Keelduda A. S. (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2.Lõpetada A. S. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Jätta menetluskulud A. S. kanda.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade A. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 06.03.2018 määrusega välja A. S. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. Tartu Maakohtu 24.10.2018 kohtumäärusega (jõust 27.11.2018) lõpetati A. S. pankrotimenetlus ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. A. S. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik nimetamata ja kohustati A. S. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisikul tuli esitada aruanne kaks kord aastas, 1. juunil ja 1. detsembril. Väljamaksed tuli teha iga aasta
3.Esitatud aruannete kohaselt elatus võlgnik maini 2019 juhutöödest. Perioodil mai 2019 kuni november 2019 töötas võlgnik XXX heal järjel oleva isiku villas jooksupoisina. Ametlikku töölepingut ei olnud, töö toimus suusõnalisel kokkuleppel. Töötasu ei olnud ette nähtud, sest tööandja tagas majutuse, toitlustuse ja muud eluks vajaliku. Kvartalis korra anti kulude kompensatsiooniks 600 eurot. Selline tegevus oli võlgniku hinnangul antud olukorras mõistlikult tulutoov tegevus, sest puudusid igasugused igapäevaelu kulud. Kohus juhtis võlgniku tähelepanu asjaolule, et töötamine, mille eest tasu ei saa, ei ole mõistlikult usutav ega kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga. Võlgnik naasis XXX novembris 2019. Perioodil 08.01.2018 – 04.09.2020 oli võlgnik XXX korteriühistu esimees, kust sai tasu 35 eurot kuus. Perioodil mai 2020 kuni oktoober 2020 töötas võlgnik XXX (liinil XXX). Töö toimus suusõnalisel kokkuleppel ning tasuks oli 1100 eurot kuus. Oma 30.11.2020 aruandes on võlgnik märkinud, et pani võlausaldajatele mõeldud raha kõrvale sularahas, kuid tagasilennul XXX konfiskeeris XXX toll sularahas 5250 eurot. Tuneesia seaduste kohaselt ei võinud sellist summat sularaas kaasas kanda deklareerimata. Juurde on lisatud vastav tõend. 12.07.2021 kirjas on võlgnik kirjutanud, et parandamaks oma võimalusi saada ennekõike erialast tööd, läbis võlgnik rahvusvahelise personaaltreeneri koolituse ja väikelaeva kapteni koolituse (tõendid selle kohta puuduvad). Üksikud ajutised juhutööd (ehituse abitööd) tegi võlgnik tuttavatele. Valdkonnas, milles on soov tööd leida – rahvusvaheline turvateenus, toimub töö pakkumine ja otsimine 90% ulatuses isiklike kontaktide kaudu ja CV-sid ei koostata. Potentsiaalne töö ja seeläbi ka teenistus on tulemas juuli lõpus välismaal, XXX. 01.12.2021 aruandest nähtus, et suurema osa perioodist on võlgnik olnud töötu. 01.-15. augustini töötas võlgnik ajutiselt XXX laeva renoveerimistöödel, kuid see töösuhe katkes, sest laeva eest vastutav isik hakkas rahadega veiderdama / üritas petta. Perioodil 24.09.2021–21.12.2021 õppis võlgnik vanemmotoristi erialal, millele järgnes kuni kuus kuud praktikat. Võlgniku sissetulekuks on olnud XXX tasu, tulumaksutagastus, lotovõidud, töötutoetus, Töötukassa koolituse stipendium, töötasu korterite- ja lumekoristuse eest sularahas, mille suurust pole võlgnik dokumentaalselt tõendanud.
Võlgniku konto väljavõtetelt nähtuvad põhiliselt kulutused loteriide ostmisele ja võitude väljamaksed, igapäevakulude kandmist kontolt ei nähtu.
4.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 29.11.2019, millel selgitas võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning määras, et võlgnikul tuleb esitada kohtule täpsustatud andmetega aruanne ja kontode väljavõtted teostatud väljamaksete kohta võlausaldajatele hiljemalt 03.12.2019. Võlgnik täitis kohtu korralduse ning teostas võlausaldajatele väljamakse 401,58 eurot.
5.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 08.11.2023. Võlgnik avaldas, et on menetluse kestel teinud vaid ühe väljamakse. Võlgnik kukutas raha loto mängimisele, kuna lootis võita, et olukorrast välja tulla. Võlgnikule ei ole määratud puuet ega vähendatud töövõimet. Võlgnik avaldas, et esitas pankrotiavalduse mõttega, et võlausaldajad ei helistaks ja kirjutaks talle enam ja ta saaks rahulikult elada.
KOHTU SEISUKOHT
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12).
10.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A. S. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
11.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel valdavalt tegelenud juhutööde või enda sõnul koristustöödega korteriühistus. Ühtegi töölepingut võlgnik esitanud ei ole ning enda sõnul on töötamine toimunud suusõnalise kokkuleppe alusel. Võlgnik on enda sõnul teinud ka tööd, mille eest kindlaksmääratud tasu ei saa, vaid kaetud on üksnes tema elamiskulud. Kohus on juhtinud võlgniku tähelepanu asjaolule, et töötamine, mille eest tasu ei saa, ei ole eluliselt usutav ega kooskõlas pankrotimenetluse eesmärkidega. Arvestades läbitud koolituste mahtu ja erialasid, leiab kohus, et võlgnik ei ole tegelnud mõistlikult tulutoova tegevusega ega selle otsimisega
mõjuvate põhjusteta. Viimastel aastatel on aruannete kohaselt olnud võlgniku töötasuks ca 500 eurot kuus sularahas, mis on oluliselt vähem kui miinimumtöötasu. Võlgnikule ei ole määratud vähenenud töövõimet ega puuet, mis takistaks töö leidmist, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik avaldas ka istungil, et esitas pankrotiavalduse mõttega, et võlausaldajad ei helistaks ega kirjutaks talle ning kohustustest vabastamise menetlus oli pankrotimenetlusele järgnev protsess, millega ta ei arvestanud. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.
13.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on küll esitanud korrapäraselt aruandeid ning esitanud infot oma tegevuse kohta, kuid esitatud pangakonto väljavõtted kajastavad vaid loterii mängimist ning Töötukassa poolt makstavaid toetusi ja stipendiume, mistõttu on kohtul alust arvata, et võlgnik varjab oma tegelikke tulusid. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
14.PankrS § 173 lõiked 3-6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud XXX tasu, tulumaksutagastus, lotovõidud, töötutoetus, Töötukassa koolituse stipendium, töötasu korterite- ja lumekoristuse eest sularahas, mille suurust ei ole võlgnik dokumentaalselt tõendanud. Menetluse alguses tegi võlgnik võlausaldajatele väljamakse summas 401,58 eurot. Perioodil mai 2020 kuni oktoober 2020, mil võlgnik töötas XXX laeval, oli tulenevalt võlgniku avaldatud sissetulekust eraldamiskohustus 2322 eurot, mida võlgnik ei ole täitnud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole täitnud loovutuskohustust.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes 15 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku pangakonto väljavõtted ei kajasta täielikku teavet tema sissetulekute kohta. Väidetavalt on võlgnik saanud töötasu suulise kokkuleppe alusel. Mitteametlikku teadmata suuruses töötasu teenimist erialaliselt koolitatud isiku puhul ei saa lugeda mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks, vaid PankrS § 173 lg 2 järgi saadud tulude varjamiseks.
16.Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi.
17.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub A. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
18.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud A. S. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.