1.Keelduda M. T. (isikukood xxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2.Lõpetada M. T. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Jätta menetluskulud M. T. kanda.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade M. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 22.05.2018 määrusega välja M. T. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. Tartu Maakohtu 01.11.2018 määrusega (jõust 20.11.2018) lõpetati M. T. pankrotimenetlus ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. M. T. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik nimetamata ja kohustati M. T. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisikul tuli esitada aruanne kaks korda aastas, 1. juunil ja 1. detsembril. Väljamaksed tuli teha iga aasta 15. novembril.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.06.2019. Võlgnik aruannet ei esitanud.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.12.2019. Kohus saatis võlgnikule enne tähtaja saabumist meeldetuletuse (29.11.2019), et aruannet tähtajaga 01.06.2019 ei ole tähtaegselt esitatud ning lähenemas on aruande esitamise tähtaeg 01.12.2019. Võlgnik esitas aruande 11.12.2019. Aruande kohaselt oleks võlgnik pidanud eraldama aasta jooksul 1322,55 eurot. Kohus võttis arvesse võlgniku selgitusi ja tõendeid seoses tervisliku seisundiga ning andis pikendust võlgnevuse tasumiseks usaldusisiku kontole kuni 14.11.2020. Kohus juhtis võlgniku tähelepanu, et lisaks võlgnevuse tasumisele tuleb teostada jooksvalt arestitavast sissetulekust kinnipidamisi.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.06.2020. Võlgnik esitas aruande 24.05.2020.
5.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.12.2020. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud. Kohus proovis korduvalt võlgnikuga ühendust saada nii e-posti kui ka telefoni teel, kuid tulemusteta.
6.Kuna võlgnik kohtule aruannet ei esitanud, tegi kohus 28.04.2021 päringu krediidiasutustele, et kontrollida isiku kohustuste täitmist menetluses. 11.05.2021 seisuga oli võlgniku eraldise võlgnevus 2302,70 eurot.
7.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 01.06.2021, aruannet tähtajaks ei esitatud.
8.AS SEB Pank esitas 15.07.2021 kohtule avalduse, milles loobus oma nõudest menetluses summas 1713,87 eurot.
9.Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.12.2021. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud. Kohus saatis meeldetuletuse viiel korral, nii e-posti kui ka tavapostiga. Tavapostiga saadetud kiri tagastati teatisega „ei ela aadressil“. 15.03.2022 võttis kohus võlgnikuga ühendust telefoni teel, võlgnik avaldas järgmist: „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.“.
10.16.03.2022 tegi kohus päringu Eesti Töötukassale. Vastuse kohaselt on võlgnikule määratud 06.02.2021-05.02.2026 osaline töövõime.
11.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 08.11.2023. Kohtukutse on saadetud M. T. e-posti aadressidele xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx.
Kättesaamiskinnitus puudub. Kohus on korduvalt helistanud telefoninumbril xxxxxxxxx, kõnedele ei vastata.
KOHTU SEISUKOHT
12.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
13.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
14.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
15.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12).
16.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M. T. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
17.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
18.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole alates detsembrist 2020 esitanud aruandeid kohustustest vabastamise menetluses, kuigi kohus on saatnud korduvalt meeldetuletusi ning püüdnud ühendust saada telefoni teel. Seega on kohtul puudunud võimalus teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
19.PankrS § 173 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Kuna võlgnik kohtule aruandeid ei esitanud, tegi kohus 28.04.2021 päringu krediidiasutustele, et kontrollida isiku kohustuste täitmist menetluses. 11.05.2021 seisuga oli võlgniku eraldise võlgnevus 2302,70 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3-5 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes 25 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna kohustuste täitmise kohta puudub teave. Olukorras, kus võlgniku suhtes on käimas menetlus, mis eeldab kohtuga suhtlemist, peab võlgnik tagama selle, et temaga oleks võimalik ühendust saada. Võlgnik ei ole olnud kohtule enam kättesaadav ega kohtu kutsel kohtuistungile ilmunud. Võlgnik ei ole teinud eraldisi võlausaldajate nõuete katteks, 11.05.2021 seisuga oli võlgniku võlgnevus võlausaldajatele 2302,70 eurot.
21.Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
22.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub M. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka M. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
23.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud M. T. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.