Muud

2-23-5513

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik

2-23-5513 on seatud käsutamise keelumärge Tallinna kohtutäitur R. S. poolt 23.01.2023, täiteasi nr 027/2022/4836. Võlgnikul on täitmata kohustusi 8 võlausaldaja ees kokku summas 14 474.11 eurot. võlgnik palub peatada täitemenetlused nõuete sissenõudmiseks. Võlgnik on vallaline, tal on üks alaealine laps. Võlgnik selgitab oma maksejõuetust asjaoluga, et tema igakuine sissetulek ei ole võimaldanud oma igapäevases elus oma kuludega toime tulla. Pikka aja jooksul sõlmis võlgnik võlausaldajatega erinevad laenulepingud. Viimastel aastatel tekkisid võlgnikul rahalised raskused, mistõttu tõttu ei suutnud võlgnik täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Rahalised raskused on tingitud perekondlike põhjusetest ja võetud laenulepingutega kehtestatud suurtega viivise määradega. Lisaks, puudus võlgnikul piisav sissetulek, mis võimaldaks tagastada võetud laenud oma vahenditest. Kuna võlgnikul puudus võimalus tagastada laene oma vahenditest, siis oli ta sunnitud laenude tagastamiseks võtma täiendavaid laene erinevatelt füüsilistelt ja juriidilistel isikutelt, mida kasutas varem võetud laenude tagastamiseks. Võlgnik otsib igasugused võimalused töö leidmiseks, s.h. töötab ta tunnipõhiselt. Võlgnikul on plaanis leida uus töö ametliku sissetulekuga, mis võimaldaks tal tasuda oma võlad. Võlgnik on maksejõuetusmenetluse liikidena valinud nii pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise ning võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise kui jätnud selle kohtu otsustada.

2-23-5513 xxxx, mille saldo on 0.12 eurot; arvelduskontot nr xxxx, mis on suletud 07.07.2021; arvelduskontot nr xxxx, mis on suletud 17.08.2021. AS-i Pensionikeskus 21.07.2023 vastusest selgub, et võlgniku nimel on avatud pensionikonto nr xxxx, mille saldo on 0 eurot, kuivõrd isik on esitanud raha väljavõtmise avalduse 09.02.2021. Isik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Võlgnikul on kohustusi kokku 14 474.11 eurot, mis koosneb kohustustest järgmiste võlausaldajate ees: A AS nõue 1410.83 eurot, kohtutäitur R. K. nõue 229.17 eurot, H AS nõue 4859.96 eurot, kohtutäitur K. F. nõue 702 eurot, N OÜ nõue 3272.15 eurot, A. K. nõue 4000 eurot. Usaldusisiku päringutest selgusid järgmised asjaolud võlgniku varade ja kohustuste kohta: AS Eesti Väärtpaberikeskuse vastusest selgub, et võlgniku nimel ei ole avatud väärtpaberikontot. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid käesoleval hetkel ei kuulu. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule käesoleval hetkel kinnisvara ei kuulu. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 14.07.2023 vastusest selgub, et võlgniku suhtes on käimas järgmised täitemenetlused: toimiku nr 027/2022/4836, kohtutäitur R. S., sissenõudja A AS, nõude suurus 1262 eurot; toimiku nr 014/2022/295, kohtutäitur M. L., sissenõudja Xxxx, nõude suurus 49 eurot; toimiku nr 034/2021/2896, kohtutäitur K. F., sissenõudja H AS, nõude suurus 5561.96 eurot. Maksu-ja Tolliameti 18.07.2023 vastuse kohaselt ei ole isikule maksuvõlga. Maksu- ja Tolliamet ei ole isiku suhtes läbi viinud ning ei vii käesoleval ajal läbi maksumenetlusi. Võlgnik on esitanud Maksu- ja Tolliametile 2020-2021 a tuludeklaratsioonid, võlgniku ettemaksukonto saldo on 0 eurot. Transpordiameti 17.07.2023 vastusest selgub, et võlgniku nimele on registreeritud üks sõiduk: motoroller xxxx, 2007.a (registreerimismärgiga xxxx). Sõiduki kasutajateks on märgitud E. I., R. I. ja J. I.. Sõidulike on seatud käsutamise keelumärked kohtutäiturite ja usaldusisiku kasuks. Lisaks on isiku nimele varasemalt olnud registreeritud järgmine sõiduk: xxxx, 2016.a, reg märk xxxx – võlgnik võõrandas sõiduki 03.05.2021 C OÜ-le (registrikood xxxx). Võlgnik on märgitud peale omanikuvahetust sõiduki vastutavaks kasutajaks. Võlgniku selgituste kohaselt oli sõiduk antud laenu tagatiseks firmale A OÜ. Kui võlgnik ei suutnud laenumakseid tasuda, siis võõrandas A OÜ auto laenu kustutamiseks. H AS-i 18.07.2023 vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu summas 4310.15 eurot. Nõue tuleneb Pärnu Maakohtu 18.10.2021 määrusest tsiviilasjas nr xxxx. S AS 19.07.2023 vastuse kohaselt on neil nõu võlgniku vastu summas 14.03 eurot, seoses konto teenustasu võlgnevustega. J OÜ 17.07.2023 vastuse kohaselt on nende menetluses A OÜ (loovutanud I AS) nõue summas 1262 eurot. Nõue tuleneb tsiviilasjast nr xxxx. A. K. 27.07.2023 vastuse kohaselt on tema ja võlgniku vahel 22.02.2021 sõlmitud omavaheline laenuleping, mille alusel A. K. andis võlgnikule laenu 4000 eurot, tagasimakse tähtajaga 22.02.2022. Tagasimakset võlgnik ei teinud. N OÜ 31.07.2023 vastuse kohaselt on neil nõue võlgniku vastu summas 3272.15 eurot. Nõue tuleneb 02.02.2022.a sõlmitud laenulepingust. Usaldusisiku hinnangul vajavad edasises menetluses kontrollimist võlgnikule kuulunud sõidukiga xxxx seotud vara tagasivõitmise võimalused.

2-23-5513

Võlgniku varaks on motoroller xxxx väärtusega 800 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on peretoetus summas 80 eurot. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 14 474.11 eurot. Võlgnik on kohtule esitatud maksejõuetusavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku selgituste kohaselt tekkisid makseraskused viimastel aastatel, kui ei suutnud olemasolevaid laenukohustusi enam täita. Rahalised raskused olid tingitud perekondlikel põhjustel. Võlgniku sissetulek ei võimaldanud tasuda olemasolevaid laenukohustusi, mistõttu võttis ta uusi kohustusi juurde, et tasuda olemasolevaid. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik on laene võtnud arvestamata enda finantsseisundit. Lisaks on võlgnikul üks alaealine ülalpeetav. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku pankrot tuleks kuulutada ja pankroti väljakuulutamisel algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankroti väljakuulutamise korral on usaldusisik nõus jätkama pankrotihaldurina. Usaldusisik on palunud tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele usaldusisiku (halduri) büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks.

II Kohtumääruse põhjendused

2-23-5513 kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

2-23-5513

Kohus leiab, et vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

2-23-5513

nõusoleku

enda

nimetamiseks

L.

R.’i

2-23-5513 Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (edaspidi FiMS) § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik on palunud määrata tasuks 9 töötunni eest 900 eurot, millele lisandub käibemaks summas 180 eurot, kokku 1 080 eurot. Usaldusisik palub arvestades usaldusisiku tasu suuruseks 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Usaldusisiku poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks11 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegin järgmisi toiminguid: - võlgnikule teabenõude koostamine ja esitamine – 0,5 tundi; - erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse päringute koostamine ja edastamine – 0,5 tundi; - päringute tulemusena saabunud vastuste töötlemine – 1 tund; - täiendavate päringute tegemine – 1 tund; - kõikide saadud andmete analüüsimine kogumis ning vara- ja võlanimekirja koostamine – 2 tundi; - usaldusisiku aruande koostamine – 4 tundi.

2-23-5513

Usaldusisik on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 100 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. a on töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on PankrS § 23 lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot. Usaldusisik on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101452094). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 9 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Oliver Ennok’i usaldusisiku tasu summas 900 eurot, millele lisandub käibemaks summas 180 eurot ehk kokku 1 080 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr xxxx. Harju Maakohtu 15.12.2023 kohtumäärusega on välja kuulutatud L. R.’i pankrot. Pankrotimääruses on kohus tuvastanud, et L. R.’il puudub vara ja esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks PanrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik esitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, kuulutas kohus FiMS § 45 lg 2 alusel välja võlgniku pankroti. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal oli töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr 116. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

2-23-5513 hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on usaldusisikul õigus saada tasu 594 eurot (9 h x 66). PankrS § 23 lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb usaldusisikule hüvitada riigi vahenditest 594 eurot. Usaldusisik Oliver Ennok on palunud tema tasu üle kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele, kuna Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks 118.80 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu, mis hüvitatakse riigi vahenditest summas 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118.80 eurot, kokku 712.80 eurot üle kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr xxxx Xxxx AS-is. Ülejäänud tasu summas (900 – 594) 306 eurot, millele lisandub käibemaks 61.20 eurot kuulub tasumisele pankrotivara arvelt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.