Silver Stream Projekt OÜ hagi Tallinn, Seebi tn 30 korteriühistu vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 12 168,86 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Silver Stream Projekt OÜ (registrikood 14574992, asukoht Helme 16/2, 10614 Tallinn) Hageja
Asja läbivaatamine
lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (e-post xxx) Kostja: Tallinn, Seebi tn 30 korteriühistu (registrikood 80150647, asukoht Seebi 30, Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (e-post xxx) Kohtuistungil 15. märts 2022. a
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Silver Stream Projekt OÜ osaline loobumine hagiavaldusest, so kostja poolt menetluse ajal rahuldatud osa summas 6 515 eurot (sh viivis 1 573,36 eurot ja põhinõue 4 960,14 eurot).
2.Rahuldada Silver Stream Projekt OÜ hagi Tallinn, Seebi tn 30 korteriühistu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
3.Välja mõista Tallinn, Seebi tn 30 korteriühistult Silver Stream Projekt OÜ kasuks võlgnevus summas 5 653,36 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Silver Stream Projekt OÜ menetluskulud jätta Tallinn, Seebi tn 30 korteriühistu kanda. Tallinn, Seebi tn 30 korteriühistu menetluskulud jätta tema enda kanda.
2.Välja mõista Tallinn, Seebi tn 30 korteriühistult menetluskulud summas 1 568,04 eurot Silver Stream Projekt OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 11.03.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 22.09.2020 kostja kui tellija ja hageja kui töövõtja töövõtulepingu Seebi tn 30 elamu trepikodades akende paigaldamiseks ja aknaavade viimistlemiseks. Teostamisele kuulunud tööd ja nende hind olid fikseeritud lepingu lisaks muutunud 30.07.2020 hinnapakkumises, mille järgi moodustas tööde hind 21 191 eurot. Vastavalt hinnapakkumisele pidi hageja teostama järgmised tööd, kostja aga pidi tasuma järgmised teenustasud: tellingute paigaldamine, demonteerimine ja rentimine 2394 EUR, aknaavade (12 tk) demonteerimine ja ettevalmistamine aknaplokkide paigaldamiseks 1920 EUR, aknaplokkide (12 tk) valmistamine ja paigaldamine 9052 EUR, aknaavade viimistlemine hoonest väljas ja sees (220 j.m.) 6600 EUR, koristus, prügi vedu ja utiliseerimine 745 EUR, transpordikulud 480 EUR. Lepingu sõlmimisel tegi kostja ettemaksu summas 10595,50 eurot. Ülejäänud 10595,50 eurot pidi kostja tasuma töö valmimisel.
2.Tööde teostamise tähtajaks oli kokkulepitud 01.12.2020. Kõik tööd olid lõpule viidud ja tööde üleandmisakt koos vastava arvega summas 10 595 eurot oli kostjale saadetud 19.11.2020. Kostja jättis akti allkirjastamata ja arve tasumata.
3.Kuni 30.11.2020 ei ole kostja hageja 19.11.2020 saadetud aktile reageerinud. 30.11.2020 kutsuti hageja esindaja objektile, kus toimus tööde ülevaatamine kostja, hageja ja kostja poolt kutsutud tehnilise järelevalve inseneri poolt. Ühtegi sisulist pretensiooni tööde osas ei ole kostja ega tema tehnilise järelevalve insener ülevaatuse teostamisel esitanud. Ehitusinsener on viidanud mõnedele pisipuudustele (nt. värviga katmata jäänud väiksemad alad aknaavadel). Nendele osas leppisid pooled kokku, et tegemist on pisipuudustega, mis ei takista tööde vastuvõtmist ja mille kõrvaldamine kuulub garantiitööde hulka, mida teostatakse garantiikorras pärast tööde eest tasumist. Nimetatud ülevaatusel ei ole akti koostatud. Nimetatud ülevaatusele järgnesid saadetud akti allkirjastamise ja esitatud arve tasumise meeldetuletused hageja poolt, millele kostja ei reageerinud.
4.Täiesti ootamatult edastati 14.01.2021, so. tööde lõpule viimisest kahe kuu möödudes, hagejale OÜ xxx koostatud ülevaatuse akt. Aktist nähtub, et OÜ xxx teostas tööde ülevaatuse 28.12.2020, jättes hagejat sellest teavitamata ja ülevaatusele kutsumata. Nimetatud aktis sisalduvad mõned etteheited töödele (tsiteeritakse): Kõikide trepikodade aknad kolmandal korrusel on paigaldatud 13 mm vertikaalse kaldega; Puudub alumine paigaldusprofiil;
Sadeveeplekid on kinnitatud kruvidega aknaraami külge, mille on nähtavasti tinginud alumise paigaldusprofiili puudumine; PVC-st aknalauad on kinnitatud aknaraami külge (taaskord tingitud paigaldusprofiili puudumisest). Nähtavad on praod liitekohtades, aknalaud on paigaldatud tihedalt vastu hingesid; Väljastpoolt, piki aknaavade perimeetrit, on paigaldatud armeeringuga kivivill. Töö kvaliteet on halb, mida kinnitavad erinevused tasapindadel ja välisnurkades; Trepikodade poolsetel külgedel on viimistlus teostatud lohakalt: ebaühtlane pinnase krohv aknaavade perimeetril, kuhu oli paigaldatud struktuurne krohv; On olemas värviga katmata kohti. Piirete kinnituskohtades on paledel nähtavad mõrad ja praod. Akende avamisel on nähtavad paigaldusjärgsed puhastamata kohad. Siinpool on oluline märkida, et nimetatud akti saatmisel ei ole kostja ühtegi nõuet, pretensiooni või tahteavaldust esitanud.
5.Eeltoodud etteheidetele vastas hageja 18.02.2021 avaldusega järgmiselt: kolmanda korruse akende paigaldamisel (mitteavatavad aknad) ei võimaldanud olemasolevad sillused (kõverad seinad) tehniliselt joondamist kahes tasapinnas (vertikaalselt ja horisontaalselt). Akende paigaldamisel jälgis töövõtja hoone fassaadi horisontaalset joont. Akende tootja on kinnitanud, et plastaknaid võib paigaldada ilma aknalaua profiilita. See ei ole rikkumine ja akende kvaliteeti või kasutamist see ei mõjuta. Eelkõige soovime märkida, et sadeveeplekkide paigaldamine ei kuulunud lepinguliste tööde hulka (vt. hinnapakkumine). Tegemist oli lisatööga, mille eest võib Töövõtja lisatasu nõuda. Sadeveeplekkide paigaldamisel ei ole rikutud raami profiili ega selle soojuspidavust. Sadeveeplekid on fikseeritud kruvidega ja välisteks töödeks ettenähtud hermetikuga. Kondensaadi ärajuhtimise avad ei ole seejuures suletud. Akende tootja on kinnitanud, et selline paigaldusviis on lubatud. PVC-st aknalaudade paigaldamine ei kuulunud lepinguliste tööde hulka (vt. hinnapakkumist). Tegemist oli lisatööga, mille eest võib Töövõtja lisatasu nõuda. Väiksemad praod liitekohtades ei ole lepingu rikkumine. Pragusid võib lihtsasti ja väiksema kuluga silikooniga täita. Aknalauad ei takista akende avamist. Lepinguliste tööde hulka kuulus ainult aknaavade viimistlus. Tööde hulka ei kuulunud hoone fassaadi ega sisemiste seinte viimistlus. Aktis olevatel piltidel on nähtavad hoone fassaadi ebatasasused, mille viimistlemine ja kõrvaldamine ei kuulunud Töövõtja tööde hulka. Aknaavade perimeetri viimistlus ei kuulunud kokkulepitud tööde hulka. Aknaavade viimistlus, mis kuulus lepinguliste tööde hulka on teostatud lepingutingimustele vastavalt. Värviga katmata kohtade asukoht ja ulatus täpsustamata. Igal juhul, väiksemad värvimata kohad on pisipuudus, mis ei anna õigust tööde vastuvõtmisest keeldumiseks. Kipsplaadist aknaavad olid valmis. Pärast seda toimus metallpiirete paigaldus, mille tulemusel tekkisid kinnituskohtades mõned väikesed praod. Pretensioonid tuleb esitada metallpiirdeid paigaldanud ettevõttele. Paigaldusjärgsete puhastamata kohtade väide on ebaselge. Igal juhul tegemist ei ole tööde vastuvõtmisest keeldumise alusega.
6.Ühtlasi selgitas hageja, et kostja on kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, nõuda töö parandamist või uue töö tegemist. Hageja on põhjendanud, et tema ei ole lepingut rikkunud. Töö loetakse vastuvõetuks ja hageja tasunõue sissenõutavaks muutunuks. Hageja esitas viivisenõude summas 1 271,40 eurot. Samas tegi ta ettepaneku lahendada asi kompromissiga selliselt, et kostja tasub hageja arve summas 10 595 eurot, viimane aga ei nõua viivise ja lisatööde eest tasumist. Hageja palus vastata hiljemalt 25.02.2020, hoiatades, et vastamata jätmisele järgneb kohtumenetlus, millega kaasnevad menetluskulud.
7.Määratud tähtaja jooksul ei ole kostja hageja avaldusele vastanud. 26.02.2021 saatis hageja järjekordse meeldetuletuse. Kostja vastas 28.02.2021 arusaamatu ja sisutu tekstiga, milles pole ühtegi tahteavaldust sisaldunud. Sellele järgnenud kirjavahetuses teatas hageja, et tema ei keeldu pisipuuduste kõrvaldamisest. Kuivõrd kõik tööd on lõpule viidud, kuid kostja on tasumisega viivituses, siis hageja teostab pisipuuduste kõrvaldamise pärast arve tasumist. Ühtlasi pakkus hageja kompromissi, mille järgi kostja pidi tasuma 75% esitatud arvest, hageja seejärel pidi kõrvaldama pisipuudused ja pärast seda pidi kostja ülejäänud 25% arvest tasuma. Nimetatud pakkumisele vastas kostja järjekordse sisutu vastusega ning jätkas asja venitamisega. Sellega põhjustas kostja kohtuvaidluse.
8.VÕS § 646 lg 6 sätestab: tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist. Eeltoodust tuleneb, et kostja ei või töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ega töö parandamist või uue töö tegemist nõuda. Hageja ei ole lepingut rikkunud. Töö loetakse vastuvõetuks ja hageja tasunõue sissenõutavaks muutunuks. Hageja töö on valminud 19.11.2020. Kuivõrd kostja ei ole mõistliku aja jooksul töö vastuvõtmisest põhjendatult keeldunud (keeldumiseks puudus ka alus), siis töö loetakse 25.11.2020 seisuga vastuvõetuks. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 01.12.2020. Kostja on sissenõutavaks muutunud tasu maksmisega viivituses. Lepingu p 9.5. järgi on Tellija kohustatud tasuma viivist 0,15% päevas summast 10 595 eurot. Ajavahemikus 01.12.2020 – 09.03.2021 muutus sissenõutavaks viivise nõue summas 1573,36 eurot. Kõik eeltoodud nõuded olid kostja poolt antud juhul rikutud. Seega antud juhul ei või kostja töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Olulist lepingurikkumist ei ole antud juhul tuvastatud. Seetõttu ei või kostja uue töö tegemist nõuda. Kostja on antud juhul kaotanud õiguse nõuda töö parandamist või uue töö tegemist, sest vastavat nõuet ei ole ta esitanud üheaegselt 14.01.2021 akti saamisega või mõistliku aja jooksul pärast seda. Kostja vastus
9.Kohtule 18.05.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja leiab, et on põhjendamatud, tõendamata ja ei vasta tegelikkusele Hageja väited, et Kostja ei ole põhjendanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti keeldumist allkirjastamisest ja ei ole Kostjale esitanud pretensioone. Hageja saatis Kostjale 19.11.2020 üleandmise-vastuvõtmise akti ettepanekuga seda allkirjastada. Kosja kontrollis tehtud tööd ja tegi kindlaks, et tööd osaliselt ei ole viidud lõpuni ja et töödel on palju puudusi. Kostja koheselt 20.11.2020 helistas Hagejale, teatas sellest Hagejale, et tööd peab viima lõpuni, s.h. kõrvaldada puudused. Pooled leppisid kokku, et 22.11.2021 toimub kohtumine elamus Seebi 30, tööde objektil Kostja pretensioonide arutamiseks ja puuduste fikseerimiseks. 22.11.2021 elamus Seebi 30 toimus Hageja ja Kostja kohtumine. Kohtumisel Kostja ja tema esindaja/ekspert xxx teatasid Hagejale, millised on Kostja pretensioonid seoses tehtud töödega, näitasid neid Hagejale tööde objektil ning Kostja esitas Hagejale nõude kõrvaldada puudused (Nõue) ja teatas, et allkirjastab üleandmise-vastuvõtmise akti pärast puuduste kõrvaldamiseks. Hageja võttis esitatud pretensiooni ja Nõuet teadmiseks ja teatas, et Hageja saadab Kostjale vastuse.
10.23.11.2020 Kostja sai Hageja e-kirja, milles tema palus täiendavalt koostada pretensioonide/puuduste nimekirja ja saada Igorile (Hageja juhatuse liige xxx). Seega seisuga 23.11.2020 Hageja oli teadlik Kostja pretensioonide ja Nõude kohta. Pärast 23.11.2020 ekirja kätte saamist Kostja helistas Hagejale ja tegi ettepaneku kohtuda Seebi
30 tööde objektil, kuhu Kostja kutsub ehituseksperdi, selleks, et ekspert saaks tehniliselt õigesti loetleda ja näidata Hagejale pretensioonide sisu ja puudused. 30.11.2020 elamus Seebi 30 toimus Hageja ja Kostja kohtumine. Hageja juhatuse liikmele xxx olid näidatud ja loetletud töö puudused, oli esitatud Kostja nõue puuduste kõrvaldamiseks, oli teatatud, et Kostja allkirjastab üleandmise-vastuvõtmise akti pärast puuduste kõrvaldamisest, ning pooled leppisid kokku, et ekspert saadab Hagejale täiendavalt puuduste loeelu e-kirjaga. 08.12.2020 Hageja saatis Kostjale teate, milles palus Kostjat esitada töö kohta märkused tähtajaks 11.12.2020. a. Kostja edastas Hageja teate eksperdile xxx. 15.12.2020 Hageja saatis Kostjale teate, milles palus Kostjat esitada töö kohta märkused tähtajaks 22.12.2020. a.
11.21.12.2020 Hageja saatis Kostjale 21.12.2020 e-kirja, milles palus Kostjat edastada puuduste nimekirja, mis on koostatud eksperdi poolt. Kostja leiab, et Hageja e-kirjad tõendavad, et Hageja oli teadlik, et tehtud töös on puudused, et poolte vahel toimusid mitu kohtumist ja arutamist Kostja poolt esitatud puuduste kohta, selleks, et kooskõlastada puuduste kõrvaldamise korra. Kostja edastas Hageja e-kirjad eksperdile xxx kes üllatuslikult teatas Kostjale, et on hetkel hõivatud.
12.Seoses sellega 16.12.2020 Kostja tellis eksperthinnangu teiselt firmalt - OÜ xxx ning teatas sellest Hagejale. OÜ xxx tegi Seebi 30 tööde objekti 28.12.2020 ülevaatuse ja koostas 11.01.2021 tehnilise hinnangu Seebi 30 trepikodade akende paigaldusele. Kostja sai akti kätte 13.01.2021 ja koheselt 14.01.2021 saatis Hagejale.
13.Eeltoodust tulenevalt Kostja leiab, et on tõendatud. et Hageja oli teadlik, et Kostjal on olemas pretensioonid tehtud töö kohta, et tööd on tehtud puudustega, et pooled arutasid puudused kohtumistel ning et Kostja kohtumistel esitas Hagejale nõude puuduste kõrvaldamist ja on teatanud Hagejale, et Kostja allkirjastab üleandmise-vastuvõtmise akti pärast puuduste kõrvaldamisest. Hageja kinnitas Hagis, et sai kätte Kostja poolt esitatud OÜ xxx koostatud ülevaatuse akti (Ülevaatuse Akt), milles on märgitud Kostja pretensioonid seoses tööde puudustega. On oluline, et Hageja oli teadlik Kostja pretensioonide/puuduste sisust ja nõudest juba vähemalt alates 23.11.2020 ja küsimus oli ainult nende pretensioonide tehniliselt õigel keelel vormistamises.
14.Vastavalt Lepingu p.4.8. Kui Tellija leiab puudusi, kohustub ta sellest Töövõtjat kirjalikult teavitama. Kostja on avastanud, et tööd ei ole tehtud lõpuni ja on tehtud puudustega, Kostja teatas sellest suuliselt mitu korda 23.11.2020, 30.11.2020 kohtumistel ja kirjalikult 14.01.2021.a. Seega Kostja täitis Lepingu p.4.8. kohustust ja teavitas Hagejat puuduste kohta kirjalikult. Kostja leiab, et on põhjendamatu Hageja väite, et Kostja esitas pretensioone oluliselt ületades mõistliku aega ja seoses sellega, Kostjal ei ole õigust nõuda tööde puuduste kõrvaldamist ja jäänud makse mitte tegemist. Vastavalt Lepingu p.6.1. Kostjal on õigus keelduda tööde vastuvõtmisest töö teostamise käigus toimunud rikkumiste avastamise korral ja nõuda Töövõtjalt puuduste kõrvaldamist ja tööd lõpuni tegemist. Seega Kostjal tulenevalt Lepingu punktist 6.1. on õigus keelduda tööde vastuvõtmisest ja üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kuna tööl on avastatud puudused ja töö ei ole tehtud lõpuni.
15.Vastavalt Lepingu p. 3.3. lõplik arveldus tehtud töö eest teostatakse 5 päeva jooksul alates tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise kuupäevast. Vastavalt Lepingu punktile
3.3.Kostjal oleks kohustus maksta jäänud summa tehtud töö eest ainult alates tööde
üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise kuupäevast. Kuna pooled ei ole üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastanud ja seoses puudustega töö ei ole võetud vastu, siis Kostjal on õigus mitte maksta jäänud summa tehtud töö eest seni kuni on allkirjastatud üleandmisevastuvõtmise akti ning on kõrvaldatud töö puudused ja töö on lõppuni tehtud. On oluline, et Hageja ise Hagis nõustus sellega, et on olemas osa puuduseid, mis on märgitud Ülevaatuse Aktis.
16.Kostja leiab, et on põhjendamatu Hageja väited, et Ülevaatuse Aktis märgitud puudused osaliselt ei ole seotud Lepinguga. Kuna need tööd olid tehtud ilma Lepinguta. Kostja leiab, et selline Hageja väite on põhjendamatu ja tõendamata. Kostja leiab, et Hageja kõik tööd olid tehtud tulenevalt Lepingu tingimustest. Kostja leiab, et on ekslik Hageja arusaam, et Lepingus peab olema detailselt märgitud kõik tööde tegemise etapid. Lepingus kirjeldatud tööde detailiseerimise määr sõltud poolte kokkuleppest. On ilmselge, et Hageja ei hakkaks tegema tasuta tööd ilma lepinguta.
17.Kostja leiab, et on põhjendamatu Hageja väite, et Kostja esitas pretensioone oluliselt ületades mõistliku aega ja seoses sellega, temal ei ole õigust nõuda tööde puuduste kõrvaldamist ja seoses sellega Kostja on kohustatud maksta töö eest sõltumata puudustest. Kosta leiab, et tema õigeaegselt esitas Hagejale teate tööde puuduste kohta, Hageja oli juba alates 23.11.2020 ja 30.11.2020 nendest puudustest teadlik ja sai eksperdi hinnangu kätte 14.01.2021.a.
Kohtu põhjendused
18.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
19.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli 22.09.2020. a sõlmitud töövõtuleping, mille p 1.1. alusel kohustus hageja teostama aknaplokkide vahetamise tööd korteriühistu trepikodades, aadressil Seebi 30. Tööde loetelu, nende teostamise ulatus ja maksumus on toodud hinnapakkumises nr 30/07/20, mis on lepingu lahutamatu osa. Lepingu p 2.1 kohaselt töövõtja kohustus alustama tööd hiljemalt 01.10.2020. a pärast ettemaksu 50% hinnapakkumise kogumaksumuse laekumisest ja lõpule viima tööd hiljemalt 01.12.2020. a.
20.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja enda lepingulised kohustused täitnud, 19.11.2020. a esitas hageja kostjale tööde üleandmisevastuvõtmise akti (tl 12). Hageja esitas kostjale 19.11.2020. a arve nr 19/11/2001 summas 10 595.50 eurot. Kostja akti ei allkirjastanud. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas VÕS §§ 637 lg 4 ja 638 sissenõutavaks.
21.Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja jättis tööd lõpetamata ja tööd olid teostatud puudustega. Kostja kulud puuduste kõrvaldamiseks moodustavad 4 800 eurot, selles ulatuses on kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue ning kostja esitab hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite. Kostja tunnistab hageja nõuet summas 6 515 eurot ning on selle 09.03.2022. a hagejale tasunud (tl 66-67).
22.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
23.Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid selle kohta, et tööd on lõpetamata ja teostatud oluliste puudustega, on vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega.
24.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on esitanud kooskõlas lepingu punktida 2.2. kostjale tööde üleandmise akti ja arve (tl 20). VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (Riigikohtu on lahend 3-2-1-14514). Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus, millest nähtub, et akt ja arve on kostja poolt kätte saadud 19.11.2020. a (tl 20). 28.02.2021. a on kostja hagejale teatanud, et toimunud on tööde ülevaatus, mille käigus uuriti arvukalt puuduseid (tl 20, 21).
25.Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Vaidlusaluse lepingu p 4.8 kohaselt kohustus kostja töövõtjat kirjalikult teavitama avastatud puudustest ning p 7.1 kohaselt tellija peab kirjalikult põhjendama töö vastuvõtmisest keeldumist. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud pretensioone mõistliku aja jooksul, samuti on kostja eiranud vaidlusaluse lepingu p 7.1. kokkulepet. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus, millest nähtub, 23.11.2020. a ja 15.12.2020. a on hageja palunud kostjal teatada võimalikest pretensioonidest. Kostja hagejale ei vastanud (tl 37-40). 14.01.2021.a esitas kostja hagejale OÜ xxx poolt teostatud ülevaatuse akti (tl 14-16).
26.Kohtu hinnangul ei ole aktis viidet ühelegi puudusele, mis õigustaks kostjapoolset tööde vastu võtmata jätmist. Hageja lepinguliseks kohustuseks oli teostada tööd, mis sisaldusid lepingu lahutamatuks osaks olevas hinnapakkumises. OÜ xxx arvamuses heidetakse hagejale ette tööde teostamata jätmist, mis ei kuulunudki hageja lepinguliste kohustuste hulka (sadeveeplekkide paigaldamine, paigaldusprofilli paigaldamine, PVC-st aknalaudade paigaldamine, hoone fassaadi ja siseseinte viimistlus, metallpiirete paigaldamine).
27.VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtu hinnangul on töövõtja seda ka teinud. Asjaolu, et kostja on avastanud võimalikud pisipuudused, mis vajavad värviparandust või täiendavat puhastamist, ei ole aluseks tööde vastuvõtmisest ja tasumisest keeldumiseks.
28.Kohtu hinnangul on kostja jätnud alusetult tööde üleandmise – vastuvõtmise akti allkirjastamata, töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kohtu hinnangul tuleb tööd lugeda vastuvõetuks 25.11.2020. a, kuivõrd väidetav hagejapoolne lepingurikkumine on käesolevas menetluses jäänud tõendamata. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-80-08 asunud seisukohale, et töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija oma lepingulist kohustust, mis võib olla mh aluseks tema vastu kahju hüvitamise nõude esitamisele VÕS § 115 lg 1 alusel, samuti kaasneb sellega tellija kui võlausaldaja vastuvõtuviivitus, mille kestel on töövõtja vastutus VÕS § 119 lg 2 kohaselt alandatud. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Kohustuse täitmisest ei või VÕS § 111 lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvest nr 16/11/20-01 tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Kostja on tasunud menetluse ajal hagejale 6 515 eurot, millest hageja on arvestanud 4 960,14 eurot põhinõude täitmiseks. Seega võlgneb kostja hagejale veel 5 653,36 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
29.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja arvest nr 19/11/20-01 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 25.11.2020 a. Kostja on viivitanud arve tasumisega 99 päeva. Lepingu p 9.5 järgi on tähtaegselt tasumata arve eest töövõtjal õigus
nõuda viivist 0,15 % kalendripäevas. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud. Hageja on arvestanud kostja poolt 9.03.2022. a tasutud summast 1 573,36 eurot viivisenõude katteks. Seega on viivisenõue kostja poolt täidetud.
30.Kostja on teinud menetlusliku tasaarvestusavalduse, kuna hageja keeldus oma lepinguliste kohustuste täitmisest, siis oli sunnitud ise korraldama tööde lõpuleviimise. Kostja tellis tööd xxx OÜ-lt, kellele ta maksis tööde eest 4 800 eurot (tl 66-67). VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t. kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Kostja on oma nõuet põhjendanud asjaoluga, et xxx OÜ viis lõpule hageja poolt alustatud ja ebakvaliteetselt teostatud tööd. Kohtu hinnangul on kostja jätnud oma väited käesolevas menetluses tõendamata, ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et xxx OÜ oleks teostanud töid, mis sisaldusid hageja hinnapakkumises. xxx OÜ on teostanud seinte remonti, vuukimist, tekstuuri uuendamist tekstuurirulliga, aknalaua pragude tihendamine, aknalaudade kinnitamine (tl 73). Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et pärast hagejalt tööde-üleandmise vastuvõtmise akti saamist 19.11.2020. a oleks kostja kordagi esitanud hagejale pretensioone eelnimetatud tööde tegemata jätmise kohta. Küll aga on kostja asunud aasta aega hiljem neid töid nimetama hageja lepingulisteks kohustusteks, mida need kohtu hinnangul siiski ei olnud. Kohtu hinnangul on kostja jätnud tõendamata, et kulutused summas 4 800 eurot oleksid seotud hageja tegevusega. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud hagejapoolne töövõtulepingu rikkumine ega kostjale kahju tekitamine, mistõttu ei ole kostjal tekkinud nõuet hageja vastu.
31.Kohtu hinnangul puudub kostjal seega õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest ning tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 5 653,36 eurot. Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
33.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib
kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.Hageja on tasunud riigilõivu summas 600 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 12 168,86 eurot tasumisele riigilõiv 400 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 328,04 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukohtade koostamiseks, kohtuistungil osalemiseks. Lisaks kulus hagejal 80 eurot tõlkimisele.
36.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Kostja on tasunud hagejale menetluse ajal 6 515 eurot, mis on peaaegu samapalju kui hageja ettepanek menetlusväliselt. Nimelt pakkus hageja kostjale 01.03.2021. a, et kostja tasub hagejale 75% arvest ning seejärel kõrvaldab hageja kostja poolt viidatud pisipuudused, misjärel tasub kostja hagejale ülejäänud 25% arvest (tl 22). Kostja ei tasunud hagejale midagi. Kostja tasus hagejale arve osaliselt alles 09.03.2022. a. Seega tekkisid menetluskulud kostja tegevuse tulemusel.
37.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 120 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.