Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
12. detsember 2023, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasi
I Z avaldus Tallinn, Turu tn 4 korteriühistu vastu Tallinn, Turu tn 4 korteriühistu 10.07.2023.a erakorralise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes ja juhatuse asendusliikme nimetamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-23-11593
nende Avaldaja: I Z (isikukood xxx) Lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Puudutatud isik: Tallinn, Turu tn 4 korteriühistu (registrikood 80377998) Lepinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu Ärakuulamine 09.11.2023 ja 22.11.2023
1.Resolutsioon
2.Jätta I Z avaldus Tallinn, Turu tn 4 korteriühistu vastu Tallinn, Turu tn 4 korteriühistu 10.07.2023.a erakorralise üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise ja alternatiivselt tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata.
3.Jätta I Z avaldus Tallinn, Turu tn 4 korteriühistu juhatuse asendusliikme nimetamiseks rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud I Z kanda.
5.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista I Zlt Tallinn, Turu tn 4 korteriühistu kasuks välja menetluskulud summas 1830,60 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
2-23-11593 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.I Z esitas 16.08.2023 (täiendatud 28.08.2023) Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Turu tn 4 korteriühistu vastu 10.07.2023 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et on oluliselt rikutud seaduse ja põhikirja nõudeid, ja juhatuse asendusliikme määramise nõudes.
Avalduse kohaselt on 10.07.2023 üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikud, sest:
2.1.Teates/kutses puudub teave, kus ja kuidas on võimalik põhikirja projektiga tutvuda;
2.2.Koosoleku kutsus kokku majahaldur R R, mitte juhatus, kuid majahalduril puudus volitus koosoleku kokku kutsumiseks. Samuti on avaldaja seisukohal, et kehtivale juhatusele ei ole esitatud 1/10 korteriomanike avaldust üldkoosoleku kokkukutsumiseks.
3.Avaldaja taotleb samuti juhtorgani asendusliikmete määramist, sest avaldajal ei ole üksinda võimalik leida aega korteriühistu asjadega tegelemiseks ja teine juhatuse liige ei soovi juhatuse tööd teha.
4.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isik selgitas, et üldkoosoleku kokkukutsumise teatele on põhikirja projekt lisatud. Vastava asjaolu kohta esitas puudutatud isik ka tõendid (dtl 161)
5.Avaldaja väide, et koosoleku kutsus kokku R R, ei vasta tegelikkusele. Üldkoosoleku kutsus kokku eelnevalt kahe ühistu liikme taotluse alusel puudutatud isiku eelnev juhatuse liige, kes on ühtlasi ka korteriühistu liige. Juhatuse liikmete volitused olid 2020 aastal lõppenud ja sellest tulevalt puudus ühistul juhatus.
6.Puudutatud isik vaidleb vastu ka juhatuse asendusliikme määramisele, sest selleks puudub vajadus. Uus juhatus on juba valitud.
7.Pärast puudutatud isiku esitatud tõendiga tutvumist 09.11.2023 ärakuulamisel loobus avaldaja oma väitest, et koosoleku kokkukutsumise teatega ei saadetud korteriühistu liikmetele tutvumiseks põhikirja (ajamärge 00:04:14, dtl 256).
8.Kohus kuulas menetlusosalised ära 09.11.2023 istungil, samuti kuulas kohus 22.11.2023 puudutatud isiku taotlusel tunnistajana üle korteriühistu senise juhatuse liikme V P, kes andis ütlusi selle kohta, et 10.07.2023 üldkoosoleku kutsus kokku ehk üldkoosoleku kutse saatis välja tema (ajamärge 00:02:42, dtl 262).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus rahuldamisele ei kuulu.
10.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 esimese lause kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. KrtS § 29 lg 2 ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 koostoimes võib avaldaja nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi
5.lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud
2-23-11593 vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
Kohus tuvastab järgmised tähtsust omavad asjaolud:
12.1.10.07.2023 korduskoosolek kutsuti kokku 29.06.2023 teatega. Teatele oli lisatud põhikirja projekt (dtl 160-169);
12.2.10.07.2023 üldkoosoleku kutse saatis välja V P (ajamärge 00:02:42, dtl 262);
12.3.V P oli puudutatud isiku juhatuse liige volituste tähtajaga kuni 31.05.2020 ja uuemaid juhatuse liikmeid ei ole registrisse kantud (dtl 212);
12.4.10.07.2023 üldkoosolekul valiti kolm uut juhatuse liiget (dtl 25).
13.Kuivõrd avaldaja loobus 09.11.2023 ärakuulamisel oma väitest, et 10.07.2023 üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud põhjusel, et koos kutsega ei edastatud põhikirja projekti tutvumiseks ja kohus tuvastab, et põhikirja projekt oli edastatud, ei käsitle kohus avaldaja vastavat väidet sellest loobumise tõttu täpsemalt.
14.Avaldaja on seisukohal, et 10.07.2023 üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, sest üldkoosoleku kutsus kokku haldur R R, mitte senine juhatuse liige V P.
15.Kohus tuvastab, et 29.06.2023 teade üldkoosoleku kokkukutsumiseks on saadetud korteriühistu e-posti aadressilt [email protected], koosoleku teatel puudub kokkukutsuja nimi. Tunnistaja V P ütlustega (22.11.2023 istungiprotokoll, ajamärge 00:02:42, dtl 262) on tõendatud, üldkoosoleku kutsus kokku V P. Kohus tuvastab ka selle, et V P on puudtatud isiku juhatuse liige, kelle volituste tähtaeg on lõppenud.
16.Avaldaja on seadnud V P ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla ja esitanud ütluste ebausaldusväärsuse kinnituseks 22.11.2023 ärakuulamisel V P sõnumivahetuse avaldajaga. Tunnistaja ütlused on avaldaja hinnangul ebausaldusväärsed põhjusel, et tunnistaja ei olnud teavitanud avaldajat, kui teist lõppenud volitustega juhatuse liiget, et korteriühistu liikmed olid esitanud avalduse erakorralise koosoleku kokkukutsumise kohta, ja põhjusel, et tunnistaja kirjutas avaldajale „ma olin 08. juulini valmis mõlemaks variandiks, isegi jääma sinu ja S juhtimistoimkonda, kui enamus nii hääletaks.“ Kuidas nimetatud asjaoludest tuleneb tunnistaja ütluste ebausaldusväärus, avaldaja ärakuulamisel täpsemalt selgitada ei suutnud. Kohus ei tuvasta, et viidatud tunnistaja sõnum avaldajale sisaldaks teavet, millega saaks tunnistaja ütlused ümber lükata.
17.Avaldaja on samuti seisukohal, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed põhjusel, et koosoleku kokkukutsumise teatel on märgitud, et koosoleku kustub kokku juhatuse kohusetäitja, mitte juhatuse liige. Kohus avaldajaga ei nõustu ning sellisest kutsel kasutatud väljendusviisist ei saa teha järeldust tunnistaja ütluste ebausaldusväärsuse kohta. Kuivõrd juhatuse liikme volitused olid 31.05.2020 seisuga lõppenud, ei saa V. P ette heita, et teates on kasutatud mõistet juhatuse kohusetäitja. Asjaolu, et avaldajale tunnistajate ütluse sisu ei meeldi ja see on vastuolus avaldaja väidetega, ei muuda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks.
Kohus peab V. P ütlusi usaldusväärseks ning aluseid ütlustega mittearvestamiseks ei esine.
19.Vastuseks avaldaja väitele, et koosolekut juhatas haldur R. R, mitte selle kokku kutsunud V. P, samuti väitele, et koosoleku juhataja ja protokollija oli sama isik, märgib kohus järgmist. Sõltumata sellest, et korteriühistu põhikirja punkti 7.7.3 on märgitud, et üldkoosoleku juhatjaks on selle kokku kutsunud isik, ei muuda vastava põhikirja punkti järgimata jätmine üldkoosoleku otsuseid kehtetuks ega tühiseks. Kohus on seisukohal, et põhikirja p 7.7.3 on vastuolus seadusega. Nimelt sätestab KrtS § 20 lg 1 koostoimes MTÜS § 20 lg-ga 1, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatuse liikmeid, kes koosoleku kokku kutsuvad, võib seega olla rohkem, kui üks. Sellisel juhul ei saaks kõik kokkukutsujad olla koosoleku juhatajad. Seega kaotab põhikirja punkti 7.7.3 oma mõtte. KrtS § 18 lg 2kohaselt, kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seadust. Seega ei kohalda kohus põhkirja p 7.7.3. Seadus ei sätesta aga, et protokollija ja juhataja peavad olema erinevad isikud. Isegi,
2-23-11593 kui vastav kohustus seadusest tuleneks, ei oleks tegemist olulise rikkumisega, mis tooks kaasa vastuvõetud otsuste kehtetuse või tühisuse.
20.Kohus asub seisukohale, et V. P poolt 10.07.2023 erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumine on seaduspärane ja koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud.
21.Kohus nõustub puudutatud isiku viitega Riigikohtu lahedendile 2-20-16710, p 10, kus Riigikohus selgitas, et olukorras, kus kõigi korteriühistu juhatuse liikmete ametisuhe on lõppenud ja korteriomanike üldkoosoleku kutsuvad kokku need juhatuse liikmed, kes viimati juhatuse liikmeks valiti, ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Riigikohus selgitas, et kui juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud, on mõistlik, kui üldkoosoleku (nt uue juhatuse valimiseks) kutsuvad kokku need isikud, kes viimati olid juhatuse liikmed.
22.Kohus märgib täiendavalt, et käesoleval juhul ei ole õiguslikku tähendust sellel, et kaks korteriühistu liiget, kes täidavad 1/10 nõude, on esitanud taotluse üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kuivõrd korteriühistul ei olnud alates 31.05.2020 kehtivate volitustega juhatust, sest juhatuse liikmete ametiaeg oli lõppenud, ei olnud võimalik KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 alusel võimalik 1/10 ühistu liikmetel vastavat nõuet juhatusele esitada, sest juhatus puudus.
23.TsÜS § 38 lg 1 kohaselt huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.
24.KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
25.TsÜS § 38 lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
26.Kuivõrd kohus ei tuvasta, et 10.07.2023 üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud, veel vähem oluliselt rikutud, seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, samuti ei tuvasta kohus ühtegi TsÜS § 38 lg-s 2 nimetatud asjaolu, ei ole 10.07.2023 üldkoosoleku otsused tühised, samuti ei esine aluseid otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
27.TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Avaldaja avaldus 10.07.2023 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks ei ole esitatud heas usus. Avaldaja seisukohtadest, muuhulgas 09.11.2023 ärakuulamisel kompromissläbirääkimiste käigus, selgus, et avaldaja soovib ise olla korteriühistu juhatuses, millest tulenevalt ei ole rahul 10.07.2023 üldkoosolekul vastuvõetud otsustega. Nimetatu ei muuda aga otsuseid seadusega vastuolus olevaks ega anna alust avaldaja avalduse rahuldamiseks. Arusaamatuks jääb ka avaldaja eesmärk 10.07.2023 üldkoosoleku otsuse, millega uus juhatus valiti, vaidlustamiseks, olukorras, kus avaldaja senise juhatuse liikmena ei olnud ise kolme aasta jooksul oma ametiaja lõppemisest kokku kutsunud uut koosolekut uue juhatuse valimiseks.
28.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus 10.07.2023 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või nende tühisuse tuvastamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest aluseid vaidlustatud 10.07.2023 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei esine.
29.KrtS § 25 lg 1 kohaselt peab juhatuse asendusliikme nimetamiseks esinema mõjuv põhjus. Juhatuse liikmete valimine on KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p 2 alusel üldkoosoleku pädevuses. Sellesse pädevusse ja privaatautonoomiasse sekkub kohus äärmisel vajadusel.
2-23-11593
30.Avaldaja ei ole kogu menetluse kestel, hoolimata kohtu korduvatest küsimustest, suutnud selgitada ja esile tuua, milles seisneb mõjuv põhjus täiendavalt juhatuse asendusliikme nimetamiseks. 09.11.2023 ärakuulamisel märkis avaldaja, et juhatuse asendusliikme määramine kohtu poolt oleks põhjendatud, sest avaldajal ei ole juurdepääsu korteriühistu e-postile ja dokumentidele ning kolmas neutraalne isik oleks abiks uue üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kohtu selgitusele, miks avaldaja ise üldkoosolekut kokku ei kutsu, selgitas avaldaja, et siis tal tuleks tegutseda initsiatiivgrupi näol ja nii on koosolekut palju raksem kokku kutsuda (dtl 257).
31.Kohus asub seisukohale, et KrtS § 25 lg 1 eeldused juhatuse asendusliikme nimetamiseks ei ole täidetud. Täiendavalt märgib kohus, et kuivõrd kohus 10.07.2023 üldkoosolekul vatsuvõetud otsuste kehtetust ei tuvasta ega otsuseid tühiseks ei tunnista, on 10.07.2023 üldkoosolekul puudutatud isikule uus juhatus kehtivalt valitud, mis samuti välistab vajaduse juhatuse asendusliikme nimetamiseks kohtu poolt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
Kuivõrd avaldus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
35.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikule osutatud õigusteenust tunnihinnaga 135 eurot, millele lisandub käibemaks kokku 10,8 tunni ulatuses kogumaksumusega 1749,60 eurot (koos käibemaksuga), lisaks taotleb puudutatud isik 22.11.2023 ärakuulamisega seotud kulu vastavalt istungiprotokollile sama tunnihinnaga. Kohtuistung kestis pool tundi. Seega on puudutatud isik ajakulu kokku 11,3 tundi ehk 1830,60 eurot.
36.Avaldaja vaidleb puudutatud isiku menetluskuludele vastu ja leiab, et kulu on ülepaisutatud, sest puudutatud isik ei ole esitanud kohtule suurel hulgal dokumente, mille analüüsimine oleks olnud õigusteenust igapäevaselt osutava lepingulise esindaja jaoks keerukas.
37.Kohus avaldajaga ei nõustu ja asub seisukohale, et osutatud õigusteenuse tunnihind kui ka maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Puudutatud isiku esindaja kogu ajakulu ca 11 tunni olukorras, kus asjas on toimunud 2 kohtuistungit ja esitatud on mitu kirjalikku dokumenti, ei ole ebamõistlik. Seega on puudutatud isiku põhjendatud menetluskulud 1830,60 eurot, millised kohus mõistab avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja.
38.Puudutatud isiku taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.