Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (08.12.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1) Harju Maakohtu menetluses on hageja X hagi kostjate Valveteenus OÜ ja Valvekoondis OÜ vastu solidaarselt põhivõla 7258,33 euro; hagi esitamise ajaks (15.06.2021) sissenõutavaks muutunud viivise 43,40 euro ja müügilepingus kokkulepitud määras (alates 16.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni) lisanduva viivise 0,023% päevas nõudes (tl 1-4). Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 09.04.2021 notariaalse osaühingu osa müügilepingu ja käenduslepingu, mille kohaselt müüs hageja (müüja) kostjale I (ostja) kui äriühingule enda osa nimiväärtusega 750 eurot. Lepingu punkt 2.1 kohaselt oli ostuhinnaks 22 000 eurot (brutosumma). Antud summast kanti enne lepingu sõlmimist notari deposiidi kontole 10 000 eurot (lepingu punkt 2.2). Deposiidisumma kanti hageja kontole. Ülejäänud ostuhinna kohustus kostja I tasuma hagejale osamaksete kaupa (lepingu punkt 2.3). Esimese osamakse kohustus kostja I tegema 20.05.2021. Kostja I kokkulepitud tähtpäevaks osamakset ei tasunud. Lepingu punktis 2.4 on sätestatud, et juhul kui kostja ei tasu osamakset kokkulepitud tähtpäeval, siis muutub kogu tasumata ostuhind sissenõutavaks. Hageja nõuabki kostjalt I kogu tasumata jäänud ostuhinna tasumist. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja I 09.04.2021 ka kompromisskokkuleppe, mille punkt 1.7 kohaselt kanti 1200 eurot poolte ühise tahte kohaselt hageja kontole. Antud summa arvestati maha tasumata jäänud ostuhinnast. Seega on hageja tasumata ostuhinna nõudesummaks (18 458,33 – 10 000 - 1200) 7258,33 eurot (tl 1-4, 120-122, 152-155, 173, 176-179). 2) Notariaalne müügileping sisaldas endas ka käenduslepingut. Sisuliselt käendas kostja II tasumata jäänud ostuhinna tasumise kohustust. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 15 000 eurot (lepingu punkt 3.1.2). Hageja nõuab kostja II kui käendajalt solidaarselt ostuhinna tasumist. Notariaalse müügilepingu kohaselt oli osaühingu osa ostuhinnaks 22 000 eurot, mis oli kajastatud brutosummana. Ostuhind oli seega kajastatud koos tulumaksuga. Ostuhinna netosummaks on 18458,33 eurot. Antud summast tasuti 10 000 eurot (lepingu punkt 2.2 alusel) notari deposiitkonto kaudu. Ostuhinnast 1200 eurot laekus kompromisskokkuleppe punkt 1.7 sätestatud viisil. Seega oli tasumata ostuhinnaks kokku 7258,33 eurot. Müügilepingu punktis 2.3 on sätestatud, et ostuhinnast 12 000 eurot kohustub ostja (kostja I) tasuma müüjale (hagejale) 12 osamaksena, iga osamakse suurus 1 000 eurot, hiljemalt iga kalendrikuu

kahekümnendaks (20) kuupäevaks. Esimese osamakse kohustus kostja I hagejale tasuma 20.05.2021, mida kostja I ei tasunud. Sellest tulenevalt on lepingu punkti 2.4 kohaselt kogu tasumata ostuhind muutunud sissenõutavaks. Seega nõuab hageja kostjatelt tasumata ostuhinna tasumist summas 7258,33 eurot (tl 1-4). 3) Kostjad on enda 21.12.2021 vastuses esitanud hageja vastu nõude kostjale I tagastamata vara osas summas 2640 eurot. Hagejale on arusaamatu, kellele antud vara on üle antud. Hageja ei võta omaks ka kostjate poolt esitatud väiteid kiiruseületamise trahvi 100 euro ja tööde teostamise osas. Samuti on kostjad esitanud tasaarvestamise vastuväite. Hageja juhib tähelepanu VÕS § 200 lg 4, mille kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele pool saab esitada vastuväite. Hageja ongi esitanud kõikide kostja nõuete vastu vastuväited. Kostjate nõuded on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja nõue põhineb notariaalsel müügilepingul. Kostjad ei ole näidanud, et nad oleksid müügilepingust tuleneva rahalise kohustuse rahuldanud (tl 120-122). Kostjate poolt 03.02.2022 esitatud arved nr 100644 ja 100723 on võltsitud (tl 1-4, 120-122, 152-155, 173, 176-179).

KOSTJATE VASTUS

4) Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta hagi rahuldamata (tl 106-108, 111-112, 127150). Pooltevaheline vaidlus on seotud sõlmitud kompromissikokkuleppe täitmise pinnalt. Hageja on ekslikult arvamusel, et pooltevaheline kompromiss ei sisalda endas makse. Kostjad leiavad, et hagi esitamise ajaks ei olnud neil mistahes võlgnevust hageja ees. Kompromissilepingu sõlmimise järgselt on ilmnenud, et hageja kasutuses olnud sõiduk on saanud kiiruseületamise eest trahvi, samuti on jäetud tasumata Inchape Motors OÜ-le tööde arve. Kostjad esitavad nimetatud osas menetlusliku tasaarvestuse avalduse. 5) Kostjal on õigus keelduda hagejale soovitud summa tasumisest ning kostjad teevad alljärgneva menetlusliku tasaarvestuse. Hageja põhinõudest 7258,33 eurost tuleb tasaarvestuse teel maha arvata kostja Valveteenus OÜ vastunõue 2200 euro ulatuses (+ km) seoses sellega, et hageja ei ole täitnud kompromissilepingust tulenevat kohustust tagastada kostjale kuuluv vara. Seega 7258, 33- 2640= 4618, 33. Hageja eest on tasutud kiiruseületamise trahvid kokku 100 eurot, seega jääk on 4518, 33 eurot. Lisaks on hageja poolt jäetud tasumata Inchape Motors OÜ-le tööde eest summas 1574,45 eurot. Seega jääk 4518,33 - 1574,45= 2943,88. Kuigi kostjad tegid ettepaneku teha kompromiss summas 2500 eurot, hageja keeldus. Kostjatele on saanud teatavaks, et hageja kui Blackpoint OÜ (registrikood 14624744) juhatuse liige, on meelitanud enda juurde ka neid kostjate kliente, kelle osas oli kompromissilepingus kokkulepe, et hageja ei või neile pakkumisi teha ega neid enda juurde meelitada. Kostjad hindavad varastatud klientide väärtuseks üle 10 000 euro, tasaarvestades hageja nõude 3000 eurot (tl 111-115). 6) Kostjad on 03.02.2022 esitanud taotluse tõendite vastuvõtmiseks (tl 126-150).

MENETLUSE KÄIK

7) Harju Maakohtu 02.07.2021 kohtumäärusega rahuldati hageja hagi tagamise avaldus ning kohtumäärusega arestiti kostja II Valvekoondis OÜ arveldusarved 7301,73 eurot ulatuses (tl 30-33). 8) Tsiviilasjas nr 2-21-9667 toimus 24.01.2022 kohtuistung, peale mida jätkas kohus menetlus kirjalikus menetluses (tl 123-125, 169-172).

KOHTU PÕHJENDUSED

9) Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hageja hagi tuleb täielikult rahuldada.

10) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel loeb kohus tuvastatuks vaidluse all mitteolevad asjaolud selle kohta, et hageja müüjana ja kostja I ostjana ning kostja II käendajana sõlmisid 09.04.2021 notariaalse osaühingu osa müügilepingu ja käenduslepingu, millega hageja müüs kostjale I kui äriühingule enda osa nimiväärtusega 750 eurot (tl 10-14). Kostja I jättis ostuhinnast hagejale (müüjale) tasumata 7258,33 eurot. Kostja I kinnitas 24.01.2022 kohtuistungil, et vaidlus puudub selles, et kostja I jättis hagejale ostuhinnast tasumata 7258,33 eurot (tl 123-125). 11) Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus teostada hageja nõuete osas menetluslikku tasaarvestust. Kostja I kinnitas 24.01.2022 kohtuistungil, et vaidlus puudub selles, et kostja I jättis hagejale ostuhinnast tasumata 7258,33 eurot (tl 123-125). Hageja põhinõue summas 7258,33 eurot on kujunenud järgmiselt. Müügilepingu punkt 2.1 kohaselt oli osaühingu osa ostuhinnaks 22 000 eurot (brutosumma), mis oli kajastatud koos tulumaksuga. (tl 10-14). Ostuhinna netosummaks on 18 458,33 eurot. Antud summast kanti enne lepingu sõlmimist notari deposiidi kontole 10 000 eurot (lepingu punkt 2.2 kohaselt). Deposiidisumma kanti hageja kontole. Ülejäänud ostuhinna kohustus kostja I tasuma hagejale osamaksete kaupa (lepingu punkt 2.3). Esimese osamakse kohustus kostja I tegema 20.05.2021 (lepingu punkt 2.3). Kostja I kokkulepitud tähtpäevaks osamakset ei tasunud. Lepingu punktis 2.4 on sätestatud, et juhul kui kostja ei tasu osamakset kokkulepitud tähtpäeval, siis muutub kogu tasumata ostuhind sissenõutavaks. Hageja ja kostja I sõlmisid 09.04.2021 ka kompromisskokkuleppe (tl 15). Antud kokkuleppe punkt 1.7 kohaselt kanti 1200 eurot poolte ühise tahte kohaselt hageja kontole. Antud summa arvestati maha tasumata jäänud ostuhinnast. Seega on hageja tasumata ostuhinna nõudesummaks (18 458,33 – 10 000 - 1200) 7258,33 eurot. Müügilepingu punktis 2.3 on sätestatud, et ostuhinnast 12 000 eurot kohustub ostja tasuma müüjale kaheteistkümne osamaksena, iga osamakse suurus 1 000 eurot, hiljemalt iga kalendrikuu kahekümnendaks kuupäevaks müüja kontole. Esimese osamakse kohustub ostja müüjale tasuma hiljemalt 20.05.2021. Müügilepingu punktis 2.4 on sätestatud, et müüja ja ostja lepivad kokku, et juhul kui ostja ei tasu osamakset lepingu punktis 2.3 kokkulepitud tähtajaks ja suuruses, siis muutub kogu tasumata ostuhinna osa müüja poolt sissenõutavaks ning ostja on kohustatud müüja nõudmisel tasuma müüjale kogu tasumata ostuhinna osa. Kostja I ei ole tasunud hiljemalt 20.05.2021 notariaalses lepingus (punktis 2.3) sätestatud osamakset. Sellest tulenevalt on lepingu punkti 2.4. kohaselt kogu tasumata ostuhind summas 7258,33 eurot muutunud sissenõutavaks (tl 1-4; 10-15). 12) Kohus on pooltele selgitanud, et hagimenetluse näol on tegemist võistleva menetlusega, milles pooled valivad ise asjaolud ja tõendid, millele nad tuginevad ning kohtud ei ole kohustatud selgitama tõendite esitamise kohustust kui poolte vahel puudub vaidlus õigusliku kvalifikatsiooni osas nagu antud asjas. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-21-41-15 p 19). Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad esile tooma pooled. Kohus saab küsida pooltelt selgitusi. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on aga kohtu kohustus, kes ei ole seejuures seotud poolte väidetega (vt 24.03.2021 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-2439, p-d 14 ja 19) (vt 09.09.2022 kohtumäärus, tl 69-72). 13) Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1. VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole osamakset tasunud, siis seda tuleb käsitleda VÕS § 100 mõttes kohustuste rikkumisena. VÕS § 101 on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub

kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 14) Kostja I on esitanud menetlusliku tasaarvestuse vastuväite (tl 111, 116). Hageja leiab, et tasaarvestuse aluseks olevad kostja I nõuded hageja vastu on alusetud ja tõendamata (tl 152155, 176-179). 15) Kostja I leiab, et hageja 7258,33 euro suurusest põhinõudest tuleb tasaarvestuse teel maha arvestada järgmised kostja I nõuded hageja vastu, mis moodustavad kogusumma 7314,45 eurot (tl 111, 116): • • • •

2200 eurot, millele lisandub käibemaks, so 2640 eurot seoses sellega, et hageja ei ole täitnud kompromissilepingust tulenevat kohustust tagastada kostjale I kuuluv vara (kostja I vara nimekiri tl 112); hageja poolt saadud kiiruseületamise trahvid 100 eurot, mis tekkis hageja kasutuses olnud sõidukiga kiirust ületades; Inchape Motors OÜ-le teostatud tööde eest tasumata jäetud arve, kokku 1574,45 eurot (111-113); kostjale I on saanud teatavaks, et hageja on Blackpoint OÜ-sse (registrikood 14624744), mille juhatuse liige ta on, meelitanud enda juurde ka neid kostjate kliente, kelle osas oli kompromissilepingus kokkulepe, et hageja ei või neile pakkumisi teha ega neid enda juurde meelitada. Kostjad hindavad varastatud klientide väärtuseks üle 10 000 euro, kuid tasaarvestavad hageja nõude 3000 euroga.

16) VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud VÕS § 200 lg 4 sisu ja eesmärki, tuues välja, et oleks ebaõiglane, kui isik, kelle vastu teisel isikul on selge ning maksmapandav nõue, saaks selle maksmapanekut efektiivselt takistada omapoolse ebaselge, vaieldava ning raskesti tõendatava nõude esitamise ning selle tasaarvestamiseks kasutamise kaudu. Seega peab tasaarvestaval poolel olema õigus tasaarvestuse tegemiseks, peavad puuduma VÕS § 200 sätestatud tasaarvestuse piirangud, tasaarvestav pool peab teisele poolele tegema õiguslikke tagajärgi loova tasaarvestuse avalduse ja tasaarvestuse toimumisega on pooltevahelise võlasuhtes VÕS § 186 p 2 kohaselt lõppenud. Kohus selgitab, et VÕS § 197 lg 2 täpsustab tasaarvestuse tegemise õiguslikku mõju, st asjaolu, et tasaarvestuse poolte nõuded lõppevad tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses alates ajast, mil neid võis tasaarvestada. VÕS § 197 lg 2 ehk tasaarvestuse õiguslik mõju on relevantne vaid olukorras, kus on täidetud tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused ja on esitatud tasaarvestuse avaldus. Kohus selgitab täiendavalt, et vaid tasaarvestuse õiguse olemasolu ei tähenda, et tasaarvestus on toimunud või on tekkinud tasaarvestusega kaasnevad tagajärjed. Tasaarvestus toimub juhul, kui samaaegselt on täidetud tasaarvestuse tegemise eeldused (tasaarvestatavate nõuete ja õiguste olemasolu) ja tasaarvestav pool on esitanud tasaarvestuse avalduse. Tasaarvestus toimub VÕS § 197 lg 1 ja § 198 kohaselt tasaarvestuse avalduse tegemisega teisele poolele, kui on täidetud tasaarvestuse tingimused. Tasaarvestuse avaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis jõustub teise poole poolt kättesaamisega. Seega on tasaarvestamise avalduse esitamiseks tarvilik, et poolte vahel oleks kehtivast võlasuhtest tulenevad kehtivad nõuded, mida on õigust

täita ja mille täitmist on õigus teiselt poolelt nõuda VÕS § 197 lg 1 kohaselt. Tasaarvestuse õiguse teostamine on poole otsustusõiguse raames ja pooltel puudub kohustus tasaarvestuse avalduse esitamiseks ka juhul, kui tasaarvestuse esitamise olukord on VÕS § 197 lg 1 kohaselt olemas. Seega on tasaarvestuse õiguse teostamiseks ja tasaarvestuse kehtivuse kontrollimisel oluline selgeks teha, kas nõue, mida tasaarvestuse avalduses soovitakse tasaarvestada, on tasaarvestuse avalduse esitamise hetkel kehtiv. Ainult juhul, kui tasaarvestada soovitakse kehtivat nõuet, millele ei ole võimalik vastuväiteid esitada, on võimalik lugeda tasaarvestus toimunuks. 17) Tasaarvestusega seonduvat on Riigikohus käsitlenud mitmes kohtulahendis. Näiteks on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-95-11 punktis 19 osundanud, et kohtul tuleb kontrollida ja hinnata, kas vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, ja kui leitakse, et tasaarvestust välistavad asjaolud puuduvad, hinnata tasaarvestatud nõude tõendatust. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-129-11 punktis 9 väljendanud seisukohta, et kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohtus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-136-09 punktis 22 on kolleegium välja toonud, et tasaarvestuseks on oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses, kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest, praegusel juhul kostjast. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestuse tegemine annab tasaarvestuse avalduse teinud isikule võimaluse esitada teise poole nõude kohta, mis tasaarvestati, täitmise vastuväite. 18) Kohus on pooltele 09.09.2022 määruses selgitanud, et kui kostjad soovivad tasaarvestada hageja rahalised nõuded enda vastu oma nõuetega hageja vastu, tuleb kostjatel tõendada, et täidetud on tasaarvestuse materiaalsed eeldused VÕS § 197 järgi (kostjatel on hagejaga vastastikused rahalised kohustused, kostjate nõuded on sissenõutavad ja täidetavad) ja formaalsed eeldused VÕS § 198 järgi (võlgnikule oli esitatud tasaarvestuse avaldus ning võlgnik oli selle kätte saanud). Kostjad on koos 03.02.2022 menetlusdokumendiga esitanud 17 lisa (tl 126-150) ja hageja on esitanud 21.02.2022 menetlusdokumendiga 6 lisa (tl 152-163). Kohus selgitas pooltele 09.09.2022 kohtumääruses, et neil tuleb selgitada iga esitatud lisa osas millist asjaolu need tõendavad, kuna kohus võtab vastu vaid sellise tõendi, millel on asja lahendamise seisukohalt tõenduslik väärtus) (tl 123-125). Kostjad esitasid 03.02.2022 tõenditena muu hulgas arved nr 100644 ja 100723 (tl 129-130), mille osas hageja leiab, et need on võltsitud (tl 152-155). Kostjad ei ole peale 09.09.2022 kohtumäärust täiendavaid selgitusi, tõendeid või taotlusi esitanud. 19) TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui: tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune (p 1); asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud (p 2). Kohus keeldub kostjate poolt 03.02.2022 (tl 127-150) ja hageja poolt 21.02.2022 (tl 156-163) esitatud tõendite vastuvõtmisest TsMS § 238 lg 1 kohaselt, kuna nimetatud

tõendid ei puutu kohtu hinnangul käesolevasse vaidlusesse ning nende tõendite alusel pole pooltel võimalik tõendada vaidluse all olevaid asjaolusid. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb (vt Riigikohtu lahend nr 2-17-18305, p 17). 20) Esmalt käitleb kohus kostja I tasaarvestuse aluseks olevat vara tagastamise nõuet hageja vastu summas 2200 eurot, millele lisandub käibemaks, so 2640 eurot. Kostja I on esitanud 21.12.2021 vara nimekirja, mille hageja oleks pidanud kostjate seisukoha järgi kostjale I tagastama (tl 111-112). Puuduvad igasugused tõendid vara üleandmise kohta hagejale, hageja kohustuse kohta nimetatud vara tagastada ning vara maksumuse 2640 euro kujunemise kohta. Samuti puudub vara nimekirjal hageja allkiri või üleandmise-vastuvõtmise akt. Hageja lepingulise esindaja 15.11.2021 e-kirjaga juhitakse kostjate lepingulise esindaja tähelepanu asjaolule, et hagejale ei ole saadetud vara nimekirja, mida soovitakse tagasi saada (tl 114). Kostja I leiab, et kuna Creditreform Eesti OÜ on saatnud kostjale I 25.11.2021 võlanõude meeldetuletuse kogumas 1574,45 eurot (tl 113), siis sellest tulenevalt on hagejal kohustus nimetatud summa kostjale I hüvitada. Kohus sellise järeldusega ei nõustu. Pooltevaheline notariaalne müügileping ja käendusleping sõlmiti 09.04.2021 ning sellest lepingust ega ka pooltevahelisest kokkuleppest vastavat kohustust hagejale ei tulene (tl 10-15). Creditreform Eesti OÜ 25.11.2021 e-kirjast nähtub, et Valveteenus OÜ-l on tekkinud võlgnevus Inchape Motors OÜ ees põhisummas 1534,45 eurot, millele lisandub nõudekulu 40 eurot (111-113). Kostjad on jätnud tõendamata ja kohtu ette toomata asjaolud, mille alusel on hagejal kohustus kostjale I tasuda 1574,45 eurot. Kostja I leiab, et tal on õigus hageja nõudest tasaarvestada hageja poolt saadud kiiruseületamise trahvid 100 eurot, mis tekkis hageja kasutuses olnud sõidukiga kiirust ületades. Lisaks pole kostjad tõendanud käesolevas menetluses, et eksisteeriks üleüldse trahvid kiiruseületamise eest ning veelgi enam, et need kiiruseületamised on toime pannud hageja. Kostjad leiavad, et kuna hageja on Blackpoint OÜ-sse (registrikood 14624744), mille juhatuse liige ta on, meelitanud enda juurde ka neid kostjate kliente, kelle osas oli kompromissilepingus kokkulepe, et hageja ei või neile pakkumisi teha ega neid enda juurde meelitada, siis sellest tulenevalt saab kostja I menetluslikult tasaarvestada enda 3000 eurose nõude hageja nõudega. Eeltoodud hageja väide on paljasõnaline ja tõendamata. 21) Kuivõrd eelmises punktis nimetatud asjaolud on kostjate poolt tõendamata, siis ei ole põhjendatud hageja 7258,33 euro suurusest põhinõudest menetlusliku tasaarvestuse teel maha arvestada kostja I nõudeid hageja vastu (kogusummas 7314,45 eurot) (tl 111, 116). 22) Puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja II sõlmisid 09.04.2021 notariaalse käenduslepingu (tl 10-15). Notariaalse lepingu punktis 3.1.1 on sätestatud, et käendaja (kostja II) vastutab isiklikult müüja (hageja) ees ostja (kostja I) käesoleva lepingu punktis 2.3 märgitud tasumata ostuhinna tasumise kohustuse, sh kõrvalkohustuste ja viivitusintresside tasumise kohustuse, täitmise eest. Kuna kostja I ei ole tasunud notariaalse lepingu punktis 2.3 sätestatud ostuhinna osamakseid, vastutab kostja II kui käendaja lepingu punkt 3.1.1 kohaselt ostuhinna ja ka viivise tasumise eest. Käenduslepingu punktis 3.1.2 on pooled kokku leppinud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, milleks on 15 000 eurot, mida hageja nõue ei ole ületanud. 23) VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendajal tekib käenduslepingust eraldiseisev iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ja võlausaldajal lisaks põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-12-10, p 11). Seega kohustub käendaja käenduslepingu kohaselt täitma põhivõlgniku kohustusi kui enda kohustusi (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-09, p 11). VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest

tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. 24) Kostja II vastutus tuleneb käenduslepingu p-st 3.1.1, sest põhivõlgnik rikkus käendatavat kohustust. Seega vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I hagejale tekitatud kahju eest VÕS § 145 lõigete 1 ja 2 kohaselt, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele ka kostja II kui käendaja osas. 25) Järgmisena käsitleb kohus hageja viivise nõuet. Notariaalsel lepingu punktis 2.5 (tl 11) on sätestatud, et tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,023% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja I kohustus notariaalsel lepingu punkt 2.3 kohaselt tasuma ülejäänud ostuhinna osamaksete kaupa. Esimese osamakse kohustus kostja I tegema hiljemalt 20.05.2021. Kostja I osamakset ei tasunud. Seega muutus lepingu punkt 2.4 kohaselt kogu tasumata ostuhind sissenõutavaks 21.05.2021. Kuni kohtuotsuse tegemiseni (08.12.2022) on kostja I olnud ostuhinna tasumisega viivituses 567 päeva. Seega on 08.12.2022 seisuga viivise võlgnevus kokku 946,56 eurot. TsMS § 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivise nõuded põhjendatud ning need tuleb solidaarselt kostjatelt välja mõista. 26) Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja hagi tuleb täielikult rahuldada. 27) TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Käesolevas tsiviilasjas 02.07.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamine jääb tagama kohtuotsuse täitmist (tl 30-33). Menetluskulude jaotus 28) TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagejate hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. 29) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 30) TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

31) Käesolevas asjas määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. 32) TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus määrab poolte menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.