1.Keelduda K. T. (isikukood xxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
2.Lõpetada K. T. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Jätta menetluskulud K. T. kanda.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade K. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 24.08.2020 määrusega välja K. T. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks T. K. . Tartu Maakohtu 31.03.2021 määrusega (jõust 17.04.2021) lõpetati K. T. pankrotimenetlus ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. K. T. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik nimetamata ja kohustati K. T. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisikul tuli esitada aruanne kaks korda aastas,
1.novembril ja 1. mail. Väljamaksed tuli teha iga aasta 15. aprillil.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.11.2021. Võlgnik esitas aruande 25.10.2021. Pärast aruande kontrollimist selgitas kohus võlgnikule, et menetluses on kohustus teha eraldisi võlausaldajatele kui sissetulekud ületavad mittearestitavat summat, so palga alammäär, millele lisandub iga ülalpeetava kohta üks kolmandik. Esimesel aruandlusperioodil oli võlgniku sissetulek nii suur, et võimaldas teha eraldisi võlausaldajatele. Kohtu arvestuse kohaselt pidi võlgnik 2021 aprillist kuni 2021 oktoobrini eraldama võlausaldajatele 833,90 eurot. Võlgnik eraldas 655,83 eurot, seega eraldamata summa jäi 178,07 eurot. Kohus selgitas, et puudujäänud summa tuleb eraldada tagantjärele.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.05.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse 11.05.2022. Võlgnik esitas aruande 17.05.2022. Võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakse 905,14 eurot, puudu jäi 105,08 eurot, millest kohus võlgnikku teavitas.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.11.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse 08.11.2022. Võlgnik esitas aruande 09.11.2022. Aruandest nähtus, et võlgnik oli välja võtnud pensioni III samba 2377,21 eurot, milline tuli täielikult arvata võlgniku arestimisele kuuluva sissetuleku hulka. Eraldise võlgnevus suurenes 2282,82 euroni. Kohus teavitas võlgnikku eraldise võlgnevuse suurenemisest ning selgitas veelkord eraldise tegemise kohustust ja arvutuskäiku.
5.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.05.2023. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse 09.05.2023. Võlgnik esitas aruande 10.05.2023. Võlgnik tegi väljamakse 1036,84 eurot, kuid kuna võlgniku sissetulek kasvas sel aruandlusperioodil hüppeliselt, siis olenemata tehtud väljamaksest suurenes eraldise võlgnevus 2560,21 euroni.
6.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 01.11.2023. Võlgnik esitas aruande 31.10.2023. Aruandest nähtus, et võlgnik lõpetas töölepingu omal algatusel (võlgniku töötasu ulatus määrani, mida võib pidada igati kohaseks tulutoova tegevusega tegelemiseks) ning oli alates 20.07.2023 töötu. Võlgnik osales tasulistel koolitustel eesmärgiga parendada võimalusi võlgnevuste tasumiseks. Võlgnik avaldas, et käis reisil Euroopas, milline ei olnud tema jaoks odav ja ka see oli üks põhjustest, mis ei võimaldanud võlausaldajatele raha eraldada. Võlgniku eraldise võlgnevus suurenes 4120,92 euroni.
7.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks kohtuistungi 04.12.2023. Kohus selgitas võlgnikule, et antud olukorras tuleb menetlus lõpetada, sest olenemata arestimisele kuuluvast sissetulekust ei ole võlgnik suutnud võlausaldajatele raha eraldada ja eraldise võlgnevus on kuust kuusse aina kasvanud. Taolises olukorras saab võlgnik võlgnevusi tasuda täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgnik selgitas, et ta ei ole raha niisama raisanud, vaid elukallidus on tõusnud ja ta on käinud koolitustel.
KOHTU SEISUKOHT
8.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
9.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
10.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
12.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. K. T. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
13.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
14.PankrS § 173 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik on menetluses teinud võlausaldajatele väljamakse 2241,98 eurot. Olenemata asjaolust, et kohus on korduvalt võlgnikule selgitanud võlausaldajatele eraldamisele kuuluva summa arvutuskäiku ning kirjutanud ette eraldamisele kuuluva summa, on tekkinud eraldise võlgnevus 4120,92 eurot, milline on kuust kuusse aina suurenenud. Võlgnikule on laekunud pensioni III samba väljamakse. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt ei ole võlgnik antud rahast võlausaldajate nõuete katteks eraldist teinud, raha on ära kulutatud Euroopa reisile ja lotomängule. Taoliselt käitudes on võlgnik oma sissetuleku ära raisanud ja kahjustanud võlausaldajate huve saada oma nõue rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3-5 toodud loovutuskohustust.
15.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes 35 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole täitnud raha eraldamise kohustust. Kohus on võlgnikule korduvat selgitanud eraldamise kohustust ning raha eraldamise arvutuskäiku. Võlgniku eraldise võlgnevus on aga iga aruandlusperioodiga oluliselt kasvanud. Ajutine haldur on 16.08.2020 aruandes sedastanud, et võlgnikul puudub igasugune mõistlik oskus olemasolevaid rahalisi vahendeid kasutada ning taolise finantskäitumise juures jääks võlgnikule väheseks isegi 10 000 euro suurusest sissetulekust kuus. Võlgniku tarbimisharjumus on kulutada mitmeid kordi rohkem enam kui ta teenib ning võlgnik peaks ennast väga motiveerima teatud limiidi ulatuses rahaliste vahendite kasutamiseks. Võlgnik ei ole suutnud oma käitumismustrit muuta ega ennast distsiplineerida ning on taolist tarbimisharjumust jätkanud kohustustest vabastamise menetluses. Tema märkimisväärse töötasuga töötamine on jäänud lühiajaliseks. Võlgnik ei osanud 04.12.2023 ärakuulamisel selgitada, kuidas on mõistlik tegevus töölepingu ülesütlemine ja koolitustel osalemine, et leida veelgi tulutoovam tegevus andmaks endast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Istungi toimumise ajaks ei olnud võlgnik tema poolt kirjeldatud töökohta leidnud. Kohtu hinnangul ei ole taoline käitumine aga mõistlik ega võlausaldajate huvides.
16.Eelnevalt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3-5 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
17.Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
18.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub K. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka K. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
19.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud K. T. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.