18. detsember 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-6636
Tsiviilasi
Tartu linn, Mõisavahe tn 39 korteriühistu hagi P. T. vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
63 517,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tartu linn, Mõisavahe tn 39 korteriühistu (registrikood 80190243), lepinguline esindaja vandeadvokaat R. H. Kostja P. T. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tartu linn, Mõisavahe tn 39 korteriühistu hagiavaldus P. T. vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista P. T. Tartu linn, Mõisavahe tn 39 korteriühistu kasuks 57 482,03 eurot.
3.Välja mõista P. T. Tartu linn, Mõisavahe tn 39 korteriühistu kasuks viivis põhinõude 57 482,03 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 4. maist 2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta Tartu Maakohtu 10. mai 2023 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud P. T. kanda.
6.Rahuldada osaliselt Tartu linn, Mõisavahe tn 39 korteriühistu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista P. T. Tartu linn, Mõisavahe tn 39 korteriühistu kasuks menetluskulud 3597,20 eurot, sealhulgas riigilõiv 1610 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1987,20 eurot (sh käibemaks).
1 (5)
8.Välja mõista P. T. Tartu linn, Mõisavahe tn 39 korteriühistu kasuks viivis menetluskulude 3597,20 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Jätta rahuldamata Tartu linn, Mõisavahe tn 39 korteriühistu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulu 508,80 eurot (sh käibemaks) väljamõistmiseks.
10.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress [email protected]. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress [email protected]. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2 (5)
ASJAOLUD
1.Tartu linn, Mõisavahe tn 39 korteriühistu (hageja) esitas 4. mail 2023 Tartu Maakohtule hagi P. T. (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 57 482,03 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 25. juunist 2003 kuni tänaseni hageja juhatuse liige. Hageja teiseks juhatuse liikmeks on E. P. Hageja pöördus 2023. aasta aprillis XXX poole, sest kostjaga kontakt puudus. Kostja oli seni korraldanud hageja raamatupidamist ning väljastanud korteriomanikele kommunaalmaksete arveid. Hageja raamatupidamise teostamise käigus selgus, et senine raamatupidamine on puudustega ja ebakorrektne. Revisjonikontrolli käigus selgus, et hageja pangakontolt, mis on olnud kostja kontrollida, on teostatud alates 2003. aastast igakuiselt kostja arveldusarvele ülekandeid selgitustega „töötasu“ ja „majanduskulu“. Hageja üldkoosolek ei ole võtnud vastu otsuseid, mille alusel oli kostjal õigus teha ülekandeid enda isiklikule arveldusarvele. Kostja on hageja juhatuse liikmena teinud enda isiklikule arveldusarvele ülekandeid alates 2013. aasta maist summas 51 460 eurot. Ülekannete selgituseks on märgitud „töötasu“, „majanduskulu“ ning 2. oktoobri 2018 ülekande korral summas 1000 eurot „laen“ ja 17. oktoobri 2016 ülekande korral summas 100 eurot „puhkusetasu“. Lisaks on töötasudena ülekantud ja deklareeritud summadelt tasutud igakuiselt makse alates 2015. aastast kokku summas 6022,03 eurot.
2.Kohus võttis hagi menetlusse 5. mail 2023. Kostjale toimetati 15. novembril 2023 hagiavaldus koos lisade, menetlusse võtmise kohtumääruse ja menetluskulude nimekirjaga kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 15. detsembril 2023. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on esitanud kostja vastu korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Sellise nõude õiguslik alus on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 24 lg 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 koosmõjus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg-ga 2. KrtS § 24 lg 1 kohaselt on juhatus korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Korteriühistu juhatusele kohaldatakse lisaks KrtS-is sätestatule MTÜS § 26 lõikes 2 ning §-des 27–29 ja 32 mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut. MTÜS § 32 lg 2 näeb ette, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. 3 (5)
4.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus rahuldas 10. mai 2023 määrusega hagi tagamise avalduse. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
5.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
6.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
6.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 1610 eurot. Hagihinnaks on 63 517,64 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 1540 eurot. Samuti on hageja tasunud riigilõivu hagi tagamise avaldustelt 70 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 1610 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 1610 eurot.
6.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 2496 eurot (sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.022015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja esindaja on ajavahemikul 03.05.2023 – 09.05.2023 teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: kirjalike dokumentidega tutvumine ja analüüs, nõude ja nõude perspektiivide hindamine, äriregistris olevate dokumentidega tutvumine 1 tund; juhatuse liikmele kirjalikud selgitused menetluslikest võimalustest, juhatuse liikmete solidaarvastutuse selgitamine ja kohtusse pöördumise võimalikkusest, aegunud nõuete selgitamine ning kriminaalmenetluse alustamise mõistlikkuse selgitamine 0,7 tundi; suhtlus raamatupidajaga auditist ja tuvastatud andmetest ning deklareeritud andmetest, tasutud maksude ülevaade ja lisamine nõudesse 0,7 tundi; hagiavalduse koostamine ja nõuete arvutamine 3,25 tundi; hagi tagamise avalduse koostamine ja esitamine 1,5 tundi; lisade komplekteerimine, hagi ja hagi tagamise avalduse kooskõlastamine ja esitamine ning riigilõivude ja tagatise tasumise korraldamine 0,7 tundi; menetlusse võtmise ja puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine ning kliendile selgitamine 0,25 tundi; hagi tagamise täiendamine 1,75 tundi, kokku 9,85 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele toimingutele, kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele toimingutele. Kohus arvestab ka hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse mahtu ja sisu. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga.
4 (5)
Hageja esindaja on ajavahemikul 06.06.2023 – 06.09.2023 teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: hinnang uuele juhatusele senise juhatuse liikme E.vastutuse osas (sh võimalik solidaarvastutus kostjaga) ja kirjalik seisukoht e-kirjaga 0,4 tundi; uuele juhatusele selgituste andmine kliendilepingu ja menetluse kohta 0,4 tundi; kohtumine uute juhatuse liikmetega, kliendilepingu uuendamine ja edasise kokkuleppimine 1,5 tundi; uurija küsimustele vastamine tsiviilkohtumenetluse seisu kohta ja tsiviilkohtumenetluses avaliku kättetoimetamise päringu tegemine 0,35 tundi, kokku 2,65 tundi. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja toimingud nimetatud perioodil seotud käesoleva tsiviilasjaga. Isegi kui need toimingud oleks käesoleva tsiviilasjaga seotud, siis ei pea kohus neid toiminguid põhjendatuks. Kohus on eelnevalt jõudnud seisukohale, et hagi ja hagi tagamise avalduse ning kliendiga suhtlemisele kulunud aeg on põhjendatud 9,85 tunni ulatuses. Samuti arvestab kohus seda, et suhtlus kliendiga ei saa olla menetluses ülemäära suur ega ületada oluliselt muudele toimingutele kulunud aega. Hageja esindaja esitas 11.09.2023 menetluskulude nimekirja, mille koostamisele ja esitamisele kulus 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodud toiming vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud kokku põhjendatud 10,35 tunni ulatuses ja põhjendamata 2,65 tunni ulatuses.
6.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 192 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 192 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Hageja lepinguline esindaja on vandeadvokaat. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 3597,20 eurot, sealhulgas riigilõiv 1610 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1987,20 eurot (192*10,35, sh käibemaks). Arvestades, et hageja lepingulise esindaja kulude nõue oli 2496 eurot, siis jääb hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 508,80 euro osas (lepingulise esindaja kulud).
6.4.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
7.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.