3.Jätta X ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt Valveteenus OÜ ja Valvekoondis OÜ kanda ning Valveteenus OÜ ja Valvekoondis OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda.
2-21-9667 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 15. juunil 2021 Harju Maakohtule hagi Valveteenus OÜ (kostja I) ja Valvekoondis OÜ (kostja II) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 7258,33 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 43,40 eurot ja lepingus kokkulepitud määras 0,023% päevas viivise alates 16. juunist 2021 kuni põhinõude täitmiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 9. aprillil 2021 notariaalse osaühingu osa müügilepingu ja käenduslepingu (leping), mille kohaselt müüs hageja kostjale I tema (s.o kostja I) osa nimiväärtusega 750 eurot. Lepingu p 2.1 kohaselt oli ostuhind 22 000 eurot (koos tulumaksuga, s.o netosummas 18 458,33 eurot). Sellest kanti enne lepingu sõlmimist notari deposiidikontole 10 000 eurot, mis kanti hiljem hageja kontole. Ülejäänud ostuhinna pidi kostja I tasuma hagejale 12 osamaksena 1000 eurot kuus (lepingu p 2.3). Esimese osamakse pidi kostja I tegema 20. mail 2021. Kostja I ei teinud makset kokkulepitud tähtpäevaks. Lepingu p 2.4 näeb ette, et kui kostja I ei tasu osamakset kokkulepitud kuupäeval, siis muutub kogu tasumata ostuhind sissenõutavaks. Hageja nõuabki kostjalt I kogu tasumata ostuhinna tasumist.
1.2.Lisaks sõlmisid hageja ja kostja I 9. aprillil 2021 kompromissikokkuleppe, mille p 1.7 kohaselt kanti 1200 eurot poolte ühise tahte kohaselt hageja kontole. See summa arvestati tasumata ostuhinnast maha. Seega on hageja nõue tasumata ostuhinna saamiseks 7258,33 eurot (18 458,33 - 10 000 - 1200).
1.3.Leping sisaldas käenduslepingut, millega kostja II käendas ostuhinna tasumise kohustust. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 15 000 eurot (lepingu p 3.1.2). Hageja nõuab kostjalt II kui käendajalt solidaarselt ostuhinna tasumist.
1.4.Hageja vaidles vastu kostjate menetluslikule tasaarvestusavaldusele. Hageja esitas kõikidele väidetavatele nõuetele vastuväited. Kostjate nõuded on tõendamata. Kostjate vastuväited hagiavaldusele
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
2.1.Poolte vaidlus on tekkinud kompromissikokkuleppe täitmise pinnalt. Hageja on ekslikul arvamusel, et kompromiss ei sisalda makse. Kostjad leiavad, et hagi esitamise ajal ei olnud neil hageja ees võlgnevust. 2 (8)
2-21-9667
2.2.Pärast kompromissilepingu sõlmimist on ilmnenud, et hageja kasutuses olnud sõidukiga on saadud kiiruse ületamise eest trahvi ja tasumata on jäetud Inchape Motors OÜ tööde arve.
2.3.Kostjad esitasid menetlusliku tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestasid hageja põhinõude 7258,33 eurot järgmiste nõuetega: 1) kostja I nõue 2200 eurot, millele lisandub käibemaks (s.o kokku 2640 eurot), seoses sellega, et hageja ei ole täitnud kompromissilepingust tulenevat kohustust tagastada kostjale kuuluv vara; 2) hageja eest tasutud kiiruseületamise trahvid kokku 100 eurot; 3) hageja poolt tasumata jäetud Inchape Motors OÜ arve 1574,45 eurot; 4) nõue 3000 eurot seoses sellega, et hageja kui Blackpoint OÜ juhatuse liige on meelitanud enda juurde ka neid kostjate kliente, kelle kohta oli kompromissilepingus kokkulepe, et hageja ei või neile pakkumisi teha ega neid enda juurde meelitada. Kostjad hindavad varastatud klientide väärtuseks 10 000 eurot. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Maakohus rahuldas 8. detsembri 2022. a otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 7258,33 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 946,56 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt (7258,33 eurot) määraga 0,023% päevas alates 9. detsembrist 2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda. Maakohus jättis 2. juuli 2021. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tagama kohtuotsuse täitmist.
3.1.Maakohus luges tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks järgmised asjaolud, mis ei olnud vaidluse all (otsuse p 10): -
-
hageja müüjana ja kostja I ostjana ning kostja II käendajana sõlmisid 9. aprillil 2021 notariaalse osaühingu osa müügilepingu ja käenduslepingu, millega hageja müüs kostjale I enda osa nimiväärtusega 750 eurot; kostja I jättis ostuhinnast hagejale tasumata 7258,33 eurot.
Lisaks tuvastas maakohus seoses 9. aprilli 2021. a lepingus sisalduva müügilepingu ja selle täitmisega järgmised asjaolud (otsuse p 11): -
lepingu p 2.1 kohaselt oli osaühingu osa ostuhind koos tulumaksuga 22 000 eurot; ostuhinna netosumma on 18 485,33 eurot; müügihinnast 10 000 eurot kanti enne lepingu sõlmimist notari deposiidikontole (lepingu p 2.2 kohaselt), deposiidisumma kanti hageja kontole; ülejäänud ostuhinna kohustus kostja I tasuma hagejale osamaksete kaupa, kusjuures esimene osamakse tuli teha 20. mail 2021 (lepingu p 2.3); kostja I ei teinud kokkulepitud tähtpäevaks osamakset; lepingu p 2.4 sätestab, et juhul kui kostja ei tasu osamakset kokkulepitud tähtpäeval, siis muutub kogu tasumata ostuhind sissenõutavaks; hageja ja kostja I sõlmisid 9. aprillil 2021 ka kompromissikokkuleppe, mille p 1.7 kohaselt kanti 1200 eurot poolte ühise tahte kohaselt hageja kontole ning see summa arvestati maha tasumata jäänud ostuhinnast.
Seoses 9. aprilli 2021. a lepingus sisalduva käenduslepinguga tuvastas maakohus järgmised asjaolud (otsuse p 22):
3 (8)
2-21-9667 -
lepingu p-s 3.1.1 on sätestatud, et käendaja (kostja II) vastutab isiklikult müüja (hageja) ees ostja (kostja I) lepingu p-s 2.3 sätestatud ostuhinna täitmise eest; lepingu p-s 3.1.2 on pooled kokku leppinud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, milleks on 15 000 eurot.
3.2.Maakohus tuvastas eelneva põhjal, et kostja I poolt hagejale tasumata ostuhind on 7258,33 eurot (18 458,33 - 10 000 - 1200), mis on lepingu p 2.4 kohaselt muutunud sissenõutavaks.
3.3.Hageja põhinõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1.
3.4.Kostja I on esitanud menetlusliku tasaarvestuse vastuväite. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal I on õigus hageja nõuded menetluses tasaarvestada. Maakohus viitas VÕS § 186 p-le 2, § 197 lg-tele 1 ja 2, §-le 198, § 200 lg-le 4 ning tasaarvestuse eeldusi puudutavale Riigikohtu praktikale. Maakohus märkis, et kohus on pooltele 9. septembri 2022. a määruses selgitanud, et kui kostjad soovivad tasaarvestada hageja rahalised nõuded enda vastu oma nõuetega hageja vastu, tuleb kostjatel tõendada, et täidetud on tasaarvestuse materiaalsed eeldused VÕS § 197 järgi, s.o kostjatel on hagejaga vastastikused rahalised kohustused, kostjate nõuded on sissenõutavad ja täidetavad, ning formaalsed eeldused VÕS § 198 järgi, s.o võlgnikule on esitatud tasaarvestuse avaldus ja ta on selle kätte saanud.
3.5.Maakohus keeldus TsMS § 238 lg 1 alusel kostjate 3. veebruari 2022. a menetlusdokumendiga esitatud tõendite (17 lisa) ja hageja 21. veebruari 2022. a menetlusdokumendiga esitatud tõendite (6 lisa) vastuvõtmisest.
3.6.Maakohus käsitles kostjate tasaarvestuse aluseks olevaid nõudeid.
3.6.1.Kostja I väitel on tal hageja vastu vara tagastamata jätmisest tulenev nõue 2200 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 2640 eurot. Kostja I on esitanud 21. detsembril 2021 vara nimekirja, mille hageja oleks pidanud kostjale I tagastama. Puuduvad igasugused tõendid vara üleandmise kohta hagejale, hageja kohustuse kohta see vara tagastada ja vara maksumuse kujunemise kohta. Vara nimekirjal pole hageja allkirja ja puudub üleandmise-vastuvõtmise akt. Hageja lepinguline esindaja juhtis 15. novembri 2021. a e-kirjaga kostjate lepingulise esindaja tähelepanu sellele, et hagejale ei ole saadetud vara nimekirja, mida soovitakse tagasi saada.
3.6.2.Kostja I leiab, et kuna Creditreform Eesti OÜ on saatnud 25. novembril 2021 kostjale I võlanõude meeldetuletuse summas 1574,45 eurot, siis on hagejal kohustus see summa kostjale I hüvitada. Kohus sellega ei nõustunud. Poolte 9. aprillil 2021 sõlmitud lepingust ja kokkuleppest hagejale sellist kohustust ei tulene. Creditreform Eesti OÜ 25. novembri 2021. a e-kirjast nähtub, et kostjal I on tekkinud võlgnevus Inchape Motors OÜ ees põhisummas 1534,45 eurot, millele lisandub nõudekulu 40 eurot. Kostjad ei ole toonud kohtu ette ja tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt on hagejal kohustus see summa kostjale I tasuda.
3.6.3.Kostja I leiab, et tal on õigus tasaarvestada hageja nõudega kiiruseületamise trahvid 100 eurot, mis saadi hageja kasutuses oleva sõidukiga kiirust ületades. Kostjad ei ole menetluses tõendanud, et sellised trahvid eksisteeriksid ja et kiirust on ületanud hageja.
3.6.4.Kostjad leiavad, et kuna hageja on meelitanud Blackpoint OÜ-sse, mille juhatuse liige ta on, ka neid kostjate kliente, kelle osas oli kompromissilepingus kokkulepe, et hageja ei või neile pakkumisi teha ega neid enda juurde meelitada, saab kostja I tasaarvestada oma 3000 euro suuruse nõude hageja nõudega. See väide on paljasõnaline ja tõendamata.
4 (8)
2-21-9667
3.6.5.Maakohus leidis, et kuna tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud on kostjate poolt tõendamata, siis ei ole põhjendatud arvestada hageja 7258,33 euro suurusest nõudest menetlusliku tasaarvestuse teel maha kostja I väidetavaid nõudeid hageja vastu.
3.7.Maakohus viitas VÕS § 142 lg-le 1, § 145 lg-tele 1 ja 2 ning Riigikohtu seisukohtadele käendaja vastutuse kohta. Maakohus leidis, et kuna kostja I ei ole täitnud käendatavat kohustust, s.o tasunud lepingu p-s 2.3 sätesatud ostuhinna osamakseid, vastutab kostja II käendajana lepingu p 3.1.1 kohaselt ostuhinna ja ka viivise tasumise eest. Hageja nõue ei ületa lepingu p-s 3.1.2 kokku lepitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 alusel, mistõttu tuleb hagi rahuldada ka kostja II kui käendaja vastu.
3.8.Järgmisena hindas kohus hageja viivisenõuet. Lepingu p-s 2.5 on sätestatud, et tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,023% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kuna kostja I ei tasunud esimest osamakset lepingus ettenähtud tähtpäevaks, muutus kogu tasumata ostuhind lepingu p 2.4 kohaselt sissenõutavaks 21. mail 2021. Kuni kohtuotsuse tegemiseni on kostja I olnud ostuhinna tasumisega viivituses 567 päeva, seega on 8. detsembri 2022. a seisuga viivisevõlg 946,56 eurot. TsMS § 367 alusel on põhjendatud ka hageja edasiulatuv viivisenõue. Viivis tuleb mõista kostjatelt välja solidaarselt.
3.9.TsMS § 442 lg 5 järgi märkis maakohus, et 2. juuli 2021. a määrusega kohaldatud hagi tagamine jääb tagama kohtuotsuse täitmist.
3.10.Kuna maakohus rahuldas hageja hagi täielikult, jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.
4.1.Kostjad leiavad, et maakohus on ebaõigesti hinnanud kostjate vastunõuet, samuti ei ole hinnatud vaidlusaluse summaga seotud maksuküsimusi. Hageja on ekslikul arvamusel, et poolte sõlmitud kompromissikokkulepe ei sisalda makse. Kostjad leiavad, et hagi esitamise ajal ei olnud neil hageja ees võlgnevust.
4.2.Hageja põhinõudest 7258,33 eurot tuleb tasaarvestuse teel maha arvata: kostja I nõue 2200 eurot, millele lisandub käibemaks, seoses sellega, et hageja ei täitnud kompromissilepingust tulenevat kohustust tagastada kostjale kuuluv vara; hageja eest tasutud kiiruseületamise trahvid kokku 100 eurot; hageja poolt tasumata jäetud arve Inchape Motors OÜ tööde eest 1574,45 eurot; 3000 eurot hageja poolt Blackpoint OÜ juurde meelitatud kostjate klientide väärtusena. Kostjad paluvad lugeda need nõuded tõendatuks.
4.3.Apellatsioonkaebuses esitasid kostjad taotluse võtta asja materjalide juurde kostjate 3. veebruaril 2022 esitatud tõendid (17 lisa). Need tõendid tõendavad tasaarvestuse aluseid ning puudub alus neid mitte hinnata. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 5 (8)
2-21-9667
6.Ringkonnakohtus 16. novembril 2023 toimunud kohtuistungil loobusid kostjad uute tõendite vastuvõtmise taotlusest, v.a lisa 17 (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:12:17). Ringkonnakohus selgitas, et kostjate 3. veebruari 2022. a taotluse lisa 17 ei ole tõend, vaid tegemist on menetlusosalise seletusega, millega ringkonnakohus arvestab asja lahendamisel (vt samas, ajamärk 00:09:00).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonimenetluse kulud jäävad solidaarselt kostjate kanda ja kostjate kulud nende endi kanda.
8.Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses mh praeguse otsuse p-s 3.1 viidatud asjaolud, mida pooled ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud ja mille ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.Põhjendatud ei ole kostjate väide, et maakohus on jätnud hageja nõude rahuldamisel arvestamata maksuküsimustega.
10.1.Kostjad selgitasid oma sellekohast väidet ringkonnakohtu istungil. Kostjad tõid välja, et kostja I on deklareerinud hageja eest tulumaksu, mis tuli hagejale tehtavatelt maksetelt tasuda, ja hagejale välja makstud summa pealt maksud ära tasunud. Kostjate arvates nõuab hageja neilt seda summat, mille kostja I hageja eest ära maksis, hagis uuesti (vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:14:02 ja 00:16:05).
10.2.Kostjate seisukoht ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud hagis nõudis hageja kostjatelt tasumata summat, lähtudes lepingus kokku lepitud ostuhinna netosummast, s.o ilma tulumaksuta ostuhinnast. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu esemeks oleva äriühingu osa ostuhind oli ilma tulumaksuta 18 458,33 eurot. Hageja väitel on kostja I tasunud ostuhinnast 10 000 eurot notari deposiitkonto kaudu vastavalt lepingu p-le 2.2 ja 1200 eurot kompromissikokkuleppe p-s 1.7 sätestatud viisil. Hageja nõuab kostjatelt tasumata 7258,33 euro tasumist, mis koos juba tasutud summadega on 18 458,33 eurot (10 000 + 1200 + 7258,33). Seega ei nõua hageja kostjatelt ostuhinna tulumaksuosa välja mõistmist.
11.Apellatsioonkaebuses väitsid kostjad ka seda, et neil ei olnud hagi esitamise ajal hageja ees võlga (vt apellatsioonkaebuse p 5), kuid ringkonnakohtu istungil kostjad loobusid sellest väitest (vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:16:58). Sellest järeldab ringkonnakohus, et kostjad ei vaidlusta maakohtu tuvastatud asjaolu, et hagi esitamise seisuga oli kostjal I hagejale lepingu alusel tasumata ostuhind 7258,33 eurot. Kolleegium märgib, et ka maakohtus ei vaielnud kostjad vastu sellele, et hagejal oli kostjate vastu hagis esitatud põhinõue 7258,33 eurot (nt kostjate 21. detsembri 2021. a menetlusdokumendi p 9; 24. jaanuari 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:12:49), ega toonud esile asjaolusid, millest nähtuvalt nad oleksid hagi esemeks oleva rahalise kohustuse enne hagi esitamist täitnud, kuid kostjad leidsid, et hageja nõue on menetlusliku tasaarvestusega lõppenud.
6 (8)
2-21-9667
12.Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega, et nad on menetlusliku tasaarvestusavalduse aluseks olevaid nõudeid (kokku 7314,45 euro ulatuses) tõendanud.
12.1.Kostjad tuginesid menetlusliku tasaarvestusavalduse esitamisel järgmistele väidetavatele nõuetele hageja vastu: 1) (kostja I) nõue 2640 eurot seoses sellega, et hageja ei ole täitnud kompromissilepingust tulenevat kohustust tagastada kostjale I kuuluv vara, mille väärtus on 2200 eurot (lisandub käibemaks) (nõue 1); 2) (kostja I) nõue 100 eurot seoses sellega, et kostja I tasus trahvid, mille hageja sai tema kasutuses oleva sõidukiga kiiruse ületamise eest (nõue 2); 3) (kostja I) nõue 1574,45 eurot seoses sellega, et kostja I pidi maksma Inchape Motors OÜ-le tehtud tööde eest tasumata jäetud arve (nõue 3); 4) (kostjate) nõue 3000 eurot seoses sellega, et hageja on meelitanud Blackpoint OÜ-sse, mille juhatuse liige ta on, kostjate kliente, kelle kohta oli kompromissilepingus kokkulepe, et hageja ei või neile pakkumisi teha ega neid enda juurde meelitada (nõue 4).
12.2.Nõude 1 näol on sisuliselt tegemist lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega, mille õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1. Sellega nõustusid 16. novembri 2023. a kohtuistungil ka kostjad (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:17:12). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostjad ei ole tõendanud, et kostjate väidetud vara oleks hagejale või hagejaga seotud äriühingutele üle antud ning milline oli selle vara väärtus. Vara üleandmist ja väärtust ei tõenda kostjate esitatud vara nimekiri koos sellele lisatud hindadega (I kd, tl-d 112 ja 140), kuna tegemist on kostjate seletusega TsMS § 199 lg 1 p 4 tähenduses, millel pole tõendiväärtust.
12.3.Nõuete 2 ja 3 õigusliku aluse kohta on kostjad leidnud, et tegemist on alusetu rikastumise nõuetega, kuna kostja I maksis kõnealused summad hageja eest ära (16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:22:36). Nende nõuete osas nõustub kolleegium maakohtuga, et kostjad ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Sellega nõustusid ringkonnakohtu istungil sisuliselt ka kostjad ise (vt samas, ajamärgid 00:19:20 ja 00:19:28). Nõude 2 osas märkis maakohus põhjendatult, et kostjad ei ole tõendanud, et väidetavad kiiruseületamise trahvid üldse eksisteeriksid ja et viidatud õigusrikkumised oleks pannud toime hageja. Nõude 3 tõendamiseks on kostjad esitanud üksnes Creditreform Eesti OÜ 25. novembri 2021. a e-kirja (I kd, tl 113), millest nähtub, et kirja saatja menetluses on kostja I võlgnevus Inchape Motors OÜ ees põhivõlaga 1534,45 eurot. Sellest kirjast ei nähtu, millal ja mille eest see võlg on tekkinud. Samuti ei ole kostjad esile toonud ja tõendanud asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et tegemist oli kohustusega, mille oleks Inchape Motors OÜ-le pidanud täitma hageja ning et kostja I on selle kohustuse täitnud hageja eest. Kostjate endi väidete kohaselt esitati arve seoses sõidukiga, mida tööde tegemise ajal liisis kostja I (vt 24. jaanuari 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:14:17 ja 00:15:41). Seega ei anna asjas esitatu alust järeldada, et hageja oleks kostjate arvel alusetult rikastunud.
12.4.Nõude 4 õigusliku alusena on kostjad viidanud äriseadustiku §-le 187 (16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:21:35). Kolleegium nõustub maakohtuga, et ka selle nõude aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Muu hulgas ei ole kostjad tõendanud oma väidet, et hageja oleks meelitanud kostjate kliente Blackpoint OÜ-sse, ega ka seda, et nimetatud tegevusega oleks tekkinud kostjatele kahju.
12.5.Eelnevat arvestades nõustub kolleegium maakohtuga, et kostjad ei ole tõendanud, et neil oleks olnud hageja vastu tasaarvestusavalduses nimetatud nõudeid, mistõttu kostjate
7 (8)
2-21-9667 menetluslikul tasaarvestusavaldusel ei olnud õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole hageja nõue kostjate vastu tasaarvestusega lõppenud. Menetluskulude jaotus
13.Kuna maakohtu otsus jääb hagi rahuldamise osas muutmata, ei ole seda TsMS § 173 lg 3 järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Olukorras, kus maakohus hagi täielikult rahuldas, jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 järgi põhjendatult solidaarselt kostjate kanda.
14.Kuna kostjate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 3 järgi jätta hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda.
15.Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
16.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.