A L hagi H L vastu kinkelepingust taganemiseks, kostja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega
Menetlusosalised, nende esindajad
HAGEJA
A L, ik xxxx
KOSTJA
H L, ik xxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Landberg
Suuline menetlus
viimane istung 01.11.2023
Hagihind
10 000 eurot
RESOLUTSIOON:
Mitte rahuldada A L hagi H L vastu kinkelepingust taganemise, kostja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise ja kinnistusraamatus kande muutmiseks nõusoleku kohtulahendiga asendamise nõudes. Maakohtu 28.07.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada käesoleva lahendi jõustumisel. Menetluskulud Jätta kostja H L menetluskulud asjas täielikult hageja A L kanda ja hageja A L menetluskulud tema enda kanda. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks TsMS § 177 lg 2 kohaselt mõistliku aja jooksul peale kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul
loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.27.07.2020 esitatud hagi kohaselt kuulus hagejale xxxx /nüüdne xxxx vallas, xxxx kinnistu, reg. osa nr xxxx (I kd tlk 41), mille kohta sõlmisid pooled 23.07.2013 kinkelepingu selle kinnistu kinkimiseks kostjale. Poolte vahel varasemalt valitsenud isa ja poja suhted hakkasid halvenema pärast kinkelepingu sõlmimist, kui kostjal hakkas ilmnema individualistlik taltsutamatu ambitsioon kasutada pooltele kaasomandina võrdsetes osades kuuluvat xxxx kuuluvat hoonestatud kinnistut (reg. osa nr xxxx) üksnes enda huvides ja kasuks. Selle eesmärgi realiseerimiseks on kostja viimase aasta jooksul: --korduvalt katkestanud keskkütte- ja veevarustussüsteemi toimimise elamu teisel korrusel, mille tulemusel ei ole hagejal ja tema perel olnud võimalik elamus tarbida vett ning elada selles külmal ajal; --korduvalt püüdnud teha võimatuks hageja ja tema pere elamise elamus, pidevalt tugeva öise muusikalise müra tekitamisega ning lärmaka alkoholi tarvitamisega; --korduvalt lubanud hageja ja tema pere äraolekul tungida oma koduloomadel (kassidel) hageja ja tema pere kasutuses olevatesse elamu teise korruse ruumidesse, toimetamaks seal füsioloogilisi loomvajadusi looma-WC tähenduses, mille tagajärjel on reostatud korduvalt hageja ja tema pere kasutuses olevad eluruumid; --korduvalt keelanud ja püüdnud takistada hagejal ja tema perel kasutamast elamu ainukest tualettruumi ning sauna- ja duširuume; --korduvalt nõudnud hagejalt ja tema perelt, et need ei siseneks elamusse välisuksest ja esimese korruse kordorist, vaid kasutaksid elamu teisele korrusele pääsemiseks redelit ja elamu teise korruse rõdu; --korduvalt nõudnud hagejalt ja tema perelt, et need teataksid temale aegsalt ette oma sisenemise soovist elamusse; --rikkunud 17.04.2020 Viru Maakohtusse A L vastu Xxxx kinnistu kaasomandi lõpetamise nõude (müüa pooltele võrdsetes omandiosades kuuluv Xxxx kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagada enampakkumisest saadav raha poolte vahel) esitamisega poolte vahel Xxxx kinnistu kinkelepingu sõlmimise olulise eeltingimusena poolte vahel sõlmitud kokkulepet selles, et H L ja A L välistavad Xxxx kinnistu kaasomandi lõpetamise H L nõudel selliselt, et H L võimaldab kinke saamise tingimusel A L’l elada elu lõpuni ilma kellelegi raha maksmata pooltele kuuluval Xxxx kinnistul ning H L ei taotle Xxxx kinnistu kaasomandi käsutamist, kasutamist ning lõpetamist viisil, mille tõttu A L kaotaks võimaluse elada oma elu lõpuni Xxxx kinnistul kellelegi raha maksmata. Võttes arvesse, et kostja käitumine kvalifitseerub võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 p 1 ja p 3 sätestatud kingisaaja jämedaks tänamatuseks kinkija, s. o hageja vastu, tegi hageja 24.07.2020 kostjale notariaalse avalduse 23.07.2013 sõlmitud kinkelepingust taganemiseks, ühes nõudega tagastada koheselt hagejale xxxx-Xxxx kinnistu omand (edaspidi nimetatud ka taganemisavaldus).
Taganemisavaldus on edastatud kostjale 27.07.2020 e-kirjaga kostja e-posti aadressidel: xxxx ja xxxx. Riigikohus on oma praktikas (lahendid nr 3-2-1-40-17; nr 3-2-1-153-06; nr 3-2-1129-05) muuhulgas selgitanud seonduvalt kinkelepingust taganemisega, et "jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. Kostja faktiline käitumine väljendab iga mõeldava eetilise ja õigusliku kriteeriumi järgi kingisaaja jämedat tänamatust hageja kui kinkija ja tema lähedaste suhtes. Selline käitumine on iga ausalt mõtleva ja käituva inimese jaoks nii objektiivselt, kui subjektiivselt hukkamõistetav, seetõttu soovib hageja kinkelepingust põhjendatult taganeda ning taastada kinkelepingu sõlmimisele eelnenud õigusliku olukord, s.o enda omand xxxx-Xxxx kinnistule. Hageja nõuded on: - Rahuldada A L hagi H L vastu poolte vahel 23.07.2013 sõlmitud xxxx-Xxxx kinnistu (reg. osa nr xxxx) kinkelepingust taganemiseks. - Kohustada H Lt andma nõusolek kanda kinnistusraamatusse (I jakku) xxxx külas asuva xxxx-Xxxx kinnistu (reg. osa nr xxxx) omanikuna A L. - Asendada H L nõusolek kinnistusraamatusse omanikukande tegemiseks kohtuotsusega.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista. Ükski väide kostja kui kingisaaja tegevuse kohta, mida hageja hindab jämeda tänamatusena kinkija vastu, ei vasta tegelikkusele. Veelgi vähem ei vasta tõele asjaolu, et hagiavalduses kirjeldatud sündmused leidsid aset viimase aasta jooksul. Veevarustussüsteemi toimimise katkestamine: kostja elab alates 2018 juunist oma korteriomandis. Veesüsteemi elamusse sisenev peatoru purunes amortiseerumise tõttu 2018 oktoobris ja kooskõlastatult AS-ga xxxx veetrass suleti ja veemõõtja eemaldati. Seda tõendab käesolevale vastusele lisatud AS xxxx 17.10.2018 akt veemõõtja eemaldamise kohta. Hageja A L ise ei kasuta samuti rohkem kui 4 aastat Xxxx elamut alaliseks elamiseks, vaid elab koos oma praeguse abikaasa ja alaealise tütrega xxxx. Muusikaline müra ja lärmakas alkoholi tarvitamine: kumbki pooltest ei ela aastaid kõnealuses elamus alaliselt. Vastupidiselt hagis märgitule puudub kostjal elamu elektrienergia kasutamise võimalus kuna ta lõpetas enda lepingu elektriettevõttega peale Xxxx elamust väljakolimist 2018 suvel. Peale seda sõlmis aga hageja A. L ise 17.10.2018 Eesti Energia AS-ga elektrienergia tarbimise lepingu. Kuivõrd elektrisüsteemi pealüliti asub A L kasutuses olnud elamu teisel korrusel, siis just temal ainsana on võimalik tarbida elektrienergiat nendel harvadel kordadel, kui ta seal käib. Kostjal puudub juurdepääs teise korruse ruumidele ja ühes sellega pealülitile. Lisaks elamu teise korruse uste lukustamisele „pitseerib“ A L uksed enda allkirja ja kuupäeva sisaldava kleebisega.
Kasside poolt hageja eluruumide reostamine: koduloomi ei ela selles majas alates 2018. aastast ja teise korruse ruumid olid alati kostja jaoks lukustatud. Väiteid sauna- ja duširuumide kasutamise ning majja sisenemise takistamise kohta on niivõrd absurdsed, et kostja ei oska neid isegi kuidagi kommenteerida. Kõik hageja väited on paljasõnalised ja täielikult tõendamata. Hagiavaldusele lisatud tõendid (kinkeleping ja sellest taganemise avaldus) tõendavad ainult neid asjaolusid, milles puudub sisuline vaidlus. Seisukoht, et hagi esitamist Xxxx kinnistu kaasomandi lõpetamiseks tuleb käsitleda jämeda tänamatusena kinkelepingust taganemise õiguse teostamisel, on õiguslik nonsenss. Õiguslikul alusel esitatud nõudega kohtusse pöördumine ei saa olla kuidagi hinnatav tänamatusena VÕS § 267 tähenduses. Seepärast ei kannata kriitikat hagiavalduses esitatud mõttearendus selle kohta, et iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. Täiesti tõele mittevastav on hageja väide, et hageja ja kostja vahel 23.07.2013 sõlmitud kinkelepinguga kaasnevalt sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt kinke saamise tingimusena H L võimaldab A Ll elada elu lõpuni ilma kellelegi raha maksmata pooltele xxxx kuuluval kinnistul ning H L ei taotle xxxx kinnistu kaasomandi käsutamist, kasutamist ning lõpetamist viisil, mille tõttu A L kaotaks võimaluse elada kellelegi raha maksmata elu lõpuni xxxx kinnistul. Hageja soov tõendada kinkelepingu eelpool kirjeldatud väidetavate täiendavate kokkulepete olemasolu ja sisu tunnistajate ütlustega on õiguslikult sisutu. Kõnealuse kinkelepingu notari poolt osalejatele antud selgituste punktis 2.4 on üheselt märgitud, et käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme kinkimisega seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, tuginedes TsMS § 5 lg 1 ja § 232 lg 1, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
4.Käesoleva asja lahendamiseks peab kohus andma hinnangu poolte vaidlusele selles, kas hageja on 24.07.2020 (taganemisavaldus I kd tlk 19 jj) kehtivalt taganenud 23.07.2013 sõlmitud kinkelepingust (I kd tlk 13 jj), mille alusel hageja kinkis kostjale 19,97 ha suuruse põllu- ja metsamaast koosneva xxxx-Xxxx kinnistu (I kd tlk 5-10).
5.Lepingust taganemise kui kujundusõiguse efektiivse kasutamise eelduseks on, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleksid ka taganemise formaalsed nõuded. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus ja sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingust taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 mõttes. VÕS § 118 lg 1 on sätestatud, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest
teada või pidi sellest teada saama. Erisätted kehtivad kinkelepingust taganemise osas. VÕS § 268 lg 1 on sätestatud, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel.
6.Kuni hageja ei ole tõendanud kostja jämedat tänamatust ja/või kinkega seotud koormise või tingimuse täitmata jätmist ehk kinkelepingust taganemise materiaalse eelduse olemasolu, on poolte vahel sõlmitud kinkeleping kehtiv.
7.Hageja tugineb käesolevas menetluses VÕS § 267 punktidele 1 ja 3. VÕS § 267 p 1 kohaselt on kinkijal õigus lepingust taganemiseks, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 267 p 3 kohaselt on kinkijal õigus lepingust taganeda, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
8.Kohtu hinnangul VÕS § 267 p 3 tähenduses koormisi või tingimusi vaidlustatud lepingus ei ole. Kui pooled ka enne lepingu sõlmimist mingites koormistes-tingimustes kokku leppisid, siis pidanuks neid kajastama notariaalses lepingus.
8.1.Lisaks käesolevale tsiviilvaidlusele on Viru Maakohtu menetluses ka tsiviilhagi 2-205742 - poolte hagi ja vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks kinnisasja osas, mis hageja väitel oli seotud kinketehingu sõlmimisele eelnenud kokkuleppega.
8.2.Hageja väitel näitab justnimelt kostja algatatud kaasomandi lõpetamise vaidlus kostja tänamatust. Kohus sellega ei nõustu. Kohus ei hinda käesolevas menetluses tsiviilasjas nr 2-20-5742 esitatud nõuet ja selle põhjendatust.
8.3.AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kohus on seisukohal, et ühe kaasomaniku õigust nõuda kaasomandi lõpetamist ei saa piirata teise kaasomaniku väidetava kokkuleppega ja sellise nõude kohtu kaudu lahendamine ei ole käesoleva juhtumi asjaoludel aluseks tuvastada kostja jämedat tänamatust kinkelepingust taganemise kontekstis.
8.4.Kuigi hageja väitel olevat kostjaga suuliselt sõlmitud kokkulepe, et H L ei esita kaasomandi lõpetamise nõuet ja lubab isal kaasomandis oleval kinnistul tasuta elada, siis kostja on vande all antud ütlustega (III kd tlk 99) sellist kokkulepet eitanud. Kuna sellise kokkuleppe olemasolul tulnuks see fikseerida notariaalses kinketehingus, siis ei pea kohus võimalikuks n-ö sõna-sõna vastu olukorras lugeda kostja vande all antud ütlustega ja tunnistajate ütlustega tõendatuks kinketehingu sõlmimise tingimuseks nimetatud kokkuleppe olemasolu. Selline väidetav suuline lubadus ei ole tulenevalt AÕS § 64 1 regulatsioonist kehtiv ega jõustatav.
8.5.Kui hageja väidab, et kinkimisega kaasnes VÕS § 267 p 3 tähenduses kohustus - mitte lõpetada kaasomandit ja tagada hagejale elamine Tellise tn 2 tasuta - siis VÕS § 265 lg 1 järgi koormis ja kohustus peab sisalduma kinkelubaduses ja allub seega kinkelepingu kohustuslikule vorminõudele – kirjalik - VÕS § 261 lg 1. Kui kinkelepingu esemeks on kinnisasi, muutub kinkelepingus sisalduv võlaõiguslik kokkulepe koormiste või kohustuste kohta, mis ei ole notariaalselt tõestatud (ja ka mitte lihtkirjalik), kehtivaks kui kohustuse (ehk „mitte lõpetada kaasomandit ja lasta elada tasuta“) täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja on tehtud ka vastav kanne kinnistusraamatusse. Sellist notariaalset vormistust ja kinnistusraamatu kannet antud juhul tehtud ei ole.
8.6.Koormisega saab olla nt leping, mis koormatakse tähtajatu tasuta isikliku kasutusõigusega kinkija kasuks. Kingitud asja kasutusõigus võib olla nii lepingu sõlmimise tingimus kui ka kinkega seotud koormis. Kuna praegusel juhul on väidetavalt kokku lepitud tasuta kasutus mitte kinkeobjektiks olevale kinnisasjale vaid muule kinnistule, siis pigem võiks ta olla mitte koormis vaid lepingu sõlmimise tingimus. Omandiõiguse puutumatuse põhimõte on sätestatud PS § 32, see tagab omandi kaitse kolmandate isikute ja riigi vastu. Omandiõiguse valdamis-, kasutamis-, käsutamisõiguse kitsendamine on lubatud ainult seadusega ning teiste isikute õigustega. Käsutamisõiguse piiramine või välistamine (kaasomandi lõpetamise keelamine) tehinguga ei ole lubatud, seega ka vastav eelläbirääkimine, kokkulepe või sõlmimise tingimus või koormis või kohustus, misiganes nime all sellest rääkida - ei ole lubatud (AÕS § 68 komm 3.1.1.7.) ja seetõttu polegi seda ka notariaalses kinkelepingus.
8.7.Kui väidetav kaasomandi mittelõpetamise kokkulepe oli olemas, siis pidi seda tehtama enne 23.07.2013. Sest hageja väitel oli see kinkelepingu sõlmimiseks oluline. Kui selle sisu ei kajastatud kinkelepingus koormisena, siis ei saa täna väita, et selline kohustus – mitte lõpetada kaasaomandit - on olemas. Väidetav kokkulepe, millega oleks olnud välistatud kaasomandi lõpetamise nõudeõigus, olnuks õigusvastane. Kokkuleppega ei saa võtta ära oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumise õigust. Eluaegne (tasuta) kasutusõigus pidanuks olema notariaalses lepingus fikseeritud.
8.8.Kohus nõustub kostjaga, et kinkelepingu osiseks oleva notariaalakti Lisa nr 1 p 2.4 kohaselt tuli „käesolevasse lepingusse märkida kõik lepingu eseme kinkimisega seotud kokkulepped.“ Ehk et kui ka kokkulepped ei puudutanud kinke eset Xxxx kinnistut, vaid xxxx kinnistut, siis see on vähimal juhul käsitletav kõrvalkohustusena, mis eelviidatud notariaalakti selgituse kohaselt tuli sõlmida notariaalselt tõestatud vormis, ehk et hageja arusaam, et kokkulepet üldse saab tõendada tunnistajate ütlustega, ei ole kohane.
8.9.Kohus siiski märgib, et isegi kui pidada tunnistajate ütluseid kui tõendeid asjakohasteks, siis sisulise hinnangu andmisena tunnistajate M L, H L ja U P ütlustele ei saa lugeda tõendatuks, et A ja H oleks hageja sünnipäeva peol sõlminud mingi sellise kokkuleppe, millega oleks välistatud H õigus nõuda kaasomandi lõpetamist või sellise, mis oleks andnud A õiguse kasutada xxxx tn kinnistut eluaegselt tasuta. Ja et see kokkulepe kogumis oli eelduseks kinketehingule.
8.10.Kuna kohus ei saa lugeda- ühegi tõendi baasil,- et kostjal oleks olnud kohustus, mida
ta on rikkunud, siis VÕS § 267 p 3 tähenduses ei ole täidetud taganemisavalduse materiaalsed eeldused ja kinketehing on kehtiv.
9.VÕS § 267 p 1 tähenduses peab hageja tõendama kostja jämedat tänamatust ehk taganemise materiaalset eeldust.
9.1.Hageja väitel hakkasid isa-poja suhted halvenema „kohe pärast kinkelepingu sõlmimist“ , kui kostja hakkas pooltele kaasomandina kuuluvat xxxx tn kinnistu asuvat elamut kasutama üksnes enda huvides ja kasuks. Ja seda viisil, mis tegi võimatuks hageja seal elamise- viibimise. Kuivõrd hageja leidis, et kostja on jämedalt tänamatu hageja suhtes, tegi hageja 24.07.2020 notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse.
9.2.Kohus leiab, et kuna kinkeleping sõlmiti 7 aastat enne käesoleva hagi esitamist ja kui hageja enda väitel hakkasid suhted halvenema kohe peale kinkelepingu sõlmimist, siis hagi p 3.2.1- 3.2.6 asjaolud ei saa olla 24.07.2020 taganemisavalduse aluseks, sest kõik esiletoodud väidetavad rikkumised on sel juhul toimunud rohkem kui üks aasta enne taganemisavalduse kostjale kättetoimetamist.
9.3.Kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja ei riku lepingut. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. Jäme tänamatus kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt nt Riigikohtu 1. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). Riigikohus on varasemas praktikas märkinud veel seda, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu 22. veebruari 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15306, p 12).
9.4.Hinnates käesolevas asjas esitatud tõendeid ja konkreetse juhtumi asjaolusid, on kohus seisukohal, et kostja käitumine hageja suhtes ei ole ületanud seda eetilist piiri, mida võiks käsitleda jämeda tänamatusena. Iseenesest ei ole vaidluse all, et kostja on esitanud kaasomandi lõpetamise hagi, kuid seda, et sellise hagi esitamine oli välistatud pooltevahelise kokkuleppe alusel, ei ole hageja tõendanud. Sellest tulenevalt ei ole seda võimalik käsitleda ka kostjapoolse jämeda tänamatusena.
9.5.Ükski hageja esitatud dokumentaalne või isikuline tõend ei kinnita usaldusväärselt hageja poolt hagi p.2.3.1- 2.3.6 esitatud asjaolusid.
9.5.1.Hageja väide, et justnimelt kostja on temalt võtnud elektrivoolu, ei ole eluliselt usutav.
9.5.2.Hageja väide, et teda ei lasta majja sisse, ei ole tõendatud usaldusväärselt ühegi tunnistaja ütlustega. Hageja ei ole selgitanud, et M L soovinuks sinna siseneda koos hagejaga. Tunnistaja U P (III kd tlk 61 jj) elab xxxx tn majast sedavõrd kaugel (pool
kilomeetrit), et ta ei saanud füüsiliselt ja vahetult igapäevaseid liikumisi, sh majja sisse laskmisi või mittelaskmisi, välisredeli vms kasutamist, isegi mitte näha. Kohus saab tunnistaja ütlusi arvestada ulatuses, milles tunnistaja annab ütlusi toimunu kohta, millest tal oli isiklikul tajul põhinev teadmine. Kui tunnistaja ise ei ole näinud vahetult mistahes suhtlemist hageja ja kostja vahel majja sisenemise takistamise osas ja andis oma ütlusi üksnes hagejalt kuuldu baasil, siis ei saa tema ütlustega tõendada hageja väidetud tänamatusega seostatud episoode. Tõendatud ei ole asjaolu, et hagejal oli elamusse sissepääs takistatud mis iganes viisil ja justnimelt kostja tegevuse tõttu. Kui hageja enam alates 2018 elamus reaalselt ei ela, siis on ta sellest loobunud omal vabal tahtel ja rohkem kui üks aasta enne taganemisavalduse tegemist. Hageja on ise asunud elama mujale, seega ei ole tegemist jämeda tänamatusega kostja poolt. Samal ajal on ka kostja asunud 2018 alaliselt elama xxxx korterisse (III kd tlk 14-23) ja seega pole teda kohapeal ka reaalselt nn hageja takistamas olnudki. Kostja esitatud eksperdi arvamusega (III kd tlk 28), milles kostja viitab lausele - „ kuna hoones ei ole viimasel ajal elatud“ - kohus ei arvesta, sest eksperdilt seda (elamistmitteelamist) ei küsitud. Kuna see lause on seostatud küttesüsteemi olukorra fikseerimisega ning see süsteem võib olla nii terve kui ka katki sõltumata sellest, kas ja kes ja kui vahetult seal sees elab, siis ei tõenda see lause väidetavat hageja mitteelamist sel perioodil, mille üle käib käesolevas hagis vaidlus. Tunnistajad U P ja H L ei teadnud midagi elamusse sissepääsemise takistamisest kostja poolt ja ka mitte sellest, et hageja oleks pidanud kasutama redelit. Mõlemad tunnistajad ei ole sellist olukorda ise vahetult pealt näinud ja on sellest teadlikuks saanud hageja jutu kaudu. Tunnistaja M L ei ole kostja elamusse sissepääsemise osas midagi ütelnud, tallegi on selle edasi öelnud hageja, kuid tunnistaja ei suutnud A L poolt talle räägitut asetada hagi asjaolude tähenduses olulisele ajateljele, ehk et tõendada jutuajamise toimumist alates 29.07.2019 ja/või hiljem.
9.5.3.Kui hageja ise on esitanud veevärgiettevõttele avalduse (I kd tlk 59), et majas keerataks vesi kinni, siis ei saa selles süüdistada kostjat. Hagi vastuses esitatu kohaselt on veesüsteem suletud ja veemõõtja eemaldatud selle purunemise tõttu. Kostja ja vee-ettevõte vahelisest suhtlusest nähtuvalt on veemõõtja mahavõtmist taotletud seoses saabuva talvega (I kd tlk 60), mitte selle purunemisega ja veel vähem seoses hageja väidetud kostja tegevusega. Tunnistaja H L teab väidetavast keskkütte ja veevarustussüsteemi mittetoimimisest üksnes hageja ütluste kaudu ning märgib, et kuna ta ise seal ei ela, siis ei saa seda kinnitada ega ümber lükata (III kd tlk 64). Tunnistaja M L nimetab keskküttesüsteemi pelletküttel põhinevaks ja et see pandi ajal kui hageja käis veel tööl (III kd tlk 65 pöördel). Tunnistaja väitel algul toimis süsteem ilusti, siis aga enam nn hageja poolel radikad soojaks ei läinud. Tunnistaja väitega , et „see ei saa süsteemi viga olla, mistõttu ta arvab, et H tegi midagi, ise ta pole seda näinud“ ei saa lugeda tõendatuks hageja väidet, et kostja on käitunud tänamatult.
9.5.4.Kasside osas ei ütle ükski tunnistaja, et nad ise oleks reostust näinud. Sellest on küll rääkinud hageja ise, kuid nt tunnistaja M L ütleb, et rääkis „2019. aastast natuke varem.“ Seega väljaspool taganemisavaldusele eelnenud 1.aastast perioodi. Näiteks tunnistaja U. P on öelnud, et neil harvadel kordadel, kui tema selles majas käis, siis
kassi reostust ta ei näinud.
9.5.5.Müra ja alkoholi osas nimetab tunnistaja H L, et eks neid koosviibimisi (III kd tlk 64 pöördel), millega võis kaasneda müra või alkohol, võis nooremas eas olla, kuid need jäävad 2014-2015 ajavahemikku ja ka seda teab ta üksnes isa ehk hageja jutu põhjal. Seega ei ole tunnistaja ise vahetult sellist sündmust tajunud, igal juhul mitte perioodil alates 29.07.2019. Ainus asjaolu, mida saaks tinglikult lugeda tunnistaja M L ütlusega tõendatuks, on muusika liiga kõva kuulamine. Tunnistaja M L ütlustest (III kd tlk 66) saab aru, et vähemalt ühel korral on ta seda ise vahetult tajunud, kuid kas see juhtum jääb aastasse 2018 või 2019, ehk kas see toimus aasta enne taganemisavaldust, seda järeldust tunnistaja ütluste baasil siiski enam teha ei saa. Samuti ei teadnud ka selle ühe korra kohta M L kinnitada väidet alkoholi samaaegse tarbimise kohta, sest seda ei käinud ta ise kontrollimas ja seda ei fikseerinud ka hageja.
9.5.6.WC ja pesuruumide kasutuse kohta teab tunnistaja H L rääkida vaid hageja ütluste põhjal. Tunnistaja ei saanud aru hageja väitest, et tualettruumi ei saa hageja kasutada - see asub ühiskasutuses olnud osas. Saun asub tõesti kostja kasutatavates ruumides ja seal võis uks lukus olla, kuid see on nende omavaheline kokkulepe. Tunnistaja M L kirjeldus, kuidas ta ei saanud duši all lõpuni olla, kuna oli soe vesi ja siis enam äkki ei olnud, tuli hageja arvates sellest, et keldris oli soojavee kraan boileril kinni keeratud. Tunnistaja väitel oli juhtum ca aasta enne kohtuvaidlust ehk siis 2019. Kohus ei pea seda koosmõjus teiste tõenditega eluliselt usutavaks. Kui veesüsteem oli vee-ettevõtte poolt kinni keeratud juba 2018, siis ei saa 2019 sooja vee puudumine olla enam seotud H Lle inkrimineeritud pahatahtliku tegevusega. Vahetult tunnistajal endal on kostja ühe korra keelanud tualeti kasutamist, samas ei oska M L nimetada daatumit, millal see oli ja seetõttu ei saa seda seostada ka hagi asjaoludega.
9.5.7.Pitseeritud uksest tehtud pildi puhul ei ole aru saada, mis on selle esitamise eesmärk. Ehk et kuidas see tõendab või lükkab ümber hagis esitatud asjaolusid. Kostja väitest (hagivastus I kd tlk 56, 1. lõik) võib aru saada, et tegemist on hageja enda kasutuses olevate ruumide uksega. Kohtu arvates ei saa aga üksnes suvalise ukse pitseerimise fotoga tõendada väidet, et kostja ei pääsegi sinna ei vett kinni keerama, voolu välja võtma või kasse tuppa laskma. Mõneti on sellise pitseri eesmärk ka praktilisest küljest arusaamatu, sest foto järgi on tegemist lukustatava uksega ja seeläbi piisanuks ju enda vara ja ruumide kaitsmiseks väidetava pahatahtliku kostja eest ka selle ukse lukustamisest.
9.5.8.Kohus ei pea objektiivselt hukkamõistetavaks ega jämedaks tänamatuseks kostja poolt kaasomandi lõpetamise vaidluse (II kd tlk 132; Lisaks 2 märgitud 2-20-5274 asja määrus on küll jäänud ekslikult pabertoimikusse köitmata, kuid see on olemas digitoimikus ja selle tõendi sisu üle ei ole ka vaidlust) algatamist rohkem kui 7 aastat pärast kinkelepingu sõlmimist. Sõltumata tsiviilasja nr 2-20-5274 lahendusest, ei ole kostja pärast kinkelepingu sõlmimist käitunud kaasomandi lõpetamist nõudes jämedalt tänamatult, sest kostjal on kohtu hinnangul iseenesest mõistlikud põhjendused sellise nõude esitamiseks. Rohkem kui 7 aastaga võivadki pooltevahelised suhted paratamatult ja objektiivselt muutuda, ilma et selles oleks midagi tavatut või ebaeetilist. Pole võimalik eeldada, et kellegi, ka vanema ja lapse, suhted oleks igavesti kestvalt heatahtlikud ja sõbralikud, kuid ka suhete mõnetine teravnemine ei anna alust kinkelepingust taganeda ja ei anna alust kinkena saadud kinnistu hagejale tagastamiseks, sh vastavate tahteavalduste tegemise nõude esitamiseks. On arusaadav kui isa-hageja leiab, et ta on poja käitumises pettunud, kuid esitatud tõendite
alusel pole põhjust nõustuda hagejaga, nagu oleks kostja eksinud ühiskonna moraalinormide vastu ja nagu oleks kostja asunud astuma alatuid samme hageja varaliseks ja emotsionaalseks kahjustamiseks.
10.Kinkelepingust taganemise ühe formaalse eeldusena taganemisvalduse tegemise ja selle kättesaamise üle vaidlust ei ole. Kinkelepingust taganemise teise formaalse eeldusena on oluline taganemisavalduse tegemise aeg. Arvestades 24.07.2020 tehtud taganemisavalduse kättetoimetamist 27.07.2020, pidi väidetav tegevus olema toimunud 27.07.2019 või hiljem. Osaliselt on ajafaktorit käsitletud juba ka lahendi punktis 9. Kuna kostja vaidlustab 27.07.2020 esitatud hagis kirjeldatud asjaolude toimumise viimase aasta jooksul, siis peab hageja tõendama kostja tänamatu tegevuse aega. Kui vee-ettevõttele on esitatud taotlus nn trassi sulgemiseks, siis on mõistlik eeldada, et ka selle taasavamine sai toimuda vee-ettevõte kaudu või vähemalt neid informeerides. Hageja ei ole tõendanud, et 2018 aastast suletud olnud trass olnuks avatud alates 27.07.2019 ja hiljem ehk et majas oleks üldse keegi saanud elada ja seal elamisel jämeda tänamatusega käituda. Kostja esitatud elektriarvetega (I kd tlk 62 jj) ei saa tõendada kostja vastuses märgitut, et väidetava jämeda tänamatu tegevuse perioodil ehk hagi asjaolude jaoks vajalikuna, alates 27.07.2019 kuni taganemisavalduse saamiseni, puudus kostjal elektrienergia kasutamise võimalus. Kostja pole tõendanud väidet, et ta on enda lepingu elektriettevõttega 2018 lõpetanud. Ka pole tõendatud, et hageja sõlmis 17.10.2018 ise Tellise tn 2 osas elektrilepingu. Hageja nimele esitatud arved (I kd tlk 67-68) tõendavad küll seda, et hageja tasub elektri eest. Kuna arved on aga esitatud selliselt, et neis puudub info tarbimiskoha osas, siis ei ole võimalik väita, et arved on seotud justnimelt Xxxx kinnistuga. Kokkuvõttes ei saa arvetest teha järeldusi arve saajana nii hageja kui ka kostja elamise või mitteelamise kohta tarbimiskohas üldiselt ja antud kaasuse kontekstist lähtuvalt tarbimiskohana Xxxx elamus perioodil peale 27.07.2019. Seega ei saa anda hinnangut, kas hagis väidetud kostja tänamatud tegevused seoses elektrienergia tarbimisega toimusid perioodil alates 27.07.2019. Kasside reostuse osas ning müra ja alkoholi osas on ajafaktorit kohus käsitlenud eespool. Kostja esitatud xxxx 17.02.2020 korraldus (I kd tlk 69) jäätmeveo liitumisest erandkorras vabastamiseks on rahuldatud. Taotluse kohaselt ei ole kinnistul elatud üle aasta, seega alates 17.02.2019. Kohalik omavalitsus on taotluses väidetut 12.02.2020 kontrollinud ja tuvastanud, et seal ei elata. Hageja ei ole seda korraldust vaidlustanud. Kohus loeb selle tõendiga tõendatuks asjaolu, et kinnistul ei elanud kumbki pool, st eluliselt usutavalt ei saanud tekkida ka mistahes olmelistel teemadel nn kiusamist ja jämedat tänamatust. Kostja väitel (I kd tlk 123) lahkus hageja alaliselt elama oma abikaasa M L juurde peale pensionile jäämist 4-5 aastat tagasi (see tähendab perioodi 2015-2016) ning kostja ei ole alates 2018 juunist kasutanud Xxxx elamut alalise elukohana. Kohtu hinnangul ei ole hageja neid väiteid omapoolsete tõenditega ümber lükanud ja sellest tulenevalt ei ole realistlik, et need tegevused, mis hagis esitatuna said esile kerkida valdavalt üksnes siis kui mõlemad pooled viibisid üheaegselt elamus kohal, saanuks aset leida perioodil üks aasta enne taganemisavalduse esitamist.
11.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole pooltevahelisest kinkelepingust kehtivalt taganenud, sest taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused ei ole täidetud. Hageja poolne kinkelepingust taganemine on tagajärjetu (toimetu) ning hageja taganemisavalduse alusel leping ei lõppenud. Seega ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet kostja vastu kinkelepingu eseme hagejale tagastamiseks ja kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega, sest hageja nõuded põhinevad ekslikule eeldusele kinkelepingust kehtiva taganemise osas. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna kohus jätab kinkelepingust taganemise nõude rahuldamata, siis puudub vajadus tahteavalduse asendamise nõude pikemaks käsitluseks. Kohus jätab hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sh arvukates määruskaebustes ja taandamistaotlustes ning neile esitatud seisukohtades, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas. Maakohtu 28.07.2020 määrusega hagi tagamise abinõuna seatud keelumärge H Lle kuuluvale kinnistule, reg osa xxxx, tühistada käesoleva kohtulahendi jõustumisel. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele, jäävad hageja kanda nii tema enda kui ka kostja menetluskulud.
13.Menetluskulu rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 korras mõistliku aja jooksul pärast käesoleva lahendi jõustumist.
14.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.