Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Ants Leuska kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ants Leuska (hageja) esitas 27. juulil 2020 Viru Maakohtule hagi Haimar Leuska (kostja) vastu kinkelepingust taganemiseks, kostja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23. juulil 2013 notariaalse kinkelepingu, millega hageja kinkis Lääne-Viru maakonnas, Vinni (endine Rägavere) vallas, X külas asuva XXXX kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX, edaspidi XXXX kinnistu) kostjale. Pärast kinkelepingu tegemist on poolte suhted halvenenud. Kostja on viimase aasta jooksul näidanud hageja suhtes üles jämedat tänamatust mitmete erinevate tegevustega, mis takistavad hagejal kasutada Lääne-Viru maakonnas, Rakvere linnas, XXXXXXXXX asuvat ja poolte kaasomandisse kuuluvat hoonestatud kinnistut (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX, edaspidi XXXXXXXXX). Kostja on korduvalt katkestanud keskkütte- ja veevarustussüsteemi toimimise elamu teisel korrusel, mille tulemusel ei ole hagejal ja tema perel olnud võimalik elamus tarbida vett ning elada selles külmal ajal; püüdnud teha võimatuks hageja ja tema pere elamise öise muusikalise müra tekitamise ning lärmaka alkoholi tarvitamisega; lubanud hageja ja tema pere äraolekul tungida oma kodulooA.l (kassidel) hageja ja tema pere kasutuses olevatesse elamu teise korruse ruumidesse ja neid reostada; keelanud ja püüdnud takistada hagejal ja tema perel kasutamast elamu ainukest tualettruumi ning sauna- ja duširuume; nõudnud hagejalt ja tema perelt, et need ei siseneks elamusse välisuksest ja esimese korruse koridorist, vaid kasutaksid elamu teisele korrusele pääsemiseks redelit ja elamu teise korruse rõdu; nõudnud hagejalt ja tema perelt, et need teataksid temale aegsasti ette elamusse sisenemise soovist. Kostja on ka 17. aprillil 2020 Viru Maakohtusse hageja vastu XXXXXXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamise nõude esitamisega rikkunud poolte vahel XXXX kinnistu kinkelepingu sõlmimise olulise eeltingimusena poolte vahel sõlmitud kokkulepet. Selle kokkuleppega välistasid kostja ja hageja XXXXXXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamise kostja nõudel selliselt, et kostja võimaldab kinke saamise tingimusel hagejal elada elu lõpuni ilma kellelegi raha maksmata pooltele kuuluval XXXXXXXXX kinnistul ning kostja ei taotle XXXXXXXXX kinnistu kaasomandi käsutamist, kasutamist ning lõpetamist viisil, mille tõttu hageja kaotaks võimaluse elada oma elu lõpuni XXXXXXXXX kinnistul kellelegi raha maksmata. Hageja hinnangul väljendab kostja käitumine kingisaaja jämedat tänamatust hageja kui kinkija ja tema lähedaste suhtes ning on iga ausalt mõtleva ja käituva inimese jaoks nii objektiivselt kui ka subjektiivselt hukkamõistetav. Hageja tegi 24. juulil 2020 kostjale notariaalse avalduse kinkelepingust taganemiseks koos nõudega tagastada hagejale XXXX kinnistu omand. Taganemisavaldus on kostjale edastatud 27. juulil 2020 e-kirjaga kostja eposti aadressidel.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et ükski väide kostja kui kingisaaja tegevuse kohta, mida hageja hindab jämeda tänamatusena kinkija vastu, ei vasta tegelikkusele. Kostja selgitas, et elab alates 2018. aasta juunist oma korteris Rakveres. XXXXXXXXX kinnistu elamusse sisenev veesüsteemi peatoru purunes amortiseerumise tõttu 2018. aasta oktoobris ja kooskõlastatult AS-ga Rakvere Vesi (vee-ettevõtja) veetrass suleti ning veemõõtja eemaldati. Hageja ise ei kasuta rohkem kui 4 aastat XXXXXXXXX elamut alaliseks elamiseks, vaid elab koos perega XXXX. Vastupidiselt hagis märgitule puudub kostjal XXXXXXXXX kinnistu elamu elektrienergia kasutamise võimalus, kuna kostja lõpetas lepingu elektriettevõttega peale XXXXXXXXX kinnistu elamust väljakolimist 2018. aasta suvel. Peale seda sõlmis hageja ise 17. oktoobril 2018 Eesti Energia AS-ga elektrienergia tarbimise lepingu. Kuivõrd elektrisüsteemi pealüliti asub hageja kasutuses olnud elamu teisel korrusel, siis on just temal ainsana võimalik tarbida elektrienergiat nendel harvadel kordadel, kui ta seal käis. Kostjal puudub juurdepääs teise korruse ruumidele ja ühes sellega pealülitile. Lisaks XXXXXXXXX kinnistu elamu teise korruse uste lukustamisele pitseerib hageja uksed enda allkirja ja kuupäeva sisaldava kleebisega. Koduloomi ei ela XXXXXXXXX kinnistu elamus alates 2018. aastast ja teise korruse ruumid olid alati kostja jaoks lukustatud. Kõik hageja väited kostja käitumise ja tegevuse kohta on paljasõnalised ja täielikult tõendamata. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et hagi esitamist XXXXXXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamiseks tuleb käsitleda jämeda tänamatusena kinkelepingust taganemise õiguse teostamisel. Õiguslikul alusel esitatud nõudega kohtusse pöördumine ei saa olla hinnatav tänamatusena. Tõele mittevastav on hageja väide, et hageja ja kostja vahel 23. juulil 2013 sõlmitud kinkelepinguga kaasnes poolte kokkulepe, mille kohaselt kinke saamise tingimusena võimaldab kostja hagejal elada elu lõpuni ilma kellelegi raha maksmata XXXXXXXXX kinnistul ning kostja ei taotle kinnistu kaasomandi käsutamist, kasutamist ning lõpetamist viisil, mille tõttu hageja kaotaks võimaluse elada seal kellelegi raha maksmata elu lõpuni. Hageja soov tõendada kinkelepingu eespool kirjeldatud väidetavate täiendavate kokkulepete olemasolu ja sisu tunnistajate ütlustega on õiguslikult sisutu. Kõnealuse kinkelepingu notari poolt osalejatele antud selgituste punktis 2.4 on märgitud, et käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme kinkimisega seotud kokkulepped.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 20. detsembri 2023 otsusega hagi rahuldamata ja tühistas hagi tagamise abinõu otsuse jõustumisel. Kostja menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus märkis, et peab asja lahendamiseks andma hinnangu poolte vaidlusele selles, kas hageja on 24. juulil 2020 kehtivalt taganenud 23. juulil 2013 sõlmitud kinkelepingust, mille alusel hageja kinkis kostjale 19,97 ha suuruse põllu- ja metsamaast koosneva XXXX kinnistu. Hageja tugineb käesolevas menetluses VÕS § 267 punktidele 1 ja 3. Maakohtu hinnangul ei ole kinkelepingus koormisi ega tingimusi VÕS § 267 p 3 tähenduses. Kuna kokkuleppe (et kostja ei esita kaasomandi lõpetamise nõuet ja lubab hagejal kaasomandis oleval kinnistul tasuta elada) olemasolul tulnuks see fikseerida notariaalses lepingus, siis ei pidanud maakohus võimalikuks n-ö sõna-sõna vastu olukorras lugeda kostja vande all antud ütlustega (kostja sellist kokkulepet on eitanud) ja tunnistajate ütlustega
tõendatuks kinkelepingu sõlmimise tingimuseks nimetatud kokkuleppe olemasolu. Maakohtu hinnangul selline väidetav suuline lubadus ei ole AÕS § 64 1 järgi kehtiv. Koormis ja kohustus peab sisalduma kinkelubaduses ja allub seega kinkelepingu kohustuslikule vorminõudele (kirjalik vorm, VÕS § 261 lg 1). Kui kinkelepingu esemeks on kinnisasi, muutub kinkelepingus sisalduv võlaõiguslik kokkulepe koormiste või kohustuste kohta, mis ei ole notariaalselt tõestatud (ja ka mitte lihtkirjalik), kehtivaks, kui kohustuse (ehk „mitte lõpetada kaasomandit ja lasta elada tasuta“) täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja on tehtud ka vastav kanne kinnistusraamatusse. Maakohus tuvastas, et kokkuleppe notariaalset vormistust ja kinnistusraamatu kannet tehtud ei ole. Kuna praegusel juhul on väidetavalt kokku lepitud tasuta kasutus mitte kinkeobjektiks olevale kinnisasjale, vaid muule kinnisasjale, siis võiks tegemist olla mitte koormisega, vaid lepingu sõlmimise tingimusega. Maakohus selgitas, et käsutamisõiguse piiramine või välistamine (kaasomandi lõpetamise keelamine) tehinguga ei ole lubatud, seega ka vastav eelläbirääkimine, kokkulepe või sõlmimise tingimus või koormis või kohustus ei ole lubatud. Tegemist oleks ka õigusvastase kokkuleppega, kuna kokkuleppega ei saa võtta ära oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumise õigust. Maakohus nõustus kostjaga, et kinkelepingu osiseks oleva notariaalakti lisa nr 1 p 2.4 kohaselt tuli lepingusse märkida kõik lepingu eseme kinkimisega seotud kokkulepped. Hageja arusaam, et kokkulepet saab tõendada tunnistajate ütlustega, ei ole kohane. Maakohus märkis, et kui pidada tunnistajate ütluseid tõendina asjakohasteks, siis ei tõenda tunnistajate A.A., B.B. ja Uuno Päriku ütlused, et hageja ja kostja oleks hageja sünnipäevapeol sõlminud kinkelepingu eeldusena kokkuleppe, millega oleks välistatud kostja õigus nõuda kaasomandi lõpetamist või mis oleks andnud hagejale õiguse kasutada XXXXXXXXX kinnistut eluaegselt tasuta. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et XXXXXXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamise nõude esitamine tsiviilasjas nr 2-20-5742 pärast kinkelepingu sõlmimist näitab kostja tänamatust. Maakohus leidis, et ühe kaasomaniku õigust nõuda kaasomandi lõpetamist ei saa piirata teise kaasomaniku väidetava kokkuleppega ja sellise nõude kohtu kaudu lahendamine ei ole käesoleva juhtumi asjaoludel aluseks tuvastada kostja jämedat tänamatust kinkelepingust taganemise kontekstis. Sõltumata tsiviilasja nr 2-20-5274 lahendusest, ei ole kostja pärast kinkelepingu sõlmimist käitunud kaasomandi lõpetamist nõudes jämedalt tänamatult, sest kostjal on maakohtu hinnangul iseenesest mõistlikud põhjendused sellise nõude esitamiseks. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja on eksinud ühiskonna moraalinormide vastu ja on asunud astuma alatuid samme hageja varaliseks ja emotsionaalseks kahjustamiseks. Maakohus leidis, et hagis esitatud asjaolud (pooltevahelised probleemid XXXXXXXXX kinnistu kasutamisel) ei saa olla 24. juuli 2020 taganemisavalduse aluseks, sest kõik väidetavad rikkumised on toimunud rohkem kui üks aasta enne taganemisavalduse kostjale kättetoimetamist 27. juulil 2020. Maakohus asus seisukohale, et kostja käitumine hageja suhtes ei ole ületanud seda eetilist piiri, mida võiks käsitleda jämeda tänamatusena ning ükski hageja esitatud dokumentaalne või isikuline tõend ei kinnita usaldusväärselt hageja poolt hagis esitatud asjaolusid. Kui hageja ei ela elamus alates 2018. aastast, siis on ta sellest loobunud omal vabal tahtel ja rohkem kui üks aasta enne taganemisavalduse tegemist. Ka kostja on asunud 2018. aastast alaliselt elama Rakveres asuvasse korterisse ja seega pole teda kohapeal hagejat takistamas olnudki. Maakohus luges Rakvere Linnavalitsuse 17. veebruari 2020 korraldusega jäätmeveo liitumisest erandkorras vabastamise kohta tõendatuks asjaolu, et XXXXXXXXX kinnistul ei elanud kumbki pool, st eluliselt usutavalt ei saanud tekkida ka mistahes olmelistel teeA.l nn
kiusamist ja jämedat tänamatust. Maakohtu hinnangul ei ole hageja kostja väiteid omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Kokkuvõttes leidis maakohus, et hageja ei ole pooltevahelisest kinkelepingust kehtivalt taganenud, sest taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused ei ole täidetud. Hageja kinkelepingust taganemine on tagajärjetu (toimetu) ning hageja taganemisavalduse alusel kinkeleping ei lõppenud. Seega ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet kostja vastu kinkelepingu eseme hagejale tagastamiseks ja kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega, sest hageja nõuded põhinevad ekslikul eeldusel kinkelepingust kehtiva taganemise osas. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele, jäävad hageja kanda nii tema enda kui ka kostja menetluskulud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas 26. jaanuaril 2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub apellatsioonkaebuses tunnistada põhjendamatuks ja seadusevastaseks asjas tehtud maakohtu 28. oktoobri 2020, 16. novembri 2020, 11. aprilli 2022 ja 27. aprilli 2022 määrused ning ringkonnakohtu 26. jaanuari 2021 ja 24. mai 2022 määrused, samuti tunnistada seadusevastaseks Viru Maakohtu esimehe kõik määrused asja lahendanud kohtuniku mittetaandamise kohta ja tuvastada, et maakohtu lahendi on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Hageja palus ka tuvastada, et maakohus on takistanud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 24 teise lause vastaselt hagejal osalemast tsiviilasja nr 2-20-5742 menetluses ning tunnistada PS vastaseks TsMS-i need sätted, mis takistavad menetlusosalist kasutamast tsiviilkohtumenetluses vabalt valitud tsiviilkohtumenetlusteovõimelise vandeadvokaadist esindaja õigusabi ja võimaldavad kohtul kõrvaldada regulaarselt kutsesobivuse kontrolli ja täiendkoolituse läbinud vandeadvokaadi tsiviilkohtumenetlusest asjatundmatuse motiivil, samuti takistavad menetlusosalist vaidlustamast teda esindava, regulaarselt kutsesobivuse kontrolli läbinud vandeadvokaadi kõrvaldamist tsiviilkohtumenetlusest maakohtuniku määrusega formaalse kaebeõiguse puudumise tõttu. Nimetatud taotlusest loobus hageja 12. novembril 2024 ringkonnakohtu istungil. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on menetlusnormide olulises ulatuses rikkumine ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt viinud ebaõige kohtuotsuse tegemisele, mis avaldub kohtuniku taandamata jätmises, hagejale menetlusele ligipääsu ja menetlusõiguste kasutamise põhiseadusevastases piiramises, tõendite vääras hindamises ning puudustega kohtuotsuse tegemises. Maakohus kõrvaldas asja menetlusest hageja vandeadvokaadist esindaja ilma kaalukaid põhjendusi esitamata ja arutas asja ning kuulas üle tunnistajad ja vastaspoole ilma hageja osavõtuta. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata nende tõenditega, millistega on usutavalt tõendatav, et poolte vahel oli sõlmitud kaasomanikevaheline kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise ja sellega lahutamatult seotult hageja poolt kostjale kinke tegemise kokkulepe, mille järgselt XXXXXXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamise haginõude esitamisega väljendas kostja hageja kui kinkija vastu ilmset jämedat tänamatust. Hageja hinnangul peab Eesti kodanikul hagejana või kostjana olema võimalik vaidlustada I ja II astme kohtute poolt tehtud määruseid, millega ei võimaldata poolel tugineda oma tsiviilõiguste kaitsel kehtivatele tsiviilkohtumenetluse põhinormidele ja nendega määratletud
protsessiõigustele, kuna tegemist on ilmselt kohtumenetluses kodaniku põhiõiguste ja õigusriikliku kohtupidamise tagamise küsimustega. Hageja heidab maakohtule ette ka tsiviilasjade nr 2-20-10818 (käesolev asi) ja nr 2-20-5742 liitmata jätmist. Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse tunnistajate A.A. ja B.B. täiendavaks ülekuulamiseks, et tõendada poolte vahelise kokkuleppe sõlmimist XXXXXXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamiseks.
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hageja on apellatsioonkaebuses esitanud nõuded, mida ei saa ringkonnakohus lahendada. Ringkonnakohtul puudub õiguslik alus tunnistada põhjendamatuks ja/või seadusevastasteks jõustunud kohtumääruseid. Piiramatult määruskaebuste esitamine koormab kohtusüsteemi ning venitab menetlust, mistõttu on TsMS § 660 lg-s 1 sätestatud piirang põhjendatud. Viru Maakohtu esimehe poolt tehtud kohtuniku taandamist puudutavate kohtumääruste seadusevastasteks tunnistamiseks puudub õiguslik alus. Ebaõige on hageja väide, et maakohtus tegi kohtuotsuse ebaseaduslik kohtukoosseis. Maakohus ei ole hagejale kunagi teinud takistusi kohtumenetluses osalemast. Vastupidiselt, maakohus on lükanud edasi kohtuistungeid hageja poolt esitatud taotluste alusel, võimaldades hagejal leida endale esindaja, samuti pakkus maakohus hagejale võimalust saada esindaja riigi õigusabi kaudu, kuid nimetatud kohtumäärus tühistati hageja poolt esitatud kaebuse alusel. Nii hageja enda tegevusetus esindaja leidmisel kui ka tema poolt kohtuistungitele mitteilmumine ei ole käsitletav maakohtu poolt takistuste tegemisena kohtumenetluses osalemiseks. Maakohus on tunnistajate ütlusi hinnanud tervikuna koos teiste tõenditega ning õigesti leidnud, et kaasomandi lõpetamise välistamise kokkulepet ei sõlmitud ning puudusid ka muud alused kinkelepingust taganemiseks. Kostja ei ole hageja suhtes jämedalt tänamatu olnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamata jätmisel. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Hagi on esitatud kinkelepingust taganemise õiguse tuvastamiseks. Pooled sõlmisid 23. juulil 2013 notariaalselt tõestatud vormis kinkelepingu, millega hageja kinkis YY kinnistu kostjale. Hageja taganes kinkelepingust 24. juuli 2020 avaldusega VÕS § 267 p-de 1 ja 3 ning § 268 lg 1 alusel, kuna hindas kostja käitumist enda kui kinkija suhtes jämeda tänamatusena ning heitis kostjale ette kinkega seotud tingimuste täitmata jätmist.
8.Maakohus hindas hageja väiteid ja kogutud tõendeid ning leidis, et taganemisavalduse materiaalsed ja formaalsed eeldused ei ole täidetud. Hagi ei kuulu rahuldamisele seetõttu, et kostja ei ole käitunud hageja suhtes jämedalt tänamatuna VÕS § 267 lg 1 tähenduses ning tõendatud ei ole koormised või tingimused VÕS § 267 p-s 3 tähenduses, mida kostja on täitmata jätnud. Tõendatud ei ole kokkulepe, et kostja ei esita XXXXXXXXX kinnistu osas kaasomandi lõpetamise nõuet ja lubab hagejal XXXXXXXXX kinnistul tasuta elada. Maakohus leidis ka seda, et väidetav kokkulepe oleks tulnud sõlmida notariaalselt tõestatud vormis ja selle kokkuleppe tõendamine tunnistajate ütlustega ei ole kohane.
9.Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse resolutsiooni ning maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus jättis tuvastamata kaasomanike vahelise kaasomandi
lõpetamise nõudeõiguse välistamise ja sellega lahutamatult seotud kinke tegemise kokkuleppe, mille järgselt XXXXXXXXX kaasomandi lõpetamiseks hagi esitamisega väljendas kostja hageja kui kinkija suhtes jämedat tänamatust. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu seisukohti otsuse p-s 9 (ja selle alapunktides, välja arvatud p-s 9.5.8), milles maakohus hindas hageja ülejäänud väiteid kingisaaja väidetava tänamatuse osas. Ringkonnakohus lähtub maakohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel apellatsioonkaebuse ulatusest (TsMS § 651 lg 1).
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et kaasomanike vaheline kokkulepe kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamiseks (AÕS § 76 lg 2) tuleb sõlmida kindlas vormis. Seadus sellise kokkuleppe sõlmimisele vorminõueid ei kehtesta. Sellise kokkuleppe võisid pooled sõlmida ka kinkelepingu sõlmimise eelselt ja see ei pidanud sisalduma notariaalselt tõestatud kinkelepingus ega nõudnud kokkuleppe kohta kande tegemist kinnistusraamatusse.
11.Ringkonnakohus peab apellatsioonkaebuse väidete hindamiseks seega kõigepealt tuvastama, kas pooled sõlmisid YY kinnistu kinkelepingu sõlmimise eelselt suulise kokkuleppe, millega välistasid poolte kaasomandis oleva XXXXXXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse. Sellist kokkulepet saab hageja tõendada ka tunnistajate ütlustega. Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse tunnistajate A.A. ja B.B. täiendavaks ülekuulamiseks ja kuulas tunnistajad 12. novembri 2024 ringkonnakohtu istungil üle.
12.Hageja väidete kohaselt sõlmiti vastav suuline kokkulepe juunis 2013 hageja sünnipäeval XXXX. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta juunis 2013 hageja sünnipäeval viibis. Kostja vande all antud ütluste (III kd, lk 99) kohaselt oli sünnipäeval juttu, et „Y kinnistu tuleb kostja nimele kirjutada“. Kostja väitel muid kokkuleppeid kinkelepingu eelselt ei tehtud ja tingimusi ei seatud ning XXXXXXXXX kinnistust ei räägitud. Ringkonnakohus leiab, et kostja vande all antud ütlused on vastuolus tunnistajate A.A. ja B.B. ütlustega. Asjas ei ole vaidlust, et A. ja B.B. hageja sünnipäeval viibisid. Tunnistaja A.A. (hageja abikaasa) ütluste kohaselt leppisid hageja, kostja ning B.B. (hageja poeg ning kostja vend) kokku, et kostja saab YY talu kinkelepinguga endale ja tingimuseks on, et XXXXXXXXX kaasomandit ei lõpetata mitte mingil moel ja B.B. võib talus hobuseid edasi pidada. Hageja sooviks oli, et ta saaks XXXXXXXXX kinnistul elulõpuni elada. Tunnistaja B.B. kinnitas samuti, et teemad seoses kinkelepinguga olid isa (hageja) juubelil aktuaalsed. Tunnistaja sai sünnipäevalauas hageja ja kostja vahel kokkulepitust aru nii, et XXXXXXXXX pidi jääma kaasomandisse ja senine kasutuskord kehtiks seni, kuni isa elab. Isa seostas oma soovi säilitada XXXXXXXXX omandi- ja kasutusõigus XXXX talu kinkimisega kostjale, kuna kinke järel oli XXXXXXXXX isa ainukene kinnisvara. Kohus hindab seadusest juhinduses kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning siseveendumuse kohaselt (TsMS § 230 lg 1). AÕS § 76 lg 2 kohaselt võivad kaasomanikud kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistada. See reegel hõlmab võimaluse välistada kaasomandi lõpetamine tervikuna ja tähtajatult kui ka võimaluse välistada nimetatud nõue osaliselt või ka ajaliselt piiratult (vt ka P. Varul. AÕS I. Kommenteeritud väljaanne, lk 339). Ringkonnakohus leib, et tunnistajate A. ja B.B. ütlustega on tõendatud, et pooled leppisid YY talu kostjale kinkimise eeldusena kokku mh selles, et XXXXXXXXX kaasomandit ei lõpetata hageja eluajal viisil, mille tulemusena jääb hageja ilma omandiõigusest ja XXXXXXXXX kasutamisõigusest elukohana. Kuigi tunnistajad on hageja lähedased isikud, peab ringkonnakohus tunnistajate ütlusi kokkuleppe tuvastamisel usaldusväärseks, sest need on kooskõlas asjas tuvastatud eluliste asjaoludega. Hagejal oli
mõistlik huvi tagada endale pärast YY kinnisasja kostjale võõrandamist omandiõigus ühele kinnisasjale. Kostja vande all antud ütlused juunis 2013 hageja sünnipäeval toimunud vestluste sisu osas seoses planeeritava kinkega on väga napid ning faktivähesed. Kostja eitav positsioon kinkelepinguga kaasnevate eelnevate muude kokkulepete osas ei lükka ümber tunnistajate ütlusi selles, et hagejal oli huvi leppida kinkelepingu sõlmimise eelselt kostjaga kokku ka XXXXXXXXX kaasomandi säilimise osas, et tagada hagejale omandiõigus vähemalt ühele kinnisasjale.
13.Asjas on tuvastatud, et vaatamata juunis 2013 sõlmitud suulisele kokkuleppele tagada hagejale XXXXXXXXX (kaas)omandiõigus, esitas kostja 17. aprillil 2020 hageja vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks koos taotlusega müüa XXXXXXXXX kinnistu enampakkumisel ja jagada enampakkumisest saadud raha poolte vahel (tsiviilasi nr 2-20-5742). Järgnevalt hindab ringkonnakohus hageja väidet, et kaasomandi lõpetamiseks hagi esitamisega väljendas kostja hageja kui kinkija suhtes jämedat tänamatust. Riigikohus on selgitanud seoses kinkelepingust taganemisega, et jäme tänamatus on hinnanguline kategooria, mis peab VÕS § 267 lg 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on eetiline hinnang (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-40-17, 3-2-1-153-06, 32-1-129-05). Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Kaasomandi lõpetamist reguleerivad AÕS §-d 76 ja 77, kusjuures AÕS §-s 76 on sätestatud kaasomaniku õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ning AÕS § 77 sätestab, kuidas kaasomandi lõpetamine saab toimuda. Riigikohus on selgitanud, et kaasomand on üldjuhul ajutise iseloomuga, mille lõpetamist võib alati nõuda, välja arvatud siis, kui see on kokkuleppega välistatud või vastuolus hea usu põhimõttega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 11). Kaasomanikule AÕS § 76 lg 1 alusel kuuluv õigus ei ole kujundusõigus, vaid see on kohtu poolt maksma pandav nõue ning kohtul on õigus jätta kaasomand ka erandlikult lõpetamata, kui lõpetamine või lõpetamiseks taotletav viis oleks vastuolus hea usu põhimõttega ega oleks õiglane. Samas on AÕS § 76 lg 3 järgi võimalik vaatamata kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamisele kokkuleppega, nõuda kaasomandi lõpetamist, kui selleks on mõjuv põhjus. Nimetatud reegel tugineb hea usu põhimõttele. Mõjuvaks põhjuseks saab olla ikkagi erandlik asjaolu, peamiseks lähtealuseks saab olla kaasomanike kokkuleppe kehtivus. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et ainuüksi kostja poolt hagi esitamist kostja vastu XXXXXXXXX kaasomandi lõpetamiseks ei saa käsitleda (vaatamata XXXXXXXXX kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppe sõlmimisele) jämeda tänamatusena kostja vastu VÕS § 267 p 1 tähenduses ega ka kokkuleppe õigustamatu rikkumisena VÕS § 267 p 3 mõttes, mis annaks hagejale aluse kinkelepingust taganeda. Igaühel on õigus pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et tema õigusi on rikutud (põhiseaduse (PS) § 15. Hagi esitamine kohtule oma eeldatavate õiguste kaitseks ei saa olla objektiivselt ega subjektiivselt hukkamõistetav, kuivõrd hagi rahuldamise otsustab asja menetlev kohus, kes võtab arvesse ka kostja asjakohaseid vastuväiteid ning kohaldab õigust (TsMS § 438 lg 1). Maakohus ongi asunud õigele seisukohale, et kokkuleppega ei saa ära võtta oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd seadusega ei ole välistatud kaasomandi lõpetamise hagi rahuldamine ka sellisel juhul, kui kaasomanikud on sõlminud kaasomandi lõpetamise õigust välistava kokkuleppe, annab hinnangu kostja vastavasisulisele hagile kohus tsiviilasja nr 2-205742 menetluses. Ringkonnakohus ei hinda käesolevas asjas kostja kaasomandi lõpetamise nõude aluseks olevaid asjaolusid.
Seega on maakohus jätnud kokkuvõttes hagi põhjendatult rahuldamata.
14.Ka apellatsioonkaebuse muud väited ei anna alust hagi rahuldamiseks. Asja ei ole maakohtus arutanud ebaseaduslik kohtukoosseis. Kohtuniku taandamisavalduse lahendamise kord on sätestatud TsMS §-s 26. Maakohtu esimees lahendab taandamisavalduse, kui kohtunik ennast ise ei taanda (TsMS § 26 lg 3), aga otsustab kohtuniku taandamise ka siis, kui kohtunik leiab, et esineb TsMS § 23 punktis 7 nimetatud taandamise asjaolu. Seadus ei näe ette kaebeõigust maakohtu esimehe määruse peale jätta kohtunik taandamata. Samas on seadusega tagatud asja lahendanud kohtuniku erapooletuse kontrollimise võimalus ka kõrgema astme kohtu poolt. Menetlusosaline võib kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses taotleda lahendi tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele juhul, kui ta esitas taandamisavalduse õigeaegselt alama astme kohtule (TsMS § 30). Kui esimese astme kohtus lahendas asja ebaseaduslik kohtukoosseis, muu hulgas kohtukoosseis, kuhu kuulunud kohtunik oleks pidanud ennast taandama, tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 656 lg 1 p 3). Käesolevas asjas ringkonnakohus selliseid asjaolusid ei ole tuvastanud. Juhtumid, mil kohtunik ei või tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama, on sätestatud TsMS §-s 23. Hageja on seisukohal, et praegusel juhul esineb TsMS § 23 p-s 7 nimetatud muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Hageja peab kohtunik M. Leimanni tähelepanuväärivalt erapoolikuks käesolevas asjas seetõttu, et kohtunik püüdis 8. aprillil 2022 mõjutada telefoni teel hagejat vahetama lepingulist esindajat; kõrvaldas 11. aprilli 2022 määrusega hageja valitud vandeadvokaadi asjatundmatuse motiivil; ei kuulanud üle 24. jaanuaril 2022 hageja esindaja osavõtul toimunud kohtuistungil asjas kohale ilmunud tunnistajaid, vaatamata hageja esindaja sellekohasele taotlusele, kuid tegi seda järgmistel kohtuistungitel pärast seda, kui hageja vandeadvokaadist esindaja oli menetlusest kõrvaldatud ja hageja ise ei saanud haiguste tõttu enam kohtusse ilmuda; tegi 2. novembril 2022 määruse, millega taandas ennast nimetatud kohtuasjade menetlusest kohtumenetluste juhtimise erapooletuse tagamist silmas pidades; tegi 6. aprillil 2023 ilma hageja asjakohase taotluseta määruse hagejale riigi õigusabi korras esindaja määramiseks (määruse tühistas hiljem ringkonnakohus). Riigikohus on leidnud, et kõrgema kohtu kohustus kontrollida kohtukoosseisu seaduslikkust hõlmab eelkõige absoluutse taandamise aluseid, mis on ette nähtud TsMS § 23 p-des 1–6. Üksnes neil juhtudel saab kohtunik TsMS § 27 lg 1 alusel ise taanduda. TsMS § 23 p-s 7 sätestatud juhul otsustab kohtuniku taandamise tema enda algatusel ülejäänud kohtukoosseis või kohtu esimees (TsMS § 27 lg 2). Kui alama astme kohtus on esitatud kohtuniku vastu taandamisavaldus TsMS § 23 p 7 alusel ja kohus on selle nõuetekohaselt lahendades jätnud rahuldamata, ei ole kõrgema astme kohtul vähemalt üldjuhul alust seda otsustust üle vaadata, kuna tegu on diskretsiooniotsusega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-14, p-d 11–13). Maakohtu esimees jättis käesolevas asjas korduvalt asja menetlenud kohtuniku taandamata (18. novembri 2022, 22. juuni 2023 ning 6. novembri 2023, 29. novemberi 2023 määrused). Maakohtu esimees asus põhjendatult seisukohale, et otsustamaks seda, kas konkreetses kohtuasjas on põhjendatud arvata, et kohtunik ei ole erapooletu, on asjaomase isiku seisukoht oluline, kuid mitte määrav. Määrav on see, kas sellist kartust saab pidada objektiivselt põhjendatuks (EIK 15.01.2008 otsus kohtuasjas Micallef vs. Malta, nr. 17056/06 ja kohtuasjas Wettstein v. Switzerland, nr. 33958/96).
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu esimees ei ole kohtuniku taandamise küsimust lahendades oma diskretsiooniõigust rikkunud ning on oma seisukohta jätta kohtunik taandamata piisavalt põhjendanud. Hageja ei esitanud asjaolusid ja kohtutoimikus ei ole tõendeid, mis viitaks kohtuniku erapoolikusele, sh kostja soosimisele. Kohtuniku menetluslikud otsustused (advokaat menetlusest kõrvaldada, jätta asjad liitmata, pidada kohtuistungit poole osavõtuta jms) ei ole kohtuniku taandamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus on asja lahendades rikkunud menetlusnorme, kuid ainuüksi menetlusnormi rikkumisest ei saa järeldada kohtuniku soosivat käitumist teise poole suhtes. Maakohtu menetluslikke minetusi saab kõrvaldada ringkonnakohtu menetluses. Maakohtu minetused menetluse läbiviimisel küll pikendasid oluliselt menetlusaega ning tagatud ei olnud menetluse efektiivsus (TsMS § 2), kuid ringkonnakohus ei seosta neid maakohtu minetusi kohtuniku erapoolikusega.
15.Apellatsioonkaebuses taotleb hageja tunnistada põhjendamatuks ning seadusevastaseks maakohtu 28. oktoobri 2020, 16. novembri 2020, 11. aprilli 2022 ja 27. aprilli 2022 määrused ning ringkonnakohtu 26. jaanuari 2021 ja 24. mai 2022 määrused. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist on jõustunud määrustega, mille seaduslikkust ja põhjendatust määruste tegemise ajal ei saa ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kontrollida.
16.Praegusel juhul puudub alus eraldi rahuldada ka apellatsioonkaebuse p-s 1.9 esitatud hageja taotlust „tuvastada, et maakohus on takistanud PS § 24 teise lause vastaselt hagejal osalemast menetluses, s.o realiseerimast menetlusosalisele seaduses ettenähtud menetlusõigusi nii isiklikult kui ka professionaalse õiguseasindaja kaudu“. Ringkonnakohus möönab, et maakohus rikkus tunnistajate ülekuulamisel menetlusõigusnormi, kuid see ei tähenda seda, et maakohus oleks takistanud põhiseadusvastaselt hagejal või tema esindajal menetluses osalemast. Ringkonnakohus on kõrvaldanud maakohtu menetlusõigusnormi rikkumised, kuulas taotletud tunnistajad ringkonnakohtus täiendavalt üle ja lubas ringkonnakohtu istungil menetlusse kostja esindajana maakohtu poolt menetlusest kõrvaldatud vandeadvokaat H. Otti (lisaks vandeadvokaat T. Veerile).
17.Ringkonnakohus möönab, et tsiviilasjade nr 3-20-10818 ja 2-20-5742 liitmiseks oli seadusest tulenev alus TsMS § 374 järgi olemas ning hagide ühine menetlemine oleks võimaldanud nende kiiremat lahendamist ning vähendanud eelduslikult menetluskulusid. Samas on hagide liitmine kohtu õigus (liitmise aluseks ei pea olema poole taotlust) ning kõrgema astme kohus ei saa anda madalama astme kohtule kohustuslikke juhiseid hagide liitmiseks (Riigikohtu 19. aprilli 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 42). Seetõttu puudub menetlusosalisel õigus hagide liitmist nõuda või liitmist/liitmata jätmist vaidlustada.
18.Ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, mistõttu jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.