1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista E.I V. (E.I) OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingute nr L89016852140 alusel põhivõlgnevus 1319 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 164,94 eurot; välja mõista E.I V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (1319 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 17.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
2.Välja mõista E.I V. OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu nr L89015624434 alusel põhivõlgnevus 504,73 eurot; välja mõista E.I V. OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis põhinõudelt (504,73 eurot) alates 17.12.2025 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.Mõista E.I V. OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu nr L89015624434 alusel välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed järgmise graafiku kohaselt: 21 12.01.2026 22 12.02.2026 23 12.03.2026 24 12.04.2026 25 12.05.2026 26 12.06.2026 27 12.07.2026 28 12.08.2026
4.Mõista E.I V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Seoses eelnevaga: 5.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 46% ja hageja kanda 54 %; 5.2 välja mõista E.I V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 312,80 eurot; 5.3 välja mõista E.I V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 312,80 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 5.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; 5.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte; 5.6 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei ole võimalik muul viisil kui avaliku kättetoimetamisega kostjale kätte toimetada, sest kostja (rahvastiku-) registrikannet ei ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole ilmnenud; 6.Selgitada: 6.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2); 6.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 6.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;
2
6.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 6.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 6.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 6.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt AS Inbank Finance ja E.I (edaspidi kui kostja) sõlmisid 20.03.2024 järelmaksulepingu nr. L89015624434, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 2656,99 eurot. AS Inbank Finance ja E.I sõlmisid 05.07.2024 “jaga osadeks makseviisi” nr. L89016852140, mille alusel sai kostja kauba osamaksete tasumise alusel. Lepingu nr. L89015624434 kohaselt on krediidi kulukuse määr 30,15% aastas ja intressimäär 15,90% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 04.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 25.10.2024. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 31.10.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingu nr. L89015624434 alusel soetas kostja kauba maksumusega 2656,99 eurot, sissemaksega 256,99 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 12.05.2024- 12.04.2028. a. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 1,70 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 2398,30 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 2398,30 eurot (2656,99-256,991,7). Lepingu nr. L89016852140 alusel soetas kostja kauba maksumusega 1319,00 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma kolme osamakse alusel. Kostjalt laekumisi endisele võlausaldaja toimunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1319 eurot. Kokku moodustub põhivõlgnevus summas 3717,30 (2398,3+1319) eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 3717,30 (2398,3+1319) eurot, intress 206,03 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 286,14 (204,58+81,56) eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 10.05.2025 kuni lepingu nr. L89015624434 põhinõude summas 2398,30 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 15,90% aastas. Mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 10.05.2025 kuni lepingu nr. L89016852140 põhinõude summas 1319 eurot täitmiseni seadusjärgses viivisemääras. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 560 eurot ja hageja õigusabikulud 3
696 eurot. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 27.05.2025 ja isiklikult kätte toimetatud 3.12.2025, kostja tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
5.Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.
6.Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 5 1, puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud 20.03.2024 järelmaksulepingu nr. L89015624434, kauba maksumusega 2400 eurot (dtl 29-32) ja 05.07.2024 järelmaksulepingu nr. L89016852140 maksumusega 1319 eurot (dtl 33-41).
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS Inbank Finance olid oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingud üles 25.10.2024 (dtl 42-43). nõue on loovutatud hagejale 31.10.2024 (dtl 44). Vaidlust ei ole, et kostjaga sõlmiti järelmaksulepingud 2400 euro ja 1319 euro osas. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingute täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
9.Kohus on seisukohal, et laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Hagiavalduse täpsustuse kohaselt järelmaksulepingute sõlmimisel veenduti kostja krediidivõimekuses. Hageja esitab tõendina laenutaotluse (Lisa 8) ja laenuandja selgituse (Lisa 9). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. VÕS § 403(4) lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses: igakuised sissetulekud 800 eurot, igakuised kohustused 0.00 eurot. Hageja on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Ka 4
Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi punkti 7.1 kohaselt Vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks kliendilt kogutava ja kliendile esitatava teabe sisu ja ulatus võib sõltuda laenu suurusest, laenutoote omapärast ja laenusaajast. Krediidiasutus võib käesoleva juhendi soovitusi kohandada valikuliselt, kui see ei ole vastuolus õigusaktis sätestatuga, see on otstarbekas, põhjendatud ja mõistlik arvestades laenu suurust, laenutoote omapära või teisi asjaolusid, mis konkreetset laenusuhte sõlmimist iseloomustavad. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
11.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks.
12.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).
13.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist.
14.Järelmaksulepingu nr. L89015624434 (kauba maksumusega 2400 eurot) alusel on kostja teostanud makseid kokku 166,38 eurot, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2233,62 eurot. Järelmaksulepingu nr L89016852140 (kauba maksumusega 1319 eurot) alusel kostja ühtegi makset teostanud ei ole, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1319 eurot.
15.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb 5
see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403(4) lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse intressi võlgnevus (lepingu nr L89016852140) perioodi 26.10.2024 – 16.12.2025 eest on kostjal viivis 164,94 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
16.Hageja on esitanud alternatiivselt nr L89015624434 lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 ümberarvestuse ja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust ja lepingujärgset viivist 15,90% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.
17.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
18.AS Inbank ütles lepingu üles alates 25.10.2024. Laenulepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 4.10.2024. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele. Kohtu hinnangul ei ole lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv sisuliste eelduste puudumisel, kuivõrd arvestades alternatiivset nõuet, siis on hageja arvestanud kõik võlgniku tasutud summad laenu põhiosa katteks, millest tulenevalt ei olnud hageja lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse maksega (alternatiivse nõude järgi tuleb lugeda maksed täielikult tasutuks kuni 12.11.2024 makseni). Eeltoodust tulenevalt on leping kehtiv. Arvestades hageja esitatud nõude ümberarvestust, siis on käesoleva otsuse tegemise aja seisuga muutunud sissenõutavaks maksed alates 12.12.2024 12.12.2025 kokku 504,73 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
19.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
20.Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse 12.06.2024. Samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
21.Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel. 6
22.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 333,01+40,88+43,12+42,75+44,97 (12.09-12.12.2025 osamaksed), kokku 504,73 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest (17.12.2025) kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras ning viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
23.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingu nr L89016852140 alusel põhivõlgnevuse 1319 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 164,94 eurot ning viivis põhinõudelt (1319 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 17.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud lepingu nr L89015624434 põhivõlg 504,73 eurot, viivis põhivõlgnevuselt (504,73 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed graafiku järgi ning viivis käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
24.Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
26.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 46% ulatuses kostja ja 54% ulatuses hageja kanda.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 560 eurot ning õigusabikuludest summas 696 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 120 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 680x 46% = 312,80 eurot.
7
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (312,80 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.