460,80 eurot. Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale uus arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. 2.2 Perioodil 14.05.2020 - 05.11.2020 (ülesütlemine) kostja on tasunud 1 osamakse (09.07.2020 – 350,53 eurot) kogusummas 350,53 eurot, millest laenuandja on arvestanud 240 eurot põhiosa katteks, 105,53 eurot kõrvalkulude katteks ja 5 eurot tasulise meeldetuletuse katteks. 2.3 Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ja jäi Monefit Estonia OÜ-le osaliselt võlgu kolm järjestikust osamakset, mistõttu Monefit Estonia OÜ ütles 05.11.2020.a poolte vahel sõlmitud lepingu üles lepingu p 16.3 alusel ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud, loovutas esialgne võlausaldaja nõude Nord Collect OÜ-le.

2.4 Peale nõude loovutamist avaldas kostja soovi sõlmida hagejaga konstitutiivne võlatunnistus, millest tekiks uus iseseisev kohustus. Hageja ja kostja sõlmisid 15.04.2021.a konstitutiivse võlatunnistuse, millega kostja kinnitas, et lepingu sõlmimisel on tema võlgnevus hageja ees 3464,29 eurot. Hageja ja Kostja leppisid kokku, et sõlmitud lepingu puhul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, mille alusel tekib Kostjal uus iseseisev kohustus võlgnevus 3464,29 eurot oli laenusumma, mille tagastamine toimuma osamaksetena maksegraafikus kajastatud tingimustel. Maksegraafik, mis on 15.04.2021.a. lepingu lahutamatu osa, koostati kostja valitud tingimustel. Kostja on tasunud 4 graafikujärgset makset (30.05.2021 – 130 eurot; 01.07.2021 – 100 eurot; 05.08.2021 – 100 eurot; 04.09.2021 – 100 eurot), kogusummas 430 eurot. Kostja on tasunud 4 osamakset kogusummas 430 eurot, mille hageja on arvestanud tunnistatud võlgnevuse katteks. Ülaltoodust lähtudes on hagi esitamise päeva seisuga (09.11.2023) kostja võlgnevus Nord Collect OÜ ees põhiosas 3464,29-430,00= 3034,29 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et poolte vahel ei ole sõlmitud konstitutiivset võlatunnistust, siis on kostja antud võlatunnistuse puhul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega ja hageja palub kohtul rahuldada alternatiivse nõudena hageja nõue kostja vastu mis tuleneb 15.04.2021.a antud deklaratiivsest võlatunnistusest. Deklaratiivsele võlatunnistusele toetumisel ja selle esitamisel ei pea hageja esitama võla tekkimise asjaolusid, kuna võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal (Riigikohtu

2.5.3 Hageja nõuab kostjalt viivist tagastamata laenu summalt 14.05.2020 kokkulepitud määras ehk 0,06% päevas. Hageja arvestab viivise alates 05.11.2020 tagastamata laenupõhiosalt (3000 – (240+430)) = 2330 eurot ja on arvestanud perioodi 05.11.2020 kuni 09.11.2023 viivist summas 2330 x 1100 päeva x 0,06%= 1537,80 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 10.11.2023.a, kuni põhinõude 2330 euro täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega seisuga 09.11.2023.a on kostja võlgnevus Nord Collect OÜ ees tagastamata laenusumma 2330 eurot, intress summas 525,58 eurot, viivis summas 1537,80 eurot, kokku 4393,38 eurot. 2.6 Hageja palub kohtul S. K.lt Nord Collect OÜ kasuks välja mõista: võlgnevus summas 3034,29 eurot; kui kohus leiab, et poolte vahel ei ole sõlmitud konstitutiivset võlatunnistust, siis on kostja andnud deklaratiivse võlatunnistuse ja kinnitanud oma võlgnevust hageja ees 3034,29 eurot. kui kohus leiab, et poolte vahel ei ole sõlmitud võlatunnistust, siis kliendilepingust nr 7793569968 tulenev nõue 4393,38 eurot + viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 10.11.2023.a, kuni põhinõude summa 2330 euro täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; tasutud riigilõiv summas 560 eurot; viivis menetluskuludelt (560 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude tasumiseniVÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2.7 Hageja on seisukohal, et Monefit Estonia OÜ on kostja puhul järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitab Credit Info Eesti AS-i poolt koostatud maksehäireregistrile esitatud päringute vastuste väljatrüki lehe Monefit Estonia OÜ poolsetele päringutele, millest nähtub, et Monefit Estonia OÜ on esitanud kostja kohta Credit Info Eesti AS-i krediidiinfole päringud kostja kohta ja saanud nendele vastuseks, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired. Samuti nähtub antud asjaolu ka Monefit Estonia OÜ laenuandmise süsteemist, et kostja puhul ei ole tegemist võlglasega. Lisaks on Monefit Estonia OÜ teinud kostja kohta päringuid Ametlikesse Teadaannetesse ja saanud vastuseks, et kostja kohta kirjed puuduvad. Esmalt toimub automaatne taustakontroll ametlikes teadaannetes ja maksehäireregistris. Kui klient ei läbi automaatset kontrolli, siis kliendi taotlus tühistatakse automaatselt. Kui kõik on korras, jõuab taotlus halduriteni. Kui on aktiivseid maksehäireid, siis taotlus lükatakse automaatselt tagasi. Küsimustikus on payments defaults – välja toodud info maksehäire päringu kohta. Seega on Monefit Estonia OÜ enne kostja esitatud laenutaotluste kinnitamist ja laenuosade ülekandmist kontrollinud kostja kohta andmeid Credit Info Eesti AS-i poolt hallatavast maksehäireteregistrist ja Ametlikud Teadaanded portaalist ja samuti ka muudest interneti otsingumootoritest, kuid kostja kohta ei ole leidunud informatsiooni, mille kohaselt kostjaga ei oleks tohtinud sõlmida krediidilepinguid. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Monefit Estonia OÜ on kostja krediidivõimelisuse hindamiseks palunud kostjal täita enne laenulepingu sõlmimist ja kostjale krediidilimiidi (3000 eurot, so maksimaalne summa mille ulatuses kostja sai laenu võtta) avamist küsimustiku. Kostja on küsimustikus märkinud, et ta omab keskharidust, tal on kehtiv töökoht HKSKAN-is lukksepana, ta on antud ettevõttes läbinud katseaja, tema igakuine netosissetulek on töötasu näol 1000 eurot, tema igakuised püsivad väljaminekud kokku on 290 eurot ja ta soovib laenu saada remondi eesmärgil. Lisaks on Monefit Estonia OÜ kostjalt küsinud kostja kuue kuu kontoväljavõtte, et kontrollida üle kostja poolt esitatud andmed. Monefit Estonia OÜ veendus enne laenude väljastamist

kostjale kostja krediidivõimelisuses, hinnates kostja krediidivõimelisust ka kostja kontoväljavõtte põhjal. Hageja on seisukohal, et Monefit Estonia OÜ on hinnanud kostja krediidivõimelisust vajaliku hoolega ja Monefit Estonia OÜ poolt ei ole rikutud vastutustundliku laenamise nõudeid. Monefit Estonia OÜ on kliendilepingu sõlmimisel ja krediidilimiidi avamisel veendunud, et kostja on olnud krediidivõimeline ja Monefit Estonia OÜ võis kostjaga sõlmida lepingu ja avada kostjale krediidilimiidi.

MENETLUSE KÄIK

KOHTU PÕHJENDUSED

võla sissenõudmist, ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, sest lepingu tühisust kontrollib kohus omal algatusel. Selline kokkulepe on VÕS § 421 alusel tühine. Seega kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib selline võlatunnistus kui leping olla tühine (p 27).

- 09.01.2020 -täiendav laenuosa 240 eurot. - 09.03.2020 -täiendav laenuosa 460,80 eurot. - 14.05.2020- täiendava laenuosa 460,80 euro saamiseks. 01.10.2018.a so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 19,97% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 59,91 % aastas. Lepingu nr 779569968 lisa euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe järgi (dtl 54-57) oli krediidikulukuse määr 41,68 %, seega ei ületa kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, millest tulenevalt leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu. Järgnevate, so perioodil 01.02.2019-14.05.2020 täiendava laenuosa saamisel oli krediidikulukuse määr 47,64% (dtl 58-107) Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr oli ajavahemikul 01.02.201915.04.2020 järgmine: alates 30.11.2018 20,01% alates 31.05.2019 19,37% alates 30.11.2019 20,61% alates 31.05.2020 20.52% Kuivõrd perioodil 01.02.209-15.04.2020 saadud täiendavate laenuosade krediidikulukuse määr oli 47,64%, ei ületanud ühegi lepingu nr 779569968 laenuosa krediidikulukuse määr kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, seega ei ole lepingud (krediidilimiidi suurendamine) VÕS § 4062 lg 1 alusel tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu. 7.3 VÕS § 4034 sätestab vastutustundliku laenamise põhimõtte. Vastavalt VÕS § 403 4 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostja omapoolseid vastuväiteid (sh vastuväidet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta) kohtule esitanud ei ole. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Mõne eelloetletud näitaja puudumisel tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. (vt Riigikohtu 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 18) Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja selgitab, et Monefit Estonia OÜ on esitanud kostja kohta Credit Info Eesti AS-i krediidiinfole päringud kostja kohta ja saanud nendele vastuseks, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired (dtl 482-586 sh S. K. täidetud küsimustikud). Samuti nähtub antud asjaolu ka Monefit Estonia OÜ laenuandmise süsteemist, et krediidinfo staatuse vastuseks on Credit Info Eesti AS-i märgitud, et kostja puhul ei ole tegemist võlglasega. Küsimustikus on payments defaults – välja toodud info maksehäire päringu kohta. Lisaks on Monefit Estonia OÜ poolt tehtud kostja kohta päringuid Ametlikud Teadaanded portaali ja saanud vastuseks, et kostja kohta kirjed puuduvad. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Monefit Estonia OÜ on kostja krediidivõimelisuse hindamiseks palunud kostjal täita enne laenulepingu sõlmimist ja kostjale krediidilimiidi avamist küsimustiku (dtl 482-586) Kostja on küsimustikus märkinud, et tal on keskharidus, kehtiv töökoht HKSKAN-is lukksepana, tema igakuine netosissetulek on töötasu näol 1000 eurot, tema igakuised püsivad väljaminekud kokku on 290 eurot ja ta soovib laenu saada remondi eesmärgil. Lisaks on Monefit Estonia OÜ kostjalt küsinud kostja kuue kuu kontoväljavõtte, et kontrollida üle kostja poolt esitatud andmed (dtl 598 jj). Kohus on olemasolevatele andmetele ja hageja antud selgitustele tuginedes seisukohal, et krediidiandja on käesoleval juhul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, on kostja maksvõime hindamisel küsinud / analüüsinud laenutaotleja pangakonto väljavõtet, seega võtnud arvesse asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kuivõrd kohtu hinnangul laenuandja on käesoleval juhul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, ei ole tarbijakrediidileping ka osaliselt tühine (intressi kokkuleppe osas).

sõlmitud konstitutiivsele

8.1 Riigikohus on märkinud, et ainuüksi võlatunnistuse nimetamine selle tekstis konstitutiivseks võlatunnistuseks või viitamine VÕS §-le 30 ei pruugi olla iseenesest piisav, et lugeda võlatunnistus konstitutiivseks. Samamoodi ei anna alati alussuhtele viitamine võlatunnistuse tekstis alust lugeda võlatunnistus deklaratiivseks. Oluline on poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel, mis tuleb tuvastada. Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms. Eelnev ei tähenda, et võlatunnistuse pealkiri ja sõnastus oleksid tähtsusetud. Kui võlatunnistuse tekstis on väljendatud poolte tahe luua algsest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või viidatud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis on need olulised asjaolud, mida kohus ei saa VÕS § 29 kohaselt võlatunnistuse tõlgendamisel põhjenduseta arvestamata jätta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16 p 18) Võlatunnistus võib olla konstitutiivne ka siis, kui sellega soovitakse olemasolevat võlga tunnistada ja luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (samas p 16). Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu 06.02.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11) 8.2 Hageja on esitanud kostja digitaalselt allkirjastatud (dtl 136) maksegraafiku lepingu / võlatunnistuse. Kohus on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus, millega on soovitud olemasolevat võlga tunnistada ja luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega. Eeltoodut kinnitavad kohtu hinnangul võlatunnistuse p-d 2 ja p 6 (kostja kinnitab võlga 3464.29 eurot; laenusumma on 3464,29 eurot), p 3 (pooled kinnitavad, et leping on käsitletav konstitutiivse võlatunnistusena, mille alusel tekib uus iseseisev kohustus), p 5 (pooled muudavad laenulepingu 779569968 tagasimaksetingimusi ning laenu tagastamine toimub võlatunnistuses toodud tingimustel), p 7 (maksegraafik koostatud laenusaaja tingimustel). Kohtu hinnangul ei ole võlatunnistuse sisust tulenevalt tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mille eesmärk on üksnes olemasoleva võla kinnitamine ja vastuväidetest loobumine. Kohus möönab, et hageja eesmärk võis võlatunnistuse sõlmimisel muuhulgas olla ka nõude aegumise vältimine, arvestades, et hageja omandas nõude loovutamisega Monefit Estonia OÜlt, laenuleping Monefit Eesti OÜ ja kostja vahel sõlmiti 01.10.2018 ja võlatunnistus 15.04.2021.a. so peaaegu kolm aastat hiljem, kuid see ei muuda võlatunnistuse sisu.

Kohus rahuldab hagi, mõistab kostjalt välja hageja kasuks 3034,29 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.