Silver Stream Projekt OÜ hagi Tallinn, Seebi tn 30 korteriühistu vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.04.2022 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Seebi tn apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
5653 eurot 36 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Silver Stream Projekt OÜ (registrikood 14574992), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja Tallinn, Seebi tn 30 korteriühistu (registrikood 80150647), lepinguline esindaja Pavel Põld
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
korteriühistu
12.05.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.04.2022 kohtuotsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebuse menetlemisega kantud menetluskulud jätta Tallinn, Seebi tn 30 korteriühistu kanda.
Mõista Tallinn, Seebi tn 30 korteriühistult Silver Stream Projekt OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 600 eurot (käibemaksuta). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-3865 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue
1.Silver Stream Projekt OÜ (hageja) esitas Tallinn, Seebi tn 30 korteriühistu (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 10 595,50 eurot ja 09.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1573,36 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja kui tellija ja hageja kui töövõtja 22.09.2020 töövõtulepingu Seebi tn 30 elamu trepikodades akende paigaldamiseks ja aknaavade viimistlemiseks. Teostamisele kuulunud tööd ja nende hind olid fikseeritud lepingu lisaks muutunud 30.07.2020 hinnapakkumises, mille järgi moodustas tööde hind 21 191 eurot. Lepingu sõlmimisel tegi kostja ettemaksu summas 10 595,50 eurot. Ülejäänud 10 595,50 eurot pidi kostja tasuma töö valmimisel.
3.Tööde teostamise tähtajaks oli kokku lepitud 01.12.2020. Kõik tööd olid lõpule viidud ja tööde üleandmisakt koos vastava arvega summas 10 595 eurot oli kostjale saadetud 19.11.2020. Kostja jättis akti allkirjastamata ja arve tasumata.
4.30.11.2020 kutsuti hageja esindaja objektile, kus toimus tööde ülevaatamine kostja, hageja ja kostja poolt kutsutud tehnilise järelevalve inseneri poolt. Ühtegi sisulist pretensiooni tööde osas ei ole kostja ega tema tehnilise järelevalve insener ülevaatuse teostamisel esitanud. Ehitusinsener viitas mõnele pisipuudusele, mille osas leppisid pooled kokku, et tegemist on pisipuudustega, mis ei takista tööde vastuvõtmist ja mille kõrvaldamine kuulub garantiitööde hulka, mida teostatakse garantiikorras pärast tööde eest tasumist. Pärast ülevaatust saatis hageja meeldetuletuse akti allkirjastamise ja arve tasumise kohta, millele kostja ei reageerinud.
5.14.01.2021 esitas kostja hagejale OÜ Ehituskonsult Grupp koostatud ülevaatuse akti, milles toodi välja mitu tööl esinevat puudust. Seejuures kostja ühtegi nõuet või pretensiooni otsesõnu hagejale ei esitanud. Hageja vastas aktis viidatud puudustele 18.02.2021. Ühtlasi selgitas hageja, et kostja on kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, nõuda töö parandamist või uue töö tegemist. Hageja põhjendas, et tema ei ole lepingut rikkunud. Töö loetakse vastuvõetuks ja hageja tasunõue sissenõutavaks muutunuks. Hageja esitas viivisenõude summas 1271,40 eurot. Samas tegi hageja ettepaneku lahendada asi kompromissiga selliselt, et kostja tasub hageja arve summas 10 595 eurot, viimane aga ei nõua viivise ja lisatööde eest tasumist. Hageja palus vastata hiljemalt 25.02.2020. Määratud tähtaja jooksul kostja hagejale ei vastanud ning pärast hageja saadetud meeldetuletust konstruktiivset dialoogi poolte vahel ei tekkinud. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ning kostja ei ole seda täitnud.
2-21-3865 Kostja seisukoht
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja leidis, et keeldus põhjendatult tööde vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kuivõrd tegi kindlaks, et tööd on osaliselt lõpuni viimata ning töödel on palju puudusi. Kostja võttis 20.11.2020 hagejaga ühendust ning selgitas, et tööd tuleb lõpuni viia, sh kõrvaldada puudused. Pooled leppisid kokku, et 22.11.2020 toimub kohtumine pretensioonide arutamiseks ja puuduste fikseerimiseks. Kostja ja tema esindaja/ekspert selgitasid kohtumisel hagejale, millised pretensioonid on seoses tehtud tööga ning märkisid, et allkirjastavad tööde vastuvõtmise akti pärast tööde lõpetamist ja puuduste kõrvaldamist. Täiendav kohtumine poolte vahel toimus ka 30.11.2020. Pärast kohtumisi ja kirjavahetust hagejaga tellis kostja eksperthinnangu OÜ-lt Ehituskonsult Grupp, kes teostas tööde ülevaatuse ja koostas hinnangu trepikodade akende paigaldusele, mille kostja saatis hagejale. Seega on tõendatud, et hageja oli teadlik, et kostjal olid pretensioonid töö kohta ja töö oli puudustega, mistõttu oli kostjal õigus töö vastuvõtmise akti allkirjastamisest ja arve tasumisest keelduda. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus võttis 12.04.2022 otsusega vastu hageja osalise loobumise hagiavaldusest, s.o kostja poolt menetluse ajal rahuldatud osa summas 6515 eurot (viivis 1573,36 eurot ja põhinõue 4960,14 eurot) ning rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 5653,36 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1568,04 eurot.
8.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel oli 22.09.2020 sõlmitud töövõtuleping, mille p
1.1.alusel kohustus hageja teostama aknaplokkide vahetamise tööd korteriühistu trepikodades, aadressil Seebi 30. Tööde loetelu, nende teostamise ulatus ja maksumus oli esile toodud hinnapakkumises nr 30/07/20, mis on lepingu lahutamatu osa. Lepingu p 2.1 kohaselt töövõtja kohustus alustama töödega hiljemalt 01.10.2020 pärast ettemaksu 50% hinnapakkumise kogumaksumuse laekumist ja lõpule viima tööd hiljemalt 01.12.2020.
9.Maakohus asus seisukohale, et kostjal ei ole põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on enda lepingulised kohustused täitnud ning kostja väited sellest, et tööd on lõpetamata ja teostatud puudustega, on vastuolus menetluses esitatud tõenditega.
10.Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus, millest nähtub, et akt ja arve on kostja poolt kätte saadud 19.11.2020. 28.02.2021 on kostja hagejale teatanud, et toimunud on tööde ülevaatus, mille käigus uuriti arvukalt puuduseid. Maakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud pretensiooni mõistliku aja jooksul, samuti on kostja eiranud vaidlusaluse lepingu p 7.1. kokkulepet. Tõenditest nähtub, et hageja on 23.11.2020 ja 15.12.2020 palunud kostjal teatada võimalikest pretensioonidest; kostja hagejale ei vastanud ning esitas alles 14.01.2021 OÜ Ehituskonsult Grupp ülevaatuse akti. Maakohtu hinnangul ei ole aktis viidet ühelegi puudusele, mis õigustaks tööde vastu võtmata jätmist, kuivõrd aktis heidetakse hagejale ette tööde teostamata jätmist, mis ei kuulunudki hageja lepinguliste kohustuste hulka. Asjaolu, et kostja on avastanud võimalikud pisipuudused, mis vajavad värviparandust või täiendavat puhastamist, ei ole aluseks tööde vastuvõtmisest ja tasumisest keeldumiseks. Maakohus leidis, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks 25.11.2020, kuivõrd hageja lepingurikkumine on jäänud tõendamata, seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja on tasunud menetluse ajal hagejale 6515 eurot, millest hageja on arvestanud 4960,14 eurot põhinõude täitmiseks – seega võlgneb
2-21-3865 kostja hagejale veel 5653,36 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kostja on viivitanud arve tasumisega 99 päeva. Lepingu p 9.5 järgi on tähtaegselt tasumata arve eest töövõtjal õigus nõuda viivist 0,15% kalendripäevas. Eelnevast tulenevalt on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd hageja on arvestanud kostja poolt tasutud summast 1573,36 eurot viivisenõude katteks, on viivisenõue kostja poolt täidetud.
11.Seoses kostja menetlusliku tasaarvestusavaldusega leidis maakohus, et tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused ei ole täidetud. Kostja on enda nõuet põhjendanud asjaoluga, et Arsadis Grupp OÜ viis lõpule hageja poolt alustatud ja ebakvaliteetselt teostatud tööd. Maakohtu arvates ei nähtu tõenditest, et Arsadis Grupp PÜ oleks teostanud töid, mis sisaldusid hageja hinnapakkumises; samuti ei ole tõendatud, et kostja kulud summas 4800 eurot oleksid seotud hageja tegevusega.
12.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1568,04 eurot. Apellatsioonkaebus
13.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule ning alternatiivselt jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatuses.
14.Kostja leidis, et maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 1 on tema jaoks üllatav ega ole seotud hagis esitatud nõuetega. Kostja märkis, et tema poolt menetluse ajal hagejale tasutud summa on arvestatud vääralt viivise katteks. Kostja heitis maakohtule ette kostja tunnistajate-ekspertide ära kuulamata jätmist. Kostja tunnistajad oleksid saanud anda ülevaate tööde teostamise tehnilisest poolest. Maakohus hindas aga üksnes dokumentaalseid tõendeid ning järeldas vääralt, et kui aktis märgitud puudused/teostamata tööd ei klappinud nimeliselt lepingu esemeks olevate töödega, siis ei pidanudki hageja töid teostama. Kostja hinnangul rikkus maakohus selgitamiskohustust vandetõlgi kaasamise vajalikkuse osas. Nimelt oli töövõtuleping ebakorrektselt tõlgitud, mis päädis maakohtu järeldusega, et ka osaliselt teostatud töö eest tuleb kostjal tasuda ning tuvastas valesti hageja nõude sissenõutavaks muutumise kuupäeva. Ka Arsadis Grupp hinnapakkumise tõlge on väär – aknalaudade asemel pidid olema aknaavad. Sellest tulenevalt ei klappinud hageja tööde nimetused ja parandustööd, mistõttu jättis maakohus parandustöödest tekkinud kulu arvestamata. Hageja seisukoht
15.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Hageja jäi enda maakohtus väljendatud seisukohtade juurde ning leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud. Hageja märkis, et kostja viitab põhjendamatult tunnistajate ülekuulamise ja ekspertiisi taotluse rahuldamata jätmisele. Maakohus lahendas nimetatud taotlused 27.10.2021 määrusega, milles olevate põhjendustega hageja nõustus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu
2-21-3865 otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
17.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 8 viidatud vaidlustamata asjaoludest. Ühtlasi tuvastas ja kvalifitseeris maakohus õigesti pooltevahelise töövõtulepingu ning selle tingimused. Hageja põhinõude õiguslik alus on lisaks poolte hinnakokkuleppele VÕS § 108 lg 1 ja viivise nõudel sama seaduse § 113 lg 1 I lause. Kostja tasaarvestuseks kasutatud kulutuste hüvitamise nõue rajaneb VÕS § 646 lg-l 5.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mis käsitlevad töö omadusi, vastuvõtmiseks pakkumist, hageja olulise lepingurikkumise puudumist ja kostja kulutuste hüvitise nõude eelduste tõendamata jätmist. Neid põhjendusi pole vaja korrata. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium järgmist.
19.Apellatsioonkaebuses märgib kostja ise, et pärast hageja poolt hagist osalist loobumist, jäi menetlusse hageja nõue 5653,36 eurot, mistõttu ei saanud kostja jaoks olla maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 1 olla kuidagi üllatav. Toimikumaterjalist nähtuvalt nõudis hageja algselt töövõtulepingu järgset tasu 10 595,50 eurot ning põhivõlalt seisuga 09.03.2021 viivist 1573,36 eurot. Arvestades vaidlustamata asjaolu, et kostja maksis menetluse kestel hagejale 6515 eurot, millest hageja arvestas põhivõla katteks 4960,14 eurot ja viivise katteks 1554,86 eurot ning loobus selles osas nõudest, paludes välja mõista põhivõla 5626,36 eurot, võttis maakohus TsMS § 429 lg 1 alusel selles osas õigesti vastu hagist loobumise. Asjakohatu on kostja väide, et ta maksis eelnimetatud summa töövõtja lepingulise nõude mitte aga hagi rahuldamiseks, sest hageja põhinõudeks ongi töövõtulepingu järgne tasunõue.
20.Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, et hageja nõustus kostja tasaarvestusega. Hageja on sellele selgelt vastu vaielnud (vt nt tl 84). Kolleegium märgib, et VÕS § 200 lg 4 mõte on reguleerida küsimust, kas ja millistel tingimustel saab tasaarvestav pool, st kostja tasaarvestuseks kasutada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Seega ei ole kostja kui tasaarvestava poole vastuväited praegu asjakohased ning kostja vastuväited täitmise toimumisele esmalt viivisekohustuse katteks ei oleks ka tasaarvestust välistavaks vastuväiteks VÕS § 200 lg 4 tähenduses, sest ei välista täielikult või osaliselt nõude maksmapanekut.
21.Kolleegium leiab, et kostja väited VÕS § 88 väära kohaldamise kohta ei ole põhjendatud. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Ringkonnakohus märgib, et intress VÕS § 88 lg 8 tähenduses tähendab ka viivist (viivitusintressi) (vt RKTKo 04.01.2012. a otsus nr 3-2-1-138-11, p 11). Kostja on 10.03.2022 menetlusdokumendis avaldanud, et maksis hagejale vähendatud summa, kuid ei ole praegusel juhul määranud, millise kohustuse täitmiseks raha maksis (tl 66-67). Hageja on 15.03.2022 menetlusdokumendis avaldanud, et määrab täitmise toimunuks sissenõutavaks muutunud viivitusintressi ja seejärel põhivõla katteks (tl 84-85). Arvestades, et kostja ei ole sellele vastu vaielnud ega ise määranud, millise kohustuse ta on täitnud, samuti ei esitanud maakohtus vastuväiteid viivisenõudele, on õigesti lähtutud hageja määratud kohustuste täitmise järjekorrast. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt VÕS § 88 lg-st 9 ei või
2-21-3865 ka võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.
22.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus rikkus menetlusõigust, kui jättis rahuldamata kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja ekspertiisi määramiseks (tl 58-59). Kostja ei ole ka apellatsioonkaebuses näidanud, mis tähtsust olnuks tunnistajate ütlustel ja/või ekspertiisil vaidlusaluse töövõtulepingu tõlgendamisel VÕS § 29 reeglite järgi.
23.Kolleegium ei nõustu kostjaga ka selles, et maakohus pidi poolte esindajatele selgitama vandetõlgi kaasamise vajalikkust, sest algusest peale oli näha, et esindajate emakeel on vene keel. TsMS § 33 lg 1 järgi peavad kõik menetlusosaliste poolt kohtule esitatud avaldused, taotlused, kaebused ja vastuväited olema eesti keeles, või kui need on esitatud mõnes muus keeles, eesti keelde tõlgitud. Tõlke võib teha mistahes isik, kes vastavat võõrkeelt valdab ning see ei pea olema ametlikult kinnitatud (v.a lg-s 2 sätestatud juhul). TsMS § 33 lg 2 võimaldab kohtul nõuda tavatõlke asemel kvalifitseeritud tõlke esitamist, nõudes, et tõlge oleks tehtud vandetõlgi poolt või kinnitatud notari poolt, kuid kvalifitseeritud tõlke nõudmine on kohtu diskretsiooniotsus. Apellatsioonkaebuse väitel kuuluvad vaidlusaluse töövõtulepingu p 5.1 venekeelse sõnastuse järgi tasumisele „tehtud tööd“, kuid sama lepingu tõlke kohaselt kuuluvad tasumisele „teostatud tööd“, millel on eesti keeles sarnane tähendus. Praegusel juhul ei ole kostja viidatud tõlke väidetav ebatäpsus mõjutanud asja lahendust, sest kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul saab kostja lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt arvestades, et kostja väidetud kokkulepped tööde osas jäid tõendamata ning töö mitteolulised puudused ei anna tulenevalt hea usu põhimõttest alust töö vastuvõtmisest keelduda. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei saa enam tugineda Arsadis Grupp OÜ hinnapakkumiste tõlke ebatäpsusele, sest ta esitas nimetatud dokumentaalsed tõendid koos tõlgetega ise ja maakohus sai eeldada nende õigsust.
24.Kostja vaidlustas ka maakohtu menetluskulude jaotuse ning palus jätta menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt menetlusosaliste kanda proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele. Kolleegium möönab, et maakohus ei ole menetluskulude jaotuse otsustamisel viidanud seoses hageja hagist osalise loobumisega TsMS § 168 lg-tele 4 ja 5, mille kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud olukorras, kus hageja loobub hagist pärast seda, kui kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Vaatamata sellele nähtub maakohtu otsuse põhjendustest, et maakohus arvestas asjaoluga, et kostja rahuldas hageja nõude osaliselt alles 09.03.2022 ning hageja menetluskulud tekkisid kostja tegevuse tulemusel (maakohtu otsuse punkt 36). Seega jättis maakohus kokkuvõttes õigesti menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 168 lg 4, 5 alusel kostja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus maakohtu otsust ei tühista, ei ole alust muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Menetluskulud
25.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
26.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
2-21-3865
27.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 22.06.2022, mille kohaselt on tema apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud esindajakulu 600 eurot (käibemaksuta): maakohtu otsuse analüüs 1 tund; apellatsioonkaebuse analüüs ja konsultatsioon enne vastuse koostamist 1 tund; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 3 tundi. Kokku kulus hageja lepingulisel esindajal menetlustoimingutele 5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 120 eurot (käibemaksuta).
28.Kostja hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud.
29.Ringkonnakohus peab hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ning nende ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks täies ulatuses. Samuti peab kolleegium arvestades käesoleva asja keerukust ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (jurist) hageja lepingulise esindaja tunnihinda mõistlikuks. Hageja ei taotlenud menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist (TsMS § 174 lg 10). Seega tuleb rahuldada hageja taotlus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 600 eurot (5 tundi x 120 eurot; käibemaksuta).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.