Puudutatud I. N. (isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post: isik: XXX)
RESOLUTSIOON
Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu avaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista I. N.lt Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu kasuks võlg 1715 (üks tuhat seitsesada viisteist eurot) 95 senti, millest 1590,26 eurot on põhinõue ja 125.69 eurot seisuga 16.11.2022.a. sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista I. N.lt Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu kasuks viivis alates 17.11.2022.a kuni põhinõude (1590,26 euro) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Menetluskulud jätta Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu ja I. N. kanda võrdsetes osades (50%:50%). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kooskõlas TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 sätestatuga määrusega mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE
1.Narva, P. Kerese 4 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse I. N. vastu võla nõudes. 1.1 Avalduse kohaselt on I. N. P. Kerese tn 4 korterelamus korterite nr X, X ja X omanik. Elamu hooldamist teostab Narva linn, Kerese tn 4 korteriühistu. I. N. ei täida korteriomaniku kohustusi korteriühistu ees nõuetekohaselt, maksab majanduskulu omal äranägemisel ja valikuliselt ning seisuga 16.11.2022 võlgnes majanduskulude eest 2793,27 eurot, millele lisandub viivise võlg 220,17 eurot, kokku 3013,44 eurot. Avaldaja palub I. N.lt välja mõista Narva linn, P. Kerese tn 4 korteriühistu kasuks võlgnevus 3013,44 eurot (põhivõlg 2793,27 eurot ja viiviste võlg 220,17 eurot seisuga 16.11.2022); viivis põhivõlast 2793,27 eurolt, võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.11.2022. a kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta I. N. kanda. 1.2 Menetluse vältel korrigeeris avaldaja korduvalt oma nõuet: 1.2.1 21.03.2023.a esitatud menetlusdokumendis vähendas avaldaja nõuet ja palus I. N.lt välja mõista avaldaja kasuks 2881,84 eurot (põhivõlg 2662,29 eurot ja viiviste võlg 219,55 eurot seisuga 16.11.2022 ja viivis põhivõlast 2662,29 euro, võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.11.2022. a kuni kohustuse täitmiseni. Korteri nr X täpsustatud võlg on 517,01 eurot ja viivis 25,03 eurot seisuga 16.11.2022., korter nr X põhivõlg 942,46 eurot ja viivis 106,94 eurot; korteri nr X põhivõlg 1202,82 eurot ja viivis 87,58 eurot 1.2.1 09.05.2023.a. menetlusdokumendis korrigeeris/ vähendas avaldaja uuesti nõuet ja palus I. N.lt välja mõista Narva linn , P. Kerese tn 4 korteriühistu kasuks võlgnevus 2609.33 eurot (põhivõlg 2411,86 eurot ja viiviste võlg 197,47 eurot seisuga 16.11.2022) ja viivis põhivõlast 2411,86 eurot, võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.11.2022. a kuni kohustuse täitmiseni. Täpsustatud nõude kohaselt on korteriomandi nr X põhivõlg 517,01 eurot ja viivise võlg 25,03 eurot seisuga 16.11.2022, korteriomandi nr X põhivõlg 983,28 eurot ja viivise võlg seisuga 16.11.2022 100,66 eurot, korteriomandi X põhivõlg on 911,57 eurot ja viivise võlg seisuga 16.11.2022 on 71,78 eurot.
2.Hooldustariif ja remondifondi tariif on kinnitatud 03.05.2019 üldkoosoleku ning 28.12.2021 üldkoosoleku otsustega. I. N. vastuväidetega avaldaja ei nõustu ja leiab, et vastuväited on asjakohatud, põhjendamatud ja tõendamata. Puudutatud isiku väide, et ta ei tasu hoolduse-, ja remonditasud põhjusel, et korteriühistu ei esitanud temale tariifide arvestust ning ei teostanud remonditöid ja hooldustöid (maja teenindamise töid) ei vasta tõele. Avaldaja kehtestab igal aastal korteriomanike üldkoosolekul majanduskava, kus on üksikasjalikult loetletud hooldustariifide arvel plaanitud haldus-, ja hooldustööd ja kulud ning remondifondist plaanitud tööd ja kulud. Avaldaja esitab perioodil
2019-2022 kehtestatud majanduskavad, mis on igale korteriomanikule, sh puudutatud isikule, esitatud enne üldkoosolekut kas postkasti või e-postiga. Majanduskavas on kajastatud, et hooldustariifi arvel kaetakse järgmised korteriühistu majanduskulud: prügivedu, avariihooldus, üldelekter, ventilatsioonikanalite puhastus, sanitaartehniline hooldus ja soojussõlme hooldus, fonolukkude ja välisuste hooldus, kantseleitarbed ja koopiad, pangateenused, majandustarbed ja inventar (puhastustarbed jne), muru niitmine, liiv, graniidilaastud kõnniteedele, sise- ja välissanitaarpuhastus, koristaja ja majahoidja tasud, sotsiaalmaksud, raamatupidamine, revidendi, esimehe tasud. Majanduskavad on kehtestatud korteriühistu üldkoosolekute otsustega ning puudutatud isik ei ole neid vaidlustanud. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Ka avaldaja põhikirja punkti 4.2. e kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt - kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast ja ettenähtud määras liikmemakse, et katta maja üldise teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergiaga varustamises, televiisoriantennide ja -süsteemide remont, eraldused reservfondi). Avaldaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et puudutatud isik oli 3.05.2019, 05.06.2021, 29.11.2022 üldkoosolekul, kuid ei vaidlustanud üldkoosolekute otsuseid. Lisaks eeltoodule sai puudutatud isiku kätte ts asjas nr 2-22-10644 järgmised korteriühistu majandustegevuse algdokumendid: - korteriühistu pangakontost väljatrükk perioodil 01.01.2021 kuni 08.07.2022 - Lepingud VKG Elektrivõrgud OÜ-ga, Narva Soojusvõrk AS-ga, Ekovir OÜ-ga, Narva Vesi AS-ga, Upravdom OÜ-ga, Tribstok OÜ-ga.
3.Avaldaja juhib tähelepanu I. N. pangakontol segastele makse selgitustele, mis näitab, et puudutatud isik tasub majandamiskulu suvaliselt, oma nägemisel, summerides korteri nr 1 ja M1 kululiikide summad takistades sellega raamatupidajal laekunud summade õiget konteerimist. Lisaks sellele ei esitanud puudutatud isik kuni 29.04.2022 nõuetekohaselt oma veearvestite näite. Puudutatud isik näitas veetarbimise eest tasutavaid summasid oma makseülekannetel, st pärast kuuarve väljastamisest. Seejuures võis ta arvestusliku kuu maksta kaks kolm kuud maksetähtajast hiljem. Juuksuri (X-X korterid) arvestite näidute 29.03.2022 tehtud kontroll avastas, et puudutatud isiku poolt tasutud veetarbimise mahud ei langenud kokku veearvesti näiduga ehk puudutatud isiku poolt esitatud näidud olid valed. Seega parandas raamatupidaja 2022. märtsikuu arve veetarbimise summade osas. Avaldaja aga ignoreeris parandamise ning veetarbimise eest lisamakset ei teinud. Avaldajal puudub võimalus kontrollida puudutatud isiku veearvestite näite.
4.Ei vasta tõele ja tõendamata, et avaldaja millalgi esitas pudutatud isikule arve kuupäevaga X OÜ nimele ja puudutatud isiku poolt esitatud kujul Korteriomandi Kerese 4-X arvestuste kohtaOma vastuses väidab puudutatud isik põhjendamatult, et parandatud arved on võltsitud ning ta ei saanud neid kätte. Faktid aga tõendavad, et puudutatud isik valetab. Puudutatud isik ignoreeris avaldaja 03.09.2022 nõuet lubada korterite veearvesti kontrollimist. Ta esitas ekirjaga ainult
korteri X arvestite näidud. Kui võrrelda korterile nr X algselt esitatud 31.12.2021 arvet summas 152,15 eurot oktoobris 2022 väljastatud parandatud arvega summas 188,10 eurot, siis erinevus 35,95 eurot on gaasi 15,93 ja vee 20,02 tarbimise eest. Pangaväljavõttes (statement 28) reas 13 kuupäeval 17.01.2022 määras puudutatud isik, et maksab mh 21x0.49 ja 6x0,938 gaasi eest ning 11x1,82 vee eest. Kuna algarve oli vormistatud ja saadetud 8.01.2022, siis ei saanud raamatupidaja teada 17.01.2022 esitatud tarbimise näitusid. Oktoobris 2022 tehti ümberarvestus. Avaldaja võttis arvesse kõik puudutatud isiku poolt enne 1.11.2022 laekunud maksed ning lõppvõlg perioodi eest on õige.
5.Avaldaja selgitab arvestusi: I. N. kontoväljavõttest on näha, et 04.06.2020 maksis puudutatud isik võlad korteriomandi nr X eest üldsummas 443,41 eurot märkusega, et remondi eest ta ei tasu (statement 26 rida 2 kuupäev 04.06.2020). laekunud summast oli osaliselt kustutatud perioodil 07.01.2020 kuni 07.06.2020 määratud majandamiskulud (533,04 eurot). Kustutamata on 89,63=533,04443,41, mille seas on remont 40,74, hooldus 30,56 ja küte 18,33. Panga väljavõttes on näha, et 26.05.2021 maksis puudutatud isik 217,46 eurot (fail nimega statement 26 rida 12 kuupäev 26.05.2021) märkusega majateenindamise eest 04/2021 krt X ja X kokku, millest 85,53 läks krt X võla kustutamiseks ja 131,93 krt M1 võla kustutamiseks. Korteri nr X, 07.05.2021 arve summas 133,09 seega oli kustutatud osaliselt 13,58 remont, 30,56 hooldus ja 41,39 küte, mis on kokku summas 85,53 eurot panga väljavõttes on näha, et 30.09.2022 arve jäi täiesti tasumata, millest kütte tarbimise kulud on 11,54 eurot. Avaldaja on nõus sellega, et võla arvestuse tabelis on osaliselt arvestamata puudutatud isikult laekunud summasid korteri nr X ja X majanduskulude katteks. Puudutatud isik esitas panga konto väljavõtted, millest lähtub, et korterite nr X ja X kulude katteks ta tasus võlaperioodi eest ( 05.04.2019-30.09.2022) kokku 6316,68 eurot, sh 393,86 € (64,51+94,40+234,95) – korteri nr X eest – maksed 2019 aastal; 4615,57 € – korteri nr X ja X eest – maksed 2020-2021 aastal; 1144,66 € – korteri nr X ja X eest – maksed 17.01.2022 kuni 22.06.2022; 65,95 € – korteri nr X jaX eest – maksed 2.11.2022; 96,64 € (22,88+73.76) – korteri nr X ja X eest – 29.07.2022 kuni 16.11.2022. Kokku 6316,68 eurot, millest 2606,09 € on korteri nr X eest maksed ja 3710,59 € on korteri X eest maksed. Avaldaja korrigeerib nõuet vastavalt puudutatud isiku esitatud kontoväljavõtetele.
6.Avaldaja leiab, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et hoolduskulude kandmine üldkoosoleku poolt kinnitatud hooldustariifi järgi ja võrdselt teiste korteriomanikega ehk proportsionaalselt tema kaasomandi suurusele tooks puudutatud isikule kaasa rasked tagajärjed, näiteks põhjustasid pankroti. Asjaolu, et korteriomandil X on eraldi sissepääs ei vabasta puudutatud isiku majanduskulude kandmisest. Korteriühistu teostab kaasomandi eseme korrashoiu vastavalt kinnitatud majanduskavale. Korteriühistu majanduskavaga kinnitatud igakuuline hooldustasu, ehk hooldustariif ruutmeetrite kohta on ettemaks KrtS § 40 lg 1 mõttes. Seega igakuulised hooldustasu ei sõltu igakuulisest faktilisest kuludest ning puudutatud isikul puudub õigust jagada tariif/hooldustasu omal äranägemisel eraldi kuludeks. Kui majandusaasta tulemuse järgi on kogutud hooldustasude ja faktiliselt tehtud hoolduskulude vahel tekkib tulem/kahjum, siis õigus otsustada kuidas tulem kasutada või kahjum katta on korteriühistu üldkoosolekul mitte eri korteriomanikul. Puudutatud isiku vastuväited teenuste osutamata jätmisele on paljasõnalised ning ei vasta tõele.
Juhatus on kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks, kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas
ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust (KrtS § 41 lg 4). Avariiteenindust teostab elamus Elamuvaldus OÜ, ventilatsiooni puhastamise,- soojussõlme läbipesu ja hoolduse arved avaldaja lisab. Seega puudutatud isik viib kohus eksitusse, eesmärgiga diskrediteerida juhatus, kes tema põhjendamata ja paljasõnalisel arvamusel ei teosta hooldustöid. Puudutatud isik ei tõendanud, et teeb kaasomandi esemele hooldustööd ja remonti omal kulul. Puudutatud isik ei tõendanud, et koristab trepikoda ja maja ümbrust iseseisvalt. Üldelektrikulud on maja kulud soojussõlme ja trepikodade elektrikulu. Ei vasta tõele, et puudutatud isik ei kasuta soojussõlme ehk kütet või trepikoja ruumi. Puudutud isikul on sissepääs trepikojale korteri nr 1 ukse kaudu. Seega puuduvad alused vabastada teda üldelektrikuludest. Samuti ei vasta tõele, et koristaja ei korista trepikoda ja kojamees ei korista elamu ümbrust. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et teeb ise nimetatud koristustööd.
I. N. VASTUVÄITED
7.I. N. tema vastu esitatud nõuet ei tunnista. Puudutatud isik märgib, et avalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole puudutatud isik väidetavalt tasunud korteriühistu esitatud makseteatisi ning on tekkinud võlgnevus. Puudutatud isik esitab vastuväited majandamiskulude arvestuse ja avaldaja poolt nõutud võlgnevuse suuruse kohta. 7.1 Korteriomand Kerese 4- X Analüüsides avaldaja esitatud arvestuste tabelit, on näha, et puudutatud isik tasus igakuiselt alates 05.04.2019 a arveid korteriühistule. Kui vaadata makseteatist 05.04.2019 siis on näha, et tasumisele kuulub summa 467,35 euro aga mitte nagu tabelis toodud 106,26 euro. Antud maksekorraldusest on võimalik järeldada, et käesoleva kuupäeva seisuga juba oli võlgnevus. Seega esiteks võlgnevuse tekkimise ajavahemik ei ole avalduses õigesti määratud. On jäänud tasumata teenindamise tasu ja remondifond. Puudutatud isik on igakuiselt korralikult tasunud kütte eest jättes tasumata remondifondi ja hooldustasud. Puudutatud selgitab, et remondifondi ja hooldusteenustasu ei hakka ta maksma enne kui talle ei esitata täielikku tariifide arvestust ja ühistu ei hakka oma poolt täitma oma kohustusi remonditööde teostamisel ja maja teenindamisel. Puudutatud isikule ei ole arusaadav makseteatistes olev rida “tasu teenindamise eest” ja puudutatud isik palub antud teenuse väljaselgitamist ehk milles teenused seisnevad ja millal oli osutatud. Ülaltoodu alusel ning arvestades seda, et igakuiselt olid teostatud maksed kütte eest, Avaldaja “arvestused” (remont 339,50 euro, hooldus 525,53 euro ja küte 77,43 euro) ei ole põhjendatud ning dokumentaalselt tõendatud. 7.2 Mitteeluruum Kerese 4-X Avaldaja on esitanud kohtule võltsitud makseteatised. Puudutatud isikule oli esitatud tasumiseks teistsugused makseteatised teiste summadega ja teise kujundusega. Puudutatud isik esitab näitena eeldatavasti mitteeluruum Kerese 4-X, Narva puudutav arve. 7.3 Kerese 4- X, Narva linn Avaldaja on esitanud kohtule võltsitud makseteatised. Puudutatud isikule oli esitatud tasumiseks teistsugused makseteatised teiste summadega. Antud dokumendist on näha, et puudutatud isiku tasumiseks ja kohtule tutvumiseks on esitatud erinevatega summadega arved vaid ühe kuupäevaga dateeritud (31. detsember 2021). Puudutatud isikule ei ole arusaadav makseteatistes olev rida “tasu teenindamise eest” ja “remondifond” ja puudutatud isik palub
antud teenuse väljaselgitamist ehk milles teenused seisnevad ja millal oli osutatud ja kuidas on arvestatud tariif iga teenuse kohta.
8.Puudutatud isik juhib tähelepanu, et 07.09.2021 a tundmatu e- posti aadressil ühes failis nimetusega “Lisa 1” puudutatud isik sai arveid korterite Keres 4-X pindalaga 67,9 m2, Kerese 4-X pindalaga 88,2 m2 ja korterite Kerese 4-X pindalaga 33m2 eest. Avaldajale ei kuulu mingi korteriomand numbriga X ja pindalaga 33m 2, kuna korterimajas on kokku 36 korterit ja avaldaja omandis on 3 kõige suurema korterist antud majas. KrtS 40 lg 3 kohaselt korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
9.I. N. on seisukohal, et avaldaja nõuded tema vastu korteriomandi Kerese X hooldustasu ja remondifondi osas on põhjendamatud ja hea usu põhimõttega vastuolus. Mitteeluruum ei ole seotud teiste korteriühistu ruumidega. Mitteeluruumi juurde kuulub eraldi sissepääs hoovi poolt, eraldi trepikojaga. Puudutatud isik oma kuludega teeb hooldustööd ja remonti ja korteriühistu ei kuluta midagi mitteeluruumi sissepääsu ja trepikoja hooldamisele ja teenindamisele. Puudutatud isik palub avaldajat esitada arve ja arve tasumise kinnitust, et teenused, mille eest KÜ nõuab rahalised vahendid olid tasutud. (KrtS 51 lg 3) Avariiteenindus koos materjalidega summas 402 euro ei olnud teostatud, puudutatud isik palub avaldajat esitama arve ja arve tasumise kinnitus 2021 ja 2022 aasta eest (KrtS 51 lg 3 alusel) Ventilatsiooni kanali puhastamist summaks 180 euro, ei ole teostatud. Puudutatud isik palub avaldajat esitama arve ja arve tasumise kinnitus 2021 ja 2022 aasta eest (KrtS 51 lg 3 alusel) Mitteeluruumi puhul puudutatud isik ei kasuta üldelektrit. Koristaja ja kojamehe teenuseid puudutatud isik mitteeluruumi puhul ei kasuta ning koristab treppi ja hoovi sissepääsu juures iseseisvalt. Puudutatud isik on esitanud kohtule oma konto väljavõtted millest tuleneb, et puudutatud isiku poolt tasutud summad ei klapi avaldaja pool esitatud tabelitega. Avaldaja arve 05.06.2020 on märgitud tasumata (korteri X ja mitteeluruum X). Vastavalt Puudutatud isiku poolt esitatud konto väljavõttele antud arve on tasutud 30.06.2021 a. Kokku oli tasutud summa 147,75 euro (arve 05.06.2020 summas 48,89 euro sh kütte 18.33 euro ja saamal päeval oli tasutud arve 05.06.2020 a mitteeluruumi X kohta summas 98,86 euro sh kütte 35,36 euro. Avaldaja arve 07.05.2021 a on tasutud ka õigesti puudutatud isiku poolt vastavalt enda tehtud arvestusteke tariif 0,61*67,9 =41,39 ja küte eest +30,56+13,58=85,56 euro Avaldaja arve 30.09.2022 on tasutud 16.11.2022 Coop panga kontolt. Arves on märgitud küte 26,53 küte korter 1- 11,54 euro ja mitteeluruum X- 14,99 euro. Küte oli tasutud täielikult ja võlgnevuse kütte eest ei ole. Avaldaja tabelis märgitud arve 07.07.2020 tasumiseks 70,89 euro on tasutud puudutatud isiku Swedbank AS kontolt 30.06.2021. Mitteeluruumi X osas võlgnevusi ei ole. Avaldaja tabelis märgitud 30.09.2021 arve summaks 67,23 euro on tasutud 25.01.2021 summas 23,09 euro ja antud tasutud summa ei ole arvestatud tabelis. Avaldaja tabelis mitte eluruumi X osas arve nr 07.08.2021 tasumiseks 84,37 euro on tasutud Puudutatud isiku poolt Swedbank kontolt ja võlgnevusi ei ole. Avaldaja tabelis mitte eluruumi X osas arve nr 31.08.2022 tasumiseks 100,63 euro on tasutud Puudutatud isiku poolt Swedbank kontolt 02.11.2022 a summas 65.95 euro. Antud summat ei ole arvesse võetud Avaldaja poolt. Mitteeluruumi X puhul ei ole õiglane nõuda puudutatud isikult tasu teenuste eest mida ei ole osutatud aga tulevikus võibolla osutatakse.
Puudutatud isik leiab, et avaldaja parandatud võlgnevuse arvestus on ei ole korrektne, ei ole arvesse võetud puudutatud isiku tasutud summasid aga nõutakse raha teenuse eest mida avaldaja ei ole osutanud. Puudutatud isik ei tunnista võlgnevuse suurust ning leiab, et see on tõendamata.
13.06.2023 esitatud seisukohas (dtl 372 jj) märgib I. N., et avaldaja arvestab vääralt (arvestab rohkem) teenindamistasu ja esitab rea näiteid kuude lõikes alates detsembrist 2020-2022 ja esitab omapoolsed arvestused. I. N. leiab, et avaldaja arvestatud ja tasumiseks esitatud summad ei vasta tegelikult korteriühistu kantud kuludele, mida ühistu on kandnud teenuse osutajatele. Vahe avaldaja poolt tasumisele esitatud summade ja tegelikult tasumisele kuuluvad summade vahel moodustab 616,73 eurot.
10.Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole menetluse kestel suutnud tõendada võlgnevuse suurust. Avaldaja esitatud arvestused on vastuolulised ning puudutatud isik oma kirjalikes seisukohades on selgelt näidanud, et avaldaja ei ole arvestanud puudutatud isiku poolt laekunud summasid. Puudutatud isik esitab foto, et puudutatud isiku korterite jaoks puudub isegi postkast. Avaldaja ei olnud tõendanud, et kõik kommunaalarved oli puudutatud isikule nõuetekohaselt kättetoimetatud. Oma vastuses 13.06.2023 mitteeluruumi X puhul on tõendatud, et puudub võlgnevus kütte ja vee eest tasumisel. Seega avaldaja nõue ja arvestused selles osas ei ole arusaadavad. Puudutatud isikul ei ole kohustust tasuda avaldaja nõutud summasid, kui nende kujundamine ei ole arusaadav. Narva Vesi edastab KÜ-le arved teatava summaga. Arusaamatul põhjusel kasutab avaldaja kasutab erinevat koefitsienti arvestuste tegemisel. Nt korteri aadressil Kerese 4- X, eest on koefitsient 1,8, mitteeluruumi X puhul 2.04. Avaldaja ei põhjendanud koefitsientide erinevuse põhjuseid. Puudutatud isik märgib, et Kerese 4 keldriruum antakse üürile ja üürnik tasub avaldajale üüri 64 eurot kuus. On ilmselge, et keldri üürnik tarbib vett ja elektrit, kuid KÜ ei esita talle kommunalarveid. Järelikult kõik keldriruumi kommunaalid jagatakse korteriomanike vahel. Puudutatud isik ei soovi kanda teise isiku kommunaalkulud. Puudutatud isik on esitanud andmed, et ajavahemikul alates juunuarist 2021 kuni 30.09.222 a OÜ Ekovir püsivad kulud moodustavad 6.07 euro mitteeluruumi X jaoks. Puudutatud isiku arvates, antud summa prügi välja vedu eest peab olema märgitud eraldi. Puudutatud isik palub arvestada Riigikohtu seisukohta tsiviilasjas 3-2-1-53-10. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma. Avaldaja ei ole üldse tundnud huvi puudutatud isikule kuuluvate korterite suhtes. Puudutatud isik esitab kohtule arved, kus puudub gaasi ja vesi arvestus. Puudutatud isik ise leidis
äriregistris juhatuse kontaktid selleks et edastada avaldajale mõõturite näidud ajavahemiku 01.09.2021- 30.09.2022 a eest. Kohtule on esitatud arvestus gaasiseadmete eest, mille kohaselt arvestus on tehtud 27- 28 korter kohta, majas aga on 36 korterit, millest 8 ei oma gaasiseadmed.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
13.Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et I. N. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on I. N. Narva linnas, Kerese tn 4 korterelamus korterite nr X (registriosa nr XXX), mitteeluruumi X (üldpinnaga 88,2 m2, registriosa nr XXX) ja korteri nr X (registriosa nr XXX) omanik (I kd tl 8-9, dtl 9-11) seega on I. N. Kerese 4 korteriühistu liige.
14.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Vastavalt KrtS § 40 lg 1 teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
15.Avaldaja pidi tõendama kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ning nende kulude jaotuse korteriomanike vahel ning millises ulatuses on korteriomanikul kohustused täitmata.
Eeltoodut saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine
on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt Riigikohtu 16.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 14). Kohus nõustub, et ainult arvete esitamisest liikmetele majandamiskulude eest liikmetel tasumise kohustust ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada ka seda, kui palju pidi korteriomanik majandamiskulude eest tasuma. I. N. pidi omakorda tõendama oma vastuväiteid. P. Kerese tn 4 korteriühistu põhikirja (tl 112-117, dtl 186 jj) p 4.2 e sätestab korteriühistu liikme kohustuse tasuda kord kuus liikmemakse, et katta maja üldise teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia, avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergiaga varustamises, teleriantennide ja -süsteemide remont, eraldused reservfond, laenude kustutamine, töötasu maksed). Maksete suuruse arvutamisel lähtutakse ühistu liikme valduses oleva korteri üldpinnast, samuti elu- ja mitteeluruumide üldpinnast majas; Põhikirja p 4.2.f sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt kord kuus, mitte hiljem juhatuse sätestatud tähtajast ja suuruses maksed teenuste eest, mida mäsutatakse maja ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaas). Teenuste eest tasu määramisel on aluseks - külma veega varustamisel ja kanalisatsiooni puhul- vastavate mõõdikute näidud või korteri üldpinna suurus või korteris elavate elanike arv - kütte puhul korteri köetava pinna suurus
16.I. N. peab põhjendamatuks avaldaja nõuet teenuste / remonditööde eest, mida ei ole osutatud või kavatsetakse osutada tulevikus. Kohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest (KrstS § 40 lg 1). Riigikohus on märkinud, et selleks, et jagada majandamiskulud KrtS § 40 lg 2 alusel korteriomanike vahel teisiti, peab korteriühistu põhikirjas olema konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust ning milline on nende kulude arvestuse viis. Kui põhikirjas on ette nähtud kulude jaotus vastavalt tegelikule tarbimisele, siis tuleb põhikirjas ette näha ka see, kuidas tehakse tegelik tarbimine kindlaks (nt mõõteseadmete abil). ( vt Riigikohtu 24.05.2023.a. lahend tsiviilasjas nr 2-20-119460/71 p 16.1) KÜ Kerese 4 põhikiri sellist (KrtS § 40 lg 1 sätestatust erinevat) korda ette ei näe (I kd tl 112117, dtl 186 jj) I. N. peamised vastuväited on avaldaja nõue on põhjendamata ja tõendamata; avaldaja ei ole arvestanud puudutatud isiku teostatud makseid; ei tasu hooldustasu ja remondifondi tasu kuna korteriühistu ei ole talle esitanud tariifide arvestust ega ole teostanud remondi- ja hooldustöid; avaldaja on esitanud võltsitud makseteatised; puudutatud isikule on esitatud tasumiseks hoopis teistsugused makseteatised teistsuguste summadega
17.Hooldus- ja remondifondi tasu osas märgib kohus järgmist. Avaldaja esitatud arvetelt/makseteatistelt nähtuvalt on kuni detsembrini 2021 (kaasaarvatud) arvestatud hooldustasu tariifi 0,45 euro alusel (st 0,45 x korteri üldpind), alates 01.01.2022 on hooldustasu arvestamise aluseks tariif 0,54 eurot.
17.1 Hooldustasu tariif 0,45 eur/m2 kehtestati Kerese 4 korteriomanike 03.05.2019 üldkoosolekul vastuvõetud otsusega (I kd tl 57, dtl 104); hooldustasu tariif 0,54 eur/m 2 ja remondifondi tariif 0,20 eur kehtestati korteriomanike 28.12.2021 otsusega üldkoosolekut kokku kutsumata (I kd tl 178, dtl 276), kinnitati ka üldkoosolekul 29.11.2022 (I kd tl 119 pöördel, dtl 199). KrtS § 21 lg 1 sätestab, et korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Sama paragrahvi 2. lõike järgi saadab juhatus § 21 lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kui seaduses või korteriühistu põhikirjas on ette nähtud häälte arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, kohaldatakse seda ka otsuse tegemisele koosolekut kokku kutsumata. Ja otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet (lg 3). Avaldaja on selgitanud 28.12.2021 otsuste vastuvõtmist üldkoosolekut kokkukutsumata, pandeemia tingimustes koosolekute ja kogunemise keeluga. 03.05.2019.a üldkoosoleku ja 28.12.2021.a vastuvõetud otsuseid I. N. vaidlustanud ei ole. Korteriomanike 29.11.2022 üldkoosolekul kinnitati hooldustasu tariif 0,54 eur/ m 2 alates 01.01.2022 ja 0,60 eur/m2 alates 01.01.2023 ning remondifondi tariif 0,20 eur / m 2 alates 01.01.2022 ja jäi samaks ka alates 01.01.2023 (I kd tl 199, dtl 199-200). I. N. on 29.11.2022a. üldkoosolekul küll märkinud, et peab ebaseaduslikuks 28.12.2021 otsust, kuid seda tähtaegselt vaidlustanud ei ole. I. N. on vaidlustanud 29.11.2022 otsuse (tsiviilas2-23-204). Eeltoodust tulenevalt on 03.05.2019.a. ja 28.12.2021 vastuvõetud otsused kehtivad ning korteriomanikele täitmiseks kohustuslikud, ka I. N.le. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p-d 21, 22; 08. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-61-14, p 16). Asjakohatud on kohtu hinnangul ka puudutatud isiku vastuväited selles, et talle on arusaamatu, mida (tasu milliste teenuste eest) hooldustasu tariif või milliseid remonditöid (sh planeeritavaid) remondifondi tasu endas sisaldab. Tariif on kehtestatud üldkoosoleku otsusega ning seega põhjendatult arvestuse aluseks (tariif x korteriomandi üldpind). Puudutatud isiku omavoliline teenuste arvestus (13.06.2023 esitatud seisukohas, dtl 372 jj) on asjakohatu. Vastavalt KrtS § 41 lg 1 koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest: - ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest;
- korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud; - korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel; - reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus; - kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus. Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek (lg 3).
Avaldaja on esitanud majanduskavad ja majandustegevuse aruanded 2019-2022 (I kd tl 108111, dtl 178-185, tõlked I kd tl 134-139, dtl 215-223), millelt on näha hooldustariifide arvestus (milliseid teenuseid ja tasu milliste teenuste eest hooldustasu sisaldab). Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et igakuulised hooldustasu ei sõltu igakuulisest faktilisest kuludest ning puudutatud isikul puudub õigust jagada tariif/hooldustasu omal äranägemisel eraldi kuludeks. Samas on avaldaja selgitanud ja tõendanud maja hoolduskulu 2021.a ja 2022.a (dtl 502-503, 508-511; II kd tl 18-34, dtl 338-364, 361-362, 369). Puudutatud isiku väited, et korteriühistu tegelikkuses oma kohustusi ei täida, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus selgitab, et kui korteriühistu ei täida oma kohustust mittekohaselt, on korteriühistu liikmel õigus nõuda korteriühistult kohustuse (nõuetekohast) täitmist. (p 11) Korteriühistu kohustuse rikkumise puhul olukorras, kus täitmise nõuet ei saa VÕS § 108 lg 2 kohaselt esitada, on korteriühistu vastutus võimalik KÜS § 2 lg st 1 ja VÕS § 115 lg st 1 tulenevalt. (vt Riigikohtu 17.06.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-71-15 p 11-13, 27.11.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-6423/54) 17.2 Kohus ei nõustu puudutatud isiku vastuväidetega ka selles, et M1 osas on hooldustasu ja remondifondi tasu lähtuvalt ruumi üldpinnast 88,2 m2 alusetu ja vastuolus hea usu põhimõttega kuna mitteeluruum ei ole seotud teiste korteriühistu teenindatavate ruumidega. Hooldus-ja remonditööd ning tasu selle eest hõlmavad kogu Kerese 4 korterelamut, mitte üksnes teatud osa sellest. Kuivõrd mitteeluruum X asub P. Kerese 4 korterelamus, laienevad ka kõik elamu hoolduskulud, korteriomanike kaasomandis olevate alade kulud ka X omanikul. Korteriomanike üldkoosolek ega põhikiri ei ole ette näinud, et mitteeluruumi(de) omanik(ud) oleks vabastatud hooldus- ja remondifondi tasu tasumisest. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu kui puudutatud isik kannab ise teatud kulu või puhastab nt sissepääsu, samuti asjaolu, kui puudutatud ise kannab mingeid hooldus vm kulu seonduvalt (kaasomandi eseme korrashoidmine, remont), kui kannab seonduvalt M1-ga siis see ongi omaniku kohustus. Korteriomanikul on võimalik tasaarvestuseks korteriühistu majandamiskulude nõudega kasutada lisaks võimalikele nõuetele korteriühistu vastu ka oma võimalikke nõudeid kaasomanike kui korteriühistu liikmete vastu. Kui korteriomaniku tegevus on hõlmatav kaasomandi eseme korrashoiu või remondiga, on tal õigus kantud kulutused tasaarvestada korteriühistu majandamiskulude nõudega. (vt Riigikohtu 23.09.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-21-75-15 p 11).
18.Avaldaja esitatud võla arvestuse osas nõustub kohus osaliselt puudutatud isiku seisukohaga, et võla kujunemine ja korteriomanikult laekunud maksete arvestamine on raskesti jälgitav, avaldaja on menetluse vältel korduvalt oma nõuet korrigeerinud (I kd tl 3-6, dtl 3-6; arved I kd tl 11-56, dtl 12-102; I kd tl 159-160, dtl 245 jj; II kd tl 2-4, 9-10; dtl 311-315, 321324). Kohus möönab, et olukord on tingitud ka puudutatud isiku omavolilisest arveldamisest, mis raskendab maksete jaotamist korterite vahel ja teenuste lõikes. I. N. märgib avaldusele saadetud vastuses, et avaldaja on esitanud võltsitud arved.
Vastusele lisatud arve nr 10010422 ja tasumisele kuuluv summa 735, 54 (I kd tl 88) ei ühti avaldaja poolt avaldusele lisatud arvega nr 10010422, millel tasumisele kuuluv summa on kokku 739, 70 eurot (I kd tl 29 pöördel). Arvete võrdlemisel on näha, et aprilli 2022 eest arvestatud summad kattuvad, vahe tuleb eelneva perioodi võlgnevusest, samamoodi arve nr 10040422 359,45 eurot (I kd tl 89) ei ühti avaldaja esitatud parandatud arvega nr 10040422
402, 91 eurot (I kd tl 54), erinevus samamoodi varasemas võlas; arve nr 10020422 30.04.2022 942,69 eurot (I kd tl 88 pöördel) ei ühti avaldaja esitatud arvega 30.04.2022 nr 10020422 930,21 eurot (I kd tl 47) vahe eelneva perioodi arvestatud võlas. Kuivõrd puudutatud isik ei märgi, kas mittekattuvaid/ebatäpseid arveid oli rohkem ega esita ka arveid varasema perioodi eest (et võrrelda millest tuleb vahe varasema perioodi võlas), ei ole alust kohtu hinnangul kolme arve põhjal ette heita võltsitud arvete esitamist. Avaldaja põhjendab erinevusi vee- ja gaasiarvestite näitude saamise järel tehtud ümberarvestustega/parandustega. Arve nr 10010821 317, 33 eurot (I kd tl 90) kattub avaldaja kohtule esitatud arvega nr 10010821 317,33 eurot (I kd tl 26), kattub ka arve nr 10020821 394,09 eurot (I kd tl 90 pöördel) avaldaja esitatud arvega nr 10020821 (I kd tl 43) samas summas 394,09 eurot. Arvet nr 10050821 (I kd tl 91) ei ole võimalik kommenteerida, ilmselgelt on tegemist puudutatud isikule ekslikult saadetud arvega (maksjana OÜ X krt nr X eest) Arusaamatu on kohtule puudutatud isiku esitatud arve, mis on adresseeritud X OÜ-le kuupäevaga 05.03.20 (I kd tl 92, dtl 141) X eest summas 138,47 eurot. Arve ei ole visuaalselt sarnane ühegi aastatel 2019-2022 korteriühistu poolt korteriomanikule tasumiseks esitatud arvega /makseteatisega, kohus jätab selle tähelepanuta. Avaldaja on esitanud makseteatise X eest (makseteatisel kui 002) 05.03.2020 arvestatud summa 169,67 eurot, kokku tasuda 585,16 eurot (I kd 34) sh võlg eelmise perioodi eest 446,29 eurot. Puudutatud isik märgib ka seda, et X võlaperioodina on esitatud 07.01.2020-30.09.2022 ja esimesel arvel 07.01.2020 (I kd tl 33) on võlg varasema perioodi eest, siis järelikult on võlaperiood avalduses esitatud valesti, samuti korteri nr X osas (I kd tl 11). Kohus juhib tähelepanu, et avalduses esitatud võla arvestuse tabelis on arvestuse aluseks võetud korteri nr 1 05.04.2019 jooksev arve 105,25 euro, mitte varasema perioodi võlg 359,87 (vt I kd tl 3 pöördel ja tl 11), samuti X osas 07.01.2020 jooksev arve 134.06 (I kd tl 4 ja 33), mitte arvel olev võlgnevus varasema perioodi eest 446,29 eurot. Alusetud on puudutatud isiku väited selles, et trepikojas puuduvad tema korterite jaoks mõeldud postkastid, mistõttu peaks avaldaja tõendama arvete kättetoimetamist puudutatud isikule. I. N. on esitanud oma pangakonto väljavõtted (I kd tl 94-99, dtl 144-148), mis annab kinnitust sellest, et arved on ta saanud. Samuti on seadnud kahtluse alla avaldaja avaldusele lisatud arvete ehtsuse.
19.I. N.le kuuluva korteriomandi nr X osas on avaldaja korrigeeritud nõue põhivõlg 983,28 eurot ja viivise võlg seisuga 16.11.2022 100,66 eurot (II kd tl 2-4, võlaarvestus II kd tl 9; dtl 311-315, 321-324). Võlaarvestuse kohaselt on perioodil 05.04.2019 – 30.09.2022 esitatud I. N.le arveid (I kd tl 1121, 22-32; dtl 12-32, 33-54) kokku 3589, 37 eurot, sellest on I. N. tasunud 2606,09 eurot ning põhivõlg on kokku 983,28 eurot, millele lisandub viivisevõlg 100,66 eurot. Korteri nr 1 võlg koosneb remonditasu, hooldus/halduskulu ja kütte tasumata maksetest. Hooldus- ja haldustasu nõude on avaldaja põhjendanud ja tõendatud võlaarvestuse, esitatud arvete (I kd tl 11-31, dtl 12-54), puudutatud isiku pangakonto väljavõtetega arvete tasumise kohta (I kd tl 97-99), korteriühistu üldkoosoleku 03.05.2019 ja 28.12.2021.a. otsustega, (I kd tl 57, dtl 104, tl 119, dtl 199)
Kohus selgitas 07.02.2023.a istungil (I kd tl 153-156) avaldajale, et avaldajal tuleb tõendada küttekulu arestust ja andis istungil avaldajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks (kütte, vee, gaasi arvestus). Avaldaja esitas küttekulu arvestuse AS Narva Soojusvõrk Kerese 4 KÜ-le esitatud arved nr 016567431892 mai eest 2020 summas 485, 86 eurot, nr 016139315277 aprilli eest 2021
summas 1106,47 eurot ja nr 016638614378 summas 314,02 (I kd tl 174-175) ja avaldaja on esitanud küttekulu ühikuhinna arvestuse nende kuude eest (I kd tl 176) Avaldaja andmetel on puudutatud isik jätnud tasumata 05.06.2020 arvel märgitud mais tarbitud kütte eest 18,33 eurot (tariif 0,27 x 67,9 m 2) , osaliselt tasumata 07.05.2021 arvel märgitud aprillis 2021 tarbitud kure summas 47,56 eurot (tariif 0,61 x 67,9 m 2 ) ja 30.09.2022 arves augustis 2022 tarnitud soojusenergia eest 11,54 eurot (0,17 x 67,9) kokku seega 77,43 eurot (vt arved 05.06.2020, 07.05.2021, 30.09.22; I kd tl 172, 173 ja pöördel), Seega on võlanõue korteri nr 1 osas põhjendatud.
20.Korteriomandi nr X osas on avaldaja korrigeeritud nõue - põhivõlg 517, 01 eurot ja viivisevõlg 25,03 eurot seisuga 16.11.2022 (II kd tl 2-4). Võlaperiood on 31.08.2021-30.09.2022 (I kd tl 5). Võlaarvestus on esitatud avaldaja 21.03.2023.a. menetlusdokumendis (I kd tl 159-160, dtl 245 jj) Arvestuse kohaselt on puudutatud isikule nimetatud perioodil esitatud arveid kokku 1378,24 euro eest (I kd tl 50-56; dtl 89-102), millest on I. N. tasunud 861,23 eurot (I kd tl 94, dtl 145), tasumata 517,01 eurot so. võlgnevus remondifondi, hooldus/haldustasu ning gaasi tarbimise ja gaasiseadmete hoolduse eest (I kd tl 159 pöördel) Remondifondi – ja hooldustasu tariifid on tõendatud korteriühistu üldkoosoleku otsustega Gaasi tariifi tõendab avaldaja hankija arvete ja korteriomaniku esitatud näitude alusel teostatud arvestusega (I kd tl 167-169, 170). Võlaarvestuse kohaselt on gaasi tarbimise eest võlg 12,46 eurot ja gaasiseadmete hoolduse eest 11,63 (arvestus I kd tl 162 ja Alfaton Ehitus AS arved KÜ-le I kd tl 162-166) 19.09.2022 esitas I. N. gaasi tarbimise näidud 30.08.2021 -28.08.2022 eest (I kd tl 170, dtl 264), mille alusel teostas avaldaja ümberarvestuse ja esitas korteriomanikule parandatud arved (I kd tl 50-56, dtl 89-102) Eeltoodust tulenevalt on avaldaja võlanõue 517,01 eurot, millele lisandub viivis 25,03 eurot, põhjendatud.
21.Korteriomandi X osas on avaldaja esitatud korrigeeritud nõue põhivõlg 911,57 eurot ja viivisevõlg 71,78 eurot seisuga 16.11.2022 (II kd tl 2-4). Võlaperiood on 07.01.2020-30.09.2022 (I kd tl 5) Võlaarvestus on esitatud (II kd tl 10, dtl 321-324). Võlaperioodil on korteriomanikule esitatud arveid kogusummas 4622, 16 eurot, millest I. N. on tasunud 3710, 59 eurot, seega tasumata põhivõlg 911, 57, viivised 71,78 eurot. Arvestuse kohaselt on puudutatud isikul võlgnevus remondifondi, hooldus/haldustasu ning gaasi tarbimise ja gaasiseadmete hoolduse eest kokku 517,01 eurot (I kd tl 159 pöördel) Kohtu hinnangul on X osas esitatud võlanõue põhjendatud osaliselt. Avalduses esitatud tabeli kohaselt on oli X osas võlg remondifondi, hooldus/haldustasu, vee tarbimise ja kütte eest. Menetluse vältel avaldaja korrigeeris (vähendas) nõuet. Kuigi korrigeeritud nõudes (II kd tl 2 pöördel) ei ole avaldaja täpsustanud, millise kululiigi osas võlgnevus vähenes, siis kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole tõendanud vee tarbimise arvestust. Avaldaja on märkinud ja esitanud puudutatud isiku e-kirja 19.09.2022 (I kd tl 170), milles viimane teavitab veearvesti näidud korteri nr X osas. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid vee
arvestuse kohta X osas (vee hind, vee-ettevõtja esitatud arved korteriühistule, korteriomaniku esitatud näidud X kohta ja arvestus). Remondifondi – ja hooldustasu tariifid on tõendatud korteriühistu üldkoosoleku otsustega 03.05.2019 ja 28.12.2021.a
Seega on põhjendatud arvestus X osas 3800,56 eurot (4622,16-821,60 vee tarbimine). Avaldaja korrigeeritud arvestuse kohaselt on I. N. tasunud 3710,59 eurot, tasumata seega 89,97 eurot.
22.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Puudutatud isiku võlg on korterite nr X, X ja X osas kokku 1590, 26 eurot (983, 28 eurot + 517,01 eurot + 89,97 eurot), millele lisandub viivis korterite nr X ja X osas kokku 125,69 eurot (100,66 eurot + 25,03 eurot, viivise arvestuse on avaldaja esitatud võlaarvestuses). Avaldaja nõuab viivist vastavalt TsMS § 367 alates 17.11.2022.a. VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada avalduses selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
23.Kohus rahuldab avalduse osaliselt, mõistab I. N.lt välja Narva linn, P. Kerese 4 korteriühistu kasuks võlgnevuse 1715,95 eurot (millest põhivõlg 1590,26 eurot ja 125,69 eurot 16.11.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis) ja lisanduva viivise alates 17.11.2022a. VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1590,26 euro tasumiseni.
24.23.10.2023.a. kirjas andis kohus menetlusosalistele tähtaja 20. november 2023.a. lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. I. N. lõppseisukohas esitatud väited STV poolt tasutud elektriarvete ja keldriruumi üürimise kohta jätab kohus tähelepanuta, kuivõrd ei ole olulised asja lahendamise seisukohast ega puuduta vaidluse eset. Menetluskulude jaotus
25.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus rahuldab avalduse osaliselt. Kohus jätab menetluskulud avaldaja ja puudutatud isiku kanda võrdsetes osades, st I. N. kannab 50% avaldaja menetluskuludest ja avaldaja kannab 50% I. N. menetluskuludest. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kooskõlas TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 sätestatuga eraldi määrusega mõistliku aja jooksul lahendi jõustumisest.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.