Otsuse avalikult teatavaks- 29. detsember 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-12984
Tsiviilasi
L. L. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik L. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht esindajad xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxx xxxx; e-post xxxxxxx@xxxxxxxxx); usaldusisik T. E. (xxxxxxxxx xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxx xxxxxxxxx xxxx; e-post xxxx@xxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja L. L. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot kell 13.00 ja algatada L. L. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku T. E. töötasu suuruseks 1000 eurot, millele lisandub käibemaks 220 eurot, kokku 1220 eurot.
3.Välja mõista pankrotivarast usaldusisiku tasu 1000 eurot, millele lisandub käibemaks 220 eurot, kokku 1220 eurot, osaühingule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx&xxxxxxxxxx xxxxxxxx, KMKR xxxxxxxxxxx, AS SEB Pank arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes T. E. (xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxx xxxxxxxxx xxxx; e-post xxxx@xxxxxxxx).
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 25. jaanuaril 2024 kell 10.00 Kalevi 1 xxxxxx Tartu kohtumaja saalis nr 347.
6.Kohustada L. L. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve
teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 29. detsembril 2024.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud L. L. kanda.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Määrus toimetada kätte võlgnikule ning usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.L. L. (avaldaja/võlgnik) esitas 13.09.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-12984). Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielus ja tal on kaks alaealist ülalpeetavat: A. R. , sünd xxxxxxxxxx, ja R. R. , sünd xxxxxxxxxx. Võlgnik töötab xx xxx xx-s xxxxxxxxxxx ja tema sissetulekuks on töötasu 800-1000 eurot kuus, millele lisandub lastetoetus 160 eurot kuus. Igakuised väljaminekud on 1000 eurot: eluasemekulud keskmiselt 150 eurot, kulutused toidule 500 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 50 eurot, transpordikulud 100 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele ja/või lasteaiakulud 100 eurot ning tervishoiukulud 30 eurot. Võlgnikule kuulub 2011. aasta sõiduauto xxxxxxxxxxxxxx, mille hinnanguline väärtus on 3000 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid makseraskused seoses vanemapuhkusele jäämisega. Igapäevakulude katteks tuli võtta kiirlaene/krediiti, misjärel sattus võlgnik laenukeerisesse. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 33 755,20 eurot. Võlgnik taotles maksejõuetusavalduses võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
2.20.09.2023 kohtuistungil selgitas kohus võlgnikule pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse olemust. Võlgnik nõustus tema suhtes pankroti väljakuulutamisega ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega.
3.Kohus võttis 20.10.2023 määrusega L. L. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks T. E. , kohustades usaldusisikut esitama kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ning hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule hiljemalt 20.11.2023. Sama määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
4.Usaldusisik esitas 19.11.2023 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Üldandmed
5.1.Võlgnik on sündinud 25.04.1987. Võlgnik on vabaabielus ja kooselust on sündinud kaks last. Võlgnik elab koos laste ja elukaaslasega xxxxxx, aadressil xxxxxx x. Võlgnik töötab 0,8 koormusega xx xxx xx-s xxxxxxxxxxx, kus tema keskmine netotöötasu on 800-1000 eurot kuus. Võlgnik tõstis töökoormust alates 01.10.2023. Vara
5.2.Võlgniku sissetulekuks on netopalk ca 800-1000 eurot kuus, millele lisandub lapsetoetus 160 eurot kuus. Võlgniku
AS SEB
Pank arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kaardikontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 13.09.2023 seisuga rahalisi vahendeid ei olnud, arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oli 12,30 eurot. Võlgniku Coop Pank AS arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 30.10.2023 seisuga rahalisi vahendeid ei olnud. AS LHV Pank kontol nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 23.10.2023 seisuga rahalisi vahendeid ei olnud. Swedbank AS arvelduskontod nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx on suletud vastavalt 21.11.2019 panga algatusel ja 30.10.2016 võlgnevuse tõttu (7,13 eurot). Teistes Eesti krediidiasutustes võlgnik kontosid ei oma ning võlgnikul puuduvad aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Andmed välisriikides avatud muude arvelduskontode kohta usaldusisikul puuduvad. Võlgnikul puuduvad nõuded kolmandate isikute vastu. Võlgnikul ei ole 25.10.2023 seisuga maksuvõlga ning isiku ettemaksukonto saldo on 0,03 eurot. Võlgnikul ei ole väärtpaberikontosid. Võlgnik ei ole liitunud III pensionisambaga. Võlgnik võttis II pensionisamba osakud välja 15.01.2021. Võlgnikul ei ole seoseid juriidiliste isikutega. Võlgnik ei ole arvel töötuna. Ehitisregistri andmebaasis ei ole võlgniku nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju. Võlgnikul puudub liisingvara. Võlgnikul ei ole kinnistuid. Alates 06.09.2021 kuulub võlgnikule 2011. aasta xxxxxxxxxxxxxx numbrimärgiga xxxxx. Autol on lisaks omanikule märgitud registrisse kolm kasutajat. Võlgnik hindab auto väärtuseks hinnanguliselt 3000 eurot. Usaldusisikule saadetud piltide põhjal on auto heas seisukorras. Võlgnikule on viimase kolme aasta jooksul kuulunud ka teine auto, millega võlgnik sattus avariisse ja see on tänaseks maha kantud. Võlgnik on esitanud usaldusisikule kindlustuse dokumendid. Kohustused
5.3.Võlgniku teadaolevad kohustused summas 37 783,55 eurot on järgmised: AS SEB Pank 502,61 eurot; Coop Finants AS 3640,97 eurot; AS Inbank Finance 6619,17 eurot; TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 2880,49 eurot; AS LHV Pank 3511,24 eurot; Bondora AS 2824,77 eurot; Svea Finance AS 338,81 eurot; BB Finance OÜ (Raha24 OÜ) 1519,06 eurot; Multitude Bank p.l.c (Ferratum Bank p.l.c) 4415,11 eurot;
Omaraha OÜ 6426,12 eurot; IPF Digital AS (Creditea) 314,38 eurot; Modena Estonia OÜ 2746,30 eurot;
ESTO AS
2044,60 eurot. Täpsem kohustuste summa selgub pankrotimenetluse käigus. Maksejõuetus
6.Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu – tema sissetulekust ei piisa samaaegselt kõigi kohustuste täitmiseks ja elamiskuludeks. Seega oleks kõige mõistlikum välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Pankroti väljakuulutamine võimaldab saada selgeks võlgniku kohustuste suuruse, kuna koos pankroti väljakuulutamisega saabuvad kõigi kohustuste tähtajad, lõpetatakse intresside ja viiviste arvutamine, lõpetatakse täitemenetlused ning fikseerub lõplik nõuete hulk. Võlgnik on nõus vara võõrandamisega ning on 20.09.2023 kohtuistungil soovinud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise asemel pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgniku sõnul jäi ta 2020. aastal lapsehoolduspuhkusele. Ajavahemik viimase palga ja emapalga vahel oli suur ning elukaasalase arvates olid lapsega seonduvad kulud ema (võlgniku) kanda. Võlgnik hakkas kasutama kõrge intressiga laene jooksvateks eluks vajalikeks kuludeks. Tekkis „nõiaring“, kus võlgnik võttis laene, et maksta tagasi eelmisi laene jne. Lõpuks jõudis võlgnik punkti, mil tema palk ei katnud enam laenumakseid. Eeltoodu põhjal saab võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks eeskätt pidada tema poolt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeliselt laenude võtmist ehk muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Vara tagasivõitmise võimalusi ei esine.
7.Usaldusisiku aruande kohaselt saab võlgniku varalise õigusena käsitada võlgniku teenitavat töötasu 800-1000 eurot kuus. Lisaks kuulub võlgnikule sõiduauto xxxxxxxxxxxxxx (reg nr xxxxx) hinnangulise väärtusega 3000 eurot. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 37 783,55 eurot, millele lisanduvad igakuised jooksvad kulud (eluase, toit, laste ülalpidamine jms). Kuivõrd ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku töötasu ja vara (sõiduauto), mille arvel suudab võlgnik rahuldada väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud L. L. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Täitemenetluse registrist nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleliolevaid täitemenetlusi. Kohtute xxxx (KIS) andmetel on võlgniku suhtes pooleli kaks kohtumenetlust: tsiviilasi nr x-xx-xxxxx (Svea Finance AS makskäsu kiirmenetluse avaldus) ja tsiviilasi nr x-xx-xxxxxxx AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus).
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks T. E. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
9.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud
kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
10.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et T. E. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 29.12.2024. Usaldusisiku tasu
11.FiMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. FiMS § 54 lg 4 sätestab, et kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 10 tundi. Seejuures on usaldusisik arvestanud tasu suuruseks 145 eurot tunni kohta ning palunud kohtul tasu suuruseks määrata 1450 eurot, millele lisandub käibemaks 290 eurot, kokku 1740 eurot, ning sellest 870 eurot hüvitada riigi vahendite arvel ja 870 eurot mõista välja võlgnikult. Kohtu hinnangul on usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg 10 tundi töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi arvestades põhjendatud. Samas ei pea kohus füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel põhjendatuks kohaldada usaldusisikule tasu määramisel tunnitasu ülemmäära 145 eurot (174 eurot koos käibemaksuga), kuivõrd füüsilise isiku puhul ei ole üldjuhul hinnangu andmine tema varalisele seisundile ja maksejõulisusele nii keeruline võrreldes juriidilise isikuga, mil ajutisel halduril tuleb aruandes esitada ülevaade võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ning anda hinnang juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Kohtu arvates on põhjendatud pidada füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel mõistlikuks usaldusisiku tunnitasu määraks 100 eurot (120 eurot koos käibemaksuga). Samuti ei ole antud juhul, mil tegemist ei ole täiesti varatu võlgnikuga
(võlgnikule kuulub sõiduauto, mille väärtuseks on võlgniku hinnangul 3000 eurot ja usaldusisiku hinnangul on tegemist heas seisukorras sõidukiga), põhjendatud anda võlgnikule riigipoolset menetlusabi ja mõista usaldusisiku tasu osaliselt välja riigi vahenditest. Antud juhul saab tasu ja kulusid kanda moodustuva pankrotivara arvel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus T. E. tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest 1000 eurot (10 tundi × 100 eurot). Kuivõrd eeldatavalt saab tasu välja maksta alles 2024. aastal, tuleb rakendada käibemaksumäära 22% ja tasule lisandub käibemaks 220 eurot, so kokku 1220 eurot. Usaldusisiku tasu tuleb välja mõista võlgniku pankrotivarast ja selle tasumine FiMS § 54 lg 9 alusel määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so osaühingule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx&xxxxxxxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.