2-22-141372 Aktiva Finance Group OÜ hagi R.N. vastu võla saamiseks 3667,18 eurot Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post [email protected]) Kostja R.N. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista R.N.ult Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 440,75 eurot ja intress põhivõlalt võlaõigusseadus § 94 sätestatud määras alates 22.09.2019-15.03.2023 eest 2,23 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta maakohtu menetluskulud 12% ulatuses R.N. kanda ja 88% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
4.Mõista R.N.ult OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskuluna 100,20 eurot. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Välja mõista R.N.ult OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (100,20 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1885,07 eurot, intressi 219,54 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 992,93 eurot, viivised lepingu alusel tekkinud põhinõudelt s.o 1885,07 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 19.04.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 29,90% aastas, ning menetluskulud.
2.Bigbank AS (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 22.02.2019 tarbijakrediidilepingu nr SL19-01-1596283, mille alusel sai kostja krediiti 2600 eurot. Laen on kostjale välja makstud. Kostja on teinud tagasimakseid 2114,25 eurot, millest põhivõla katteks on arvestatud 714,93 eurot.
3.17.05.2021 edastas esialgne võlausaldaja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja, 03.06.2021, võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud. Endine võlausaldaja ütles lepingu ülesse 15.07.2021. 04.07.2022 loovutas endine võlausaldaja nõuded kostja vastu hagejale.
4.Kostja on menetlusse võtmise määruse kätte saanud 20.11.2023 KÄPOs dokumendi avamisega, ning hagimaterjalid 14.12.2023. Kostja ei ole haginõudele vastanud. Kohtu põhjendused
5.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingujärgse põhivõla 440,75 eurot ja seadusjärgse intressi 2,23 eurot. Laenu väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
6.Bigbank AS ja kostja sõlmisid 22.02.2019 tarbijakrediidilepingu nr SL19-01-1596283, mille alusel anti kostjale 2600 eurot laenu (dtl 100-105). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on 22.02.2019 täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu 2555 eurot, millest on maha arvestatud lepingutasu 45 eurot, välja maksnud (dtl 144). Lepingu alusel oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 105) tagasi maksta. Laenu krediidi kulukuse määr oli 37,09% (dtl 100), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
7.Hagiavalduse p 3.1 kohaselt tasus kostja põhivõla katteks 714,93 eurot, ning rohkem makseid ei tasunud. Hageja nõuab põhivõla (1885,07 eurot), intressi (219,54 eurot), lepingu haldustasu (6 eurot), hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (992,93 eurot) ja hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest (1885,07 eurot).
8.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
9.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 20.09.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 80-82).
10.Hageja 10.10.2023 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Laen ei vastanud kostja finantsolukorrale. Krediidiandja oleks pidanud märkama, et krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ning kahjulikke majanduslikke tagajärgi.
10.1.Hageja selgituse (dtl 89-94) kohaselt esialgne võlausaldaja omandas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte (dtl 123-134) ja taotluse (dtl 135) alusel. Kostja täitis taotluse, kus märkis igakuiseks sissetulekuks 1350 eurot (netosissetulek 952 eurot) ja väljaminekuteks 398 eurot. Kolme kuu kinnitatud keskmine sissetulek moodustas 1350 eurot. Kostjal oli kohustus SEB-s summas kokku kuumaksega 144 eurot, Coop-is kuumaksega 34 eurot, Inbank-is kuumaksega 157 eurot, LHV-s kuumaksega 62 eurot. Pärast tegi endine võlausaldaja päringu maksehäireregistrisse (dtl 136), kus lepingu sõlmimise kuupäeval puudusid aktiivsed maksehäired. Bigbank AS rahuldas laenutaotluse, kuigi laenutaotluses esitatud andmed ei vastanud tegelikkusele. Kostja on laenutaotluses märkinud, et tema netosissetulek on 952 eurot ja tööandjaks on Vertmar OÜ. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja tööandjaks on Sanistor OÜ ja netosissetulekuks umbes 788 eurot kuus. Kostja märkis enda kohustuseks 398 eurot kuus, mis on umbes pool tema sissetulekuteks. Kostja kontolt nähtub, et kostjal on mitmeid kohustusi erinevate laenuandjate ees. Lisaks nähtub arvelduskonto väljavõttest, et nimetatud arvet ei ole ilmselgelt kasutatud igapäevasteks toiminguteks, ehk laenuandjal oleks pidanud tekkima kahtlus andmete õigsuses. Nimetatut kinnitab ka kaudselt, et 2020 oli juba kostja osas avaldatud mitu nõuet maksehäireregistris (dtl 136). Nimetatu oleks pidanud tegema krediidiandja tähelepanelikuks, ning krediidiandja oleks pidanud küsima täiendavat infot kostja tööandja, sissetulekute ja muude kulude osas.
11.Kohus on seisukohal, et kostja ei olnud krediidivõimeline VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2‐14‐21710, p 29.3). Krediidiandjal on kohustus tarbijale selgelt öelda, missugust teavet temalt krediidivõime hindamiseks vajatakse. Kui tarbija esitab vastuolulist teavet, tuleb seda kontrollida ja vajadusel selgitusi küsida. Tegemist ei ole krediidiandjat ebamõistlikult koormava kontrollikohustusega. KAVS § 50 lõigete 3 ja 4 nõuetele vastavat kontrolli ega mõistlikke pingutusi praegusel juhul tehtud ei ole. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotlustes märgitu vahel. Kohus on seisukohal, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär alates laenu väljastamisest 22.02.2019 kuni
31.12.2022 oli null. Alates 01.01.2023 on intressimäär 2,5% aastas. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Lepingus kokkulepitud intressimäär on seadusjärgsest suurem, 29,9% aastas (dtl 43). Hageja saab seega nõuda kostjalt põhivõla tasumist ning VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi alates laenu väljastamisest.
13.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).
14.Asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kui suure summa krediidiandja kostjale laenas ning kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. Samuti see, kas ja millal on pooltevaheline laenuleping üles öeldud. Laenusumma oli 2600 eurot, kostja on tagastanud 2159,25 eurot (sh lepingutasu 45 eurot, mida kostja ei pidanud tasuma, kuna hageja ei järginud vastutustundlikku laenamise põhimõtet) (dtl 145-153). Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu saab ta nõuda kostjalt vaid seadusjärgset intressi, mis 2021 ja 2022 oli null. Seega tuleb kogu kostja poolt tasutud summa arvestada laenulepingu põhiosa maksete katteks ning sellega on tasutud esimesed 43 (põhi)osamakset (15.03.2019 kuni 15.09.2022 maksed) täielikult ning 44. (põhi)osamakse (17.10.2022 osamakse) osaliselt (tasumata osa sellest maksest on 4,85 eurot).
15.Krediidiandja esitas 15.07.2021 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse (dtl 142). Arvestades, et kostja maksed tuleb lugeda põhiosa katteks ja tal ei olnud kohustust intressi tasuda (kohaldus seadusjärgne intressimäär, mis oli 0%), ei olnud kostja 15.07.2021 seisuga lepingut rikkunud. Seega ei olnud 15.07.2021 krediidiandjal alust lepingut üles öelda, ülesütlemise materiaalne eeldus oli täitmata. Leping kehtis kuni 15.03.2023 ning lepingust tulenev täitmata nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja on kohtuotsuse tegemise aja seisuga viivituses osamaksetega nr 44 (osaliselt) kuni 49. Hageja sissenõutavaks muutunud nõue kohtuotsuse tegemise seisuga on 440,75 eurot (4,85 + 82,46+84,65+86,76+88,85+93,18).
16.Kohus rahuldab hagi summas 440,75 eurot VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 396 lg 1 alusel. Seadusjärgne intress alates lepingu sõlmimisest 22.02.2019 kuni 15.03.2023 on 2,23 eurot. Alates 01.01.2023 – 15.03.2023 on intress 2,5% kasutusel olevast laenusummast, s.o (440,75 * 2,5% /365) * 74 = 2,23 eurot.
17.Nõude üleminek krediidiandjalt hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega, mis edastati kostjale lepingus märgitud aadressil (dtl 143).
18.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (seadusjärgset määra ületav intress, haldustasu ja viivis) rahuldamata.
19.Hageja nõude suurust arvestades on käesolev otsus tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lõike 1 tähenduses. Maakohus annab TsMS § 442 lg 10 järgse loa otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonikohtu lahend on vajalik otsuses käsitletud õiguslikes küsimustes ringkonnakohtu seisukoha saamiseks ja kohtupraktika kujundamiseks. Menetluskulud
20.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud
võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
21.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumisest ning need nõuded jäid olulises ulatuses rahuldamata. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 26,8% (442,98 / 3667,18 eurot * 100% = 12%). Seega jäävad menetluskulud 12% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda.
22.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 455 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulude 507 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise, ning maksekäsu kiirmenetluse kulu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
23.Kohtu hinnangul on 507 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Põhjendamatu on esindaja tunnitasu 169 eurot tunnis. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse ja tõendite mahtu ning asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, ning, et hagejat esindab jurist, siis peab kohus põhjendatud ajakuluks 3 tundi ja vajalikuks tunnihinnaks 120 eurot tunnis, ehk õigusabikuluks seega 360 eurot.
24.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuludeks 835 eurot, sh riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 100,20 eurot (12% 835-st).
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
26.Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaks määramata, kuna kostja ei ole menetluses osalenud, seega ei saa kostjal olla ka kulusid.
27.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.