Kohustada K. O. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
8.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 22. detsembril 2024.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti
andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
10.Jätta menetluskulud K. O. kanda.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud
1.K. O. (avaldaja/võlgnik) esitas 21.11.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-16458). Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Abikaasade varasuhte liigiks oli varalahusus. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat: xxxxxxxxxxxxxxx (sünd xxxxxxxxxx) ja xxxxxxxxxxxxx (sünd xxxxxxxxxx). Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxx xx-s pxxxxxxxxxxx. Tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu 725 eurot ja toetus 210 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on 890 eurot: kulutused toidule 300 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 120 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 50 eurot, transpordikulud 35 eurot, sidekulud 95 eurot, ülalpidamismaksed võlgnikust lahus elavatele lastele 210 eurot, tervishoiukulud ja ravimid 30 eurot ning muud vältimatud kulutused 50 eurot. Võlgnikule kuulub 1⁄2 korteriomandist. Võlgniku kohustuste suurus on 30 232,75 eurot. Võlgnik on seostanud makseraskuste tekkimist tervisliku seisundiga: 2022. aastal põdes võlgnik Covidit ja murdis käeluu, samuti on tal komppöia tugev deformatsioon seoses lapsepõlve traumaga, mille eest saab ta ka töövõimetoetust. Laene võttis võlgnik nii endale mõnede asjade kui lapsele kooliasjade ja tarbeesemete ostmiseks, aga ka kahe reisi tarbeks endale ja pojale. Samuti ostis võlgnik auto lapse emale ja toetas venna peret, kus kasvab viis last. Kahjuks ei saanud võlgnik vennalt midagi tagasi. Ülejäänud raha kulus ära. Võlgnik soovis laenates, et tal oleks raha, mida tal pole kunagi olnud seoses lastekodus kasvamisega. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtu põhjendused
2.Kohus leiab, et K. O. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lg-s 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.
3.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (30 232,75 eurot)
ületavad tema võime oma vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul rahuldamiseks. Võlgnik avaldas 11.12.2023 kohtuistungil, et elab tööandja korteris, mistõttu ei ole tal käesoleval ajal eluasemekulusid. Võlgnikul on jätkuvalt olemas töökoht xxxxxxxxxxxx xx-s, kus ta töötab pxxxxxxxxxxx, ning sissetulek töötasu ja töövõimetoetuse näol. Sissetulekust teeb kinnipidamisi kohtutäitur. Võlgnikule ja tema vennale (K. O. ) kuulub emalt (A. O. ) pärandina saadud korteriomand (kinnistusraamatu andmetel xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; registriosa nr xxxxxxx), millega tegeleb samuti kohtutäitur (väljaandest xxxxxxxxxxxxxxxxxxx nähtuvalt müüb Tallinna kohtutäitur K. P. täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx enampakkumisel võlgnikule kuuluvat 1⁄2 mõttelist osa xxxxxxxxxx surnud A. O. pärandvara ühisusest alghinnaga 7000 eurot, kuhu kuulub ka vaidlusalune korteriomand). Täitemenetlustes olevate võlgade nimekiri on võlgnikule teadaolevalt täielik. Uusi laene võlgnik juurde võtnud ei ole. Tervislik seisund on kogu aeg halb olnud, kuid vanemaks saades on hakanud rohkem segama ja võlgnik ei jõua nii kiiresti maksta, kui võlausaldajad nõuavad. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat, kuid kumbki laps ei ela koos võlgnikuga. Pangakonto on Coop Pank AS-s. Võlgnik ei ole kriminaalkorras karistatud. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleli olevaid kohtumenetlusi. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval ajal täitmisel kümme täiteasja. Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 30 232,75 euro ulatuses järgmiselt:
1.Aktiva Finance Group OÜ (end AS Aktiva Portfolio (kustutatud 06.11.2023) nõue 2465 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);
2.Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue 1947,12 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);
3.Aktiva Finance Group OÜ (end AS Aktiva Portfolio (kustutatud 06.11.2023) nõue 5354,16 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxx);
4.Aktiva Finance Group OÜ (end AS Aktiva Portfolio (kustutatud 06.11.2023) nõue 1277,49 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);
5.Aktiva Finance Group OÜ nõue 1243,85 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);
6.Renovum OÜ nõue 7630,09 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);
7.Aktiva Finance Group OÜ nõue 7778,59 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);
8.Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue 218,53 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx);
9.S. O. elatise nõue 2317,19 eurot (täiteasi nr xxx/xxxx/xxx). Täitemenetluse registri andmetel toimub võlgniku suhtes veel täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx, kus on täitmisel Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue 7574,07 eurot (6120,81 + 1453,26).
4.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on nii avalduses kui 11.12.2023 kohtuistungil taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Kohus selgitas 11.12.2023 kohtuistungil võlgnikule pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse olemust. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
5.Kohus nimetab pankrotihalduriks S. T. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab K. O. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
6.FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
7.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et S. T. vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 22.12.2024. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.