2-23-2957/53 - Võlaõigus - Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-23-2957 kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, juhenditest jms, samuti masina tootja nõuetest (kostja poolt keeldumisotsuses viidatud Tingimuste punkt 14.2.). Kostja pole peale paljasõnalise väite esitanud ühtki tõendit selle kohta, millist kasutusjuhendi, õigusakti või tootja nõuete punkti on hageja tema arvates rikkunud. 10.Enne Komatsuga töölehakkamist tegi Komatsu rasketehnika ametlik esindaja MFO OÜ masinale tehnilise kontrolli ning enam kui 10 000 euro eest vajalikke hooldustöid (vahetati akud, raami laagrid, õlid, töövedelikud jne.). Hoolduse läbinud masinaga töötas hageja viis kuud probleemideta. Selle viie kuu jooksul käis masinat mitu korda kontrollimas, hooldamas ning seadistamas Just Forest AMJ OÜ esindaja A M, kes on Komatsu metsatehnika tarkvaraspetsialist, koolitaja ja hooldaja. Just Forest AMJ OÜ paigaldas Komatsule uue RMK poolt nõutava tarkvara ning vahetas sellel varem tellitud sõlmi ning detaile. Samuti käis selle viie kuu jooksul masinat hooldamas ning varem tellitud sõlmi ning detaile vahetamas Zeigo Service OÜ - Komatsu Forest esindaja Eestis. Ei hooldusi teinud MFO, Just Forest AMJ ega Zeigo Service märganud anduriava lahtiolekut. Tõenäoliselt ei olnudki neil midagi märgata, kuna arvatavasti kukkus see kork ava eest ära alles põlengu päeval. Sellises olukorras on kohatu rääkida hageja raskest hooletusest (kostja viide keeldumisotsuses Üldtingimuste punktile 22.1.3.). 11.Keeldumisotsuses väidab kostja paljasõnaliselt, et sulgemata aval oli “otsene seos kahju toimumisega”. Üldtingimuste punkti 22.1.1. kohaselt pole ilma põhjusliku seoseta alust kindlustushüvitise mittemaksmiseks. Põhjuslikku seost anduri ava ning tulekahju tekkimise vahel pole kostja tõendanud, seose tõendamiskoormis lasub kostjal. Hageja arvates selline põhjuslik seos puudub juba ainuüksi seetõttu, et tulekahju tekkepõhjus on teadmata. Kostja eksperdi M M järelduste (akti lk. 64) kohaselt võis tulekahju alguse saada mitmetel põhjustel, sealhulgas:  vooliku vigastuse korral põlevvedeliku pihustumisest mootori kõrge temperatuuriga detailidele;  puiduosakeste isekuumenemisest isesüttimiseni juhtmooduli katte all (akti lk. 64-65);  elektrilühisest. Oma akti fotodel 44 ja 45 on M fikseerinud suure ristlõikega juhtmesoonte kokkusulamise elektrilise soojusliku toime mõjul korpusega (lk. 51), põhijaotusploki A1 klemmi elektrilise soojusliku toime mõjul toimunud kokkusulamise korpusega (foto 46, lk. 52) ning kaitsmeplokis rakendunud 125 amprilise sulavkaitsme (Foto 47, lk. 53); Kõigi nende põlengu põhjuste korral puudub sulgemata aval igasugune, nii otsene kui kaudne, põhjuslik seos kahju tekkimisega. 12.Saamaks vastust küsimusele, kas masina tulekahju sai alguse AdBlue anduri avausest väljuvate kuumade gaaside tõttu tegid riiklikult tunnustatud eksperdid H.Rämmal ja J.Luppin termoseire eksperimendi (lisa 7, Lettore OÜ ekspertiisiakt nr. 22009 11.01.2023.a.). Eksperimendi käigus käivitasid nad sealsamas MFO müügiplatsil asunud analoogse Rootsist toodud Komatsu, eemaldasid sellel mahamonteeritud AdBlue anduri samas kohas asuva ava sulgenud analoogse poldi ning mõõtsid taadeldud termopaariga avast väljuvate gaaside temperatuuri. Tulemuseks oli, et gaaside maksimaalne temperatuur mootori täispööretel oli avast 10 cm kaugusel 50-60°C. Avast 10 cm kaugusel oli võimalik hoida kinnastamata kätt. Eksperdid jõudsid järeldusele, et arvestades diislikütuse isesüttimistemperatuuri 220°C,

2-23-2957 mootoriõli leektäppi 200...220°C ja puidutolmu aerogeeli isesüttimistemperatuuri 255oC ning käsitletava ava asukohta mootoriruumis, ei ole väljalasketorustiku katmata anduriava tõttu masina süttimine tehniliselt võimalik. 13.Vastavalt sõlmitud kindlustuslepingule (15.10.2021.a. poliis nr xxx, lisa 1) oli kindlustatud Komatsu kindlustussummaks ja kindlustusväärtuseks kokku lepitud 99 600 eurot käibemaksuta. Omavastutuseks oli 600€. Põlengus Komatsu hävis ega kuulu taastamisele. Komatsude maaletooja MFO OÜ on väljendanud valmisolekut osta jäänuk 20 000 euro eest (käibemaksuta). Kostja hüvitamiskohustuse suurus on 99 600 – 20 000 – 600 = 79 000 eurot. Hüvitis kuulub väljamaksmisele kindlustuslepingu soodustatud isikule Swedbank Liising AS-le. 14.Kostja üldtingimuste p. 19.8. kohaselt on kindlustusandja kohustatud tasuma seaduse kohaselt viivist kui ta viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega. Kostja tegi keeldumisotsuse 14.07.2022, millest järeldub, et selleks ajaks oli tal olemas kõik asjasse puutuvad olulised asjaolud ning vajalikud andmed ja tõendid kahju toimumise ja suuruse tuvastamiseks (üldtingimuste p. 19.2). Alates 15.07.2022.a. on kostja oma kohustuse täitmisega viivises, hagi esitamise seisuga 21.02.2023.a. on viivitamine kestnud 221 päeva. Kostja viivitamine perioodil 15.07.2022 – 31.12.2022 kestis 169 päeva ning on rahalises väärtuses 79000 * 0,08 * 169 / 365 = 2926 eurot. Perioodil 01.01.2023 – 21.02.2023 on viivitamine kestnud 51 päeva ning moodustab 79000 * 0,105 * 51 / 365 = 1159 eurot. Kokku moodustab viivis 21.02.2023 hagi esitamise seisuga 4085 eurot. Edasi suureneb viivis põhivõlgnevuselt summas 79 000 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses päevas kuni kostja poolt kohustuse kohase täitmiseni. 15.Hageja palub: mõista kostjalt soodustatud isiku Swedbank Liising AS (reg. kood 10434248) kasuks välja põlengus hävinud Komatsu harvesteri eest kindlustushüvitis summas 79 000€; hagiavalduse esitamise seisuga (21.02.2023) sissenõutavaks muutunud viivis summas 4085 eurot; viivis põhivõlgnevuselt summas 79 000 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses päevas alates hagi esitamisest kuni kostja poolt kohustuse kohase täitmiseni. 16.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja pole tõendanud ei tagajärje ettenägemise ja tagajärje soovimise möönmist hageja poolt ega seda, et hageja pidas võimalikuks õigusvastase tagajärje saabumist ning soovis teadlikult oma tegevusega jätkata, leppides võimalike tagajärgedega. Ükski asjaolu ei viita sellele, et hageja oleks harvesteri kasutades olnud teadlik mittesuletud anduri avast. Hageja sai sellest teada alles kostja keeldumisotsusest. Mitteteadmine välistab ettenägemise. Hageja käitumises puudub kaudse tahtluse vältimatu tingimus. Hageja on hagiavalduse punktides 9-13 selgitanud kõnealuse avaga seotud faktilisi asjaolusid ning seal esitatud faktide osas puudub poolte vahel vaidlus. Hageja ei leia nende faktide põhjal alust järelduseks, et ta oleks jätnud käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata. 17.Kostja on vastuse punktis 25 selgitanud, et M M tegi järelduse automaatse tulekustutussüsteemi mittekorrasolekust lähtudes järgmistest asjaoludest:  operaatori sõnul ta ei rakendanud seda manuaalselt;  operaator ei pannud tähele, et see oleks rakendunud tulekahju ajal;  süsteem oli rakendunud, sest tulekustutussüsteemi manuaalne päästik oli rakendunud ja turvaelement oli lüliti vahelt puudu, tõenäoliselt on süsteem rakendunud varem ja seega viimase tulekahju ajal see ei toiminud.

2-23-2957 Hageja ei vaidlusta fakte, et operaator ei rakendanud süsteemi manuaalselt ning et ta “ei osanud tähele panna, kas see tulekahju ajal rakendus”. Nagu operaatori seletuskirjast (M akt, lk. 4) nähtub, peatas ta põlengut märgates harvesteri, vajutas hädaolukorra peatusnuppu, haaras kustuti, hakkas tuld kustutama, helistas kolleegid appi ning kutsus välja päästjad ning sõitis neile vastu. Selge, et olukord oli paaniline ning M M järeldus kustutussüsteemi mittekorrasolekust kuna “operaator ei pannud tähele, et see oleks rakendunud”, on põhjendamatu (asjaolu b). Manuaalse rakendumise survenuppu kaitseb juhusliku sissevajutamise eest selle ümber olev kollane plastikust “krae” milline tuleb enne tahtlikku vajutamist survenupu ümbert ära tõmmata. Eemaldamise käigus “krae” puruneb ning seda tagasi asetada ei saa. Kostja ja M väite d tõesuse korral pidi kollane turvakrae olema eemaldatud mingi varasema tulekahju ajal ning selle tükid oleksid tõenäoliselt jäetud maha varasema tulekahju asukohta. Tegelikkuses fotografeerisid eksperdid Rämmal ja Luppin Dafo ballooni juures asunud manuaalse aktiviseerimislüliti kollast kaitseelementi mitte mingi oletusliku varasema tulekahju asukohas vaid MFO OÜ hoiuplatsil – sealsamas, kus tegi oma vaatluse M M kes seda ei märganud (Lettore uuringu raport, lk. 8, foto 7 – hagiavalduse lisa 7). Asjaolu, et kollase kaitseelemendi tükid asusid Komatsu juures on hageja kinnitanud ka hagiavalduses (p.4, lk. 3). M oletus varasemast põlengust (asjaolu d) on meelevaldne ja väär kui selle varasema all on mõeldud mingit oletuslikku, enne 04.04.2022.a. toimunud, põlengut. Nõustuda võib kostja vastuse p.23 väitega, et „seega pidi olema kustutussüsteem olema juba varem rakendunud, sest kustutussüsteemi surulüliti vahelt oli ära võetud turvaelement.“ Antud kontekstis saab “varem” tähendada ainult “varem kui M harvesteri vaatles”, sest järelduse varemast rakendumisest tegi M enda sõnade kohaselt surulülitil turvaelemendi puudumisest. Turvaelement oli puudu vaatluse ajal. Miski ei viita ega tõenda, et see oleks puudu olnud juba enne 04.04.2022.a tulekahju puhkemist. Lisaks ülaltoodule on kostja lugenud tõendiks automaatse tulekustutussüsteemi mittekorrasolekust Päästeameti selgituse, et Harvesteri kustutati enne päästjate saabumist käsikustutiga (vastuse p. 16 ja 24). Hageja märgib, et Päästeametil ei ole ega saagi olla, peale kohalolnute sõnade, mingit teavet selle kohta, kas põlengu esimestel minutitel Dafo rakendus või mitte. Päästjad saabusid sündmuskohale alles veerand tundi peale väljakutset, mil Dafo oli töötamise lõpetanud. Nagu varem juba nimetatud, siis operaator automaatika rakendumist ei märganud ega saanud seetõttu ka sellest rääkida. Päästeameti sõnad käsikustutitega kustutamisest ei tõenda automaatika mitterakendumist. 18.Kostja ei ole esitanud tõendeid M M pädevuse kohta teha järeldusi Dafo automaatse tulekustutussüsteemi rakendumisest või mitterakendumisest. 19.Hageja vaidleb vastu ning palub kohtul hinnata asjasse mittepuutuvaks kostja väite, et teatud tingimustes – kuid või aastaid kestnud pikaajalisel kuumutamisel – võib puidutolm süttida temperatuuril 77C. (kostja vastus, p.67). Seejuures palub hageja arvestada, et:  teadmata on, milliste tingimuste olemasolul ning millise puuliigi tolmu süttimist kostja poolt viidatud autorid silmas on pidanud;  Eesti teadlaste ja praktikute poolt on konsensus, et (männi)puit ja selle tolm süttivad alles temperatuuril 255C. Hageja viitab seejuures järgnevale:  kostja esitatud M M akti kohaselt on “kirjanduse andmetele tuginedes männipuidu süttimistemperatuur ~+255 °C ja männipuidu laastudel ~+230°C” (M akt, lk. 63 ja

Käsitledes metsatöötlemisejääkide süttimist Komatsu mootoriruumis, on M M pidanud võimalikuks, et süttimist ei põhjustanud mitte anduri avast väljuvad kuumad gaasid, vaid et puiduosakesed süttisid ise (M akt, lk 65). Sellise, M M poolt võrdselt võimalikuks peetava süttimismehhanismi korral ei puutu anduri lahtine ava ning kostja väited tahtlusest ning raskest hooletusest mõistagi asjasse. Tegemist on puhta kindlustusjuhtumiga “ootamatu ja ettenägematu sündmusega, mille toimumise korral tekib kindlustusandjal kindlustuslepingu täitmise kohustus“ (kostja kindlustustingimused p 4). Samuti on tegemist vaieldamatu kindlustusjuhtumiga kui süttimine oli põhjustatud vooliku vigastuse korral põlevvedeliku pihustumisest mootori kõrge temperatuuriga detailidele või elektrilühisest, milliseid M M samuti ei välistanud võimalike süttimise põhjustena (M M akt, lk 64). 20.Kostja ütleb, et “juba Harvesteri müügipiltide alusel oli võimalik tuvastada, et poldid avade sulgemiseks olid lõpuni kinni keeramata, kuid vaatamata sellele hageja ei keeranud polte kinni, vaid asus Harvesteri kasutama”. Kõnealused poldid “müügipiltidel” on fotografeeritud peale tulekahju analoogse Komatsu vaatlusel. Hageja harvesterist pole müügipilte kunagi tehtud. Seetõttu on teadmata, kui kinni/lahti kõnealune polt hageja Komatsul Rootsist saabudes oli või kas seda üldse oli anduri ava sulgemiseks paigaldatud. 21.Kohtuistungil rõhutas M M, et:  “see 8 mm ava ei süüta harvesteri, saab tõsta mootoriruumi temperatuuri üldiselt” (dtl 320).  “öelda, et jah, sellest avast sai tulekahju alguse, seda ei saa väita” (dtl 320).  “puidutolmu süttimine võib aset leida ka ilma avatud väljalaskesüsteemi avata. Kui oletame, et väljaheitesüsteem on olukorras nagu tootja on tootnud, kõik avad suletud, kõik süsteemid töötavad, see ei välista puidutolmu süttimist” (dtl 321). Ka tunnistaja J. Luppin nimetas istungil diiselmootoriga masinate süttimise võimalikeks põhjusteks kütuse- või hüdrovedelike leket, elektrilühist ning masinaosade hõõrdumisest tekkivat temperatuuri tõusu. Kõrgsurvevooliku lekke korral pihustub tehnovedelik pilvena (uduna) lekkekoha ümber (dtl. 333). J. Luppin kinnitas, et “oma uuringuga välistasime lahtise ava ja väljalasketrakti mõju” tulekahju tekkimisele (dtl. 337). Kohtuistungil kinnitas tunnistaja J. Luppin, et selle ava olemasolu ei avalda praktilist mõju mootori käivitamisele või traktori ekspluateerimisele (dtl 339). Seega puudus hagejal võimalus väljalaskesüsteemis olevat ava tajuda ja tuvastada. Tunnistaja M M kinnitas, et “hooldamatust või tehnilist riket mina selle juhtumi puhul ei tuvastanud” (dtl 320).

Istungil kinnitas M M, et ta ei tundnud masina ülevaatusel huvi, kas kustutusaine paak ning suruõhuballoon olid täis või tühjad, kuna ta ei pidanud neid kõige olulisemateks asjaoludeks tulekahju tekkepõhjuste väljauurimisel (dtl 327). Tunnistaja J. Luppin kinnitas kohtuistungil Komatsu vaatluse ja uuringute põhjal tehtud järeldust, et automaatne tulekustutussüsteem oli põlengu käigus rakendunud. Sellele viitasid tulekahjustused andurite tsoonis, tühjenenud süsteemi gaasiballoon ja kustutusvedeliku anum, kustutusainega seotud ladestuste esinemine masina välispinnal pihustite piirkonnas ning kustutussüsteemi torustikus sees (enne süsteemi rakendumist kustutusainet torustikus ei ole). Materjaliuuring kinnitas, et ladestustel oli kustutusaine koostisele sarnane koostis - mootoriruumis tavapäraselt kaaliumi ei esine aga ladestuse piirkondades kaalium esines ja kaalium oli ka kustutusaine koosseisus (dtl. 330, 331). Oma ütlustes kohtuistungil kinnitas M M, et järelduse kustutussüsteemi mitterakendumisest tegi ta pelgalt selle põhjal, et surveballooni eest splint puudus ning operaator oma ütluste järgi süsteemi manuaalselt ei rakendanud (dtl 319). M M möönab, et “ta ei uurinud, kes võis vajutada. Võimalik, et keegi vajutas, võimalik, et seda tegi esimene päästja” (dtl 327). Lisaks manuaalsele lülitile on süsteemil termokaabliga andur, mis rakendab süsteemi automaatselt. (dtl 319). Hageja on seisukohal, et M M järeldus on loogiliselt vigane – splindi puudumisest ning kustutussüsteemi manuaalsest mitterakendumisest operaatori poolt (milles pole vaidlust) ei saa teha järeldust kustutussüsteemi mittekorrasolekust. Kumbki asjaolu ei välista, et see rakendus automaatselt temperatuuriandurite signaali peale. Kuigi tunnistaja M M ütles istungil (dtl 319), et „Visuaalselt vaadates kustutusaine jälgi ei tuvastanud, silma ei hakanud“ ning „korrosioonijälgi ei märganud“ (dtl. 320), on ta Komatsu ülevaatusel need jäljed oma kaameraga fikseerinud ja aktis rohkem kui ühes kohas kajastanud. M akti lk 26 asuva foto 22 (dtl. 121) vasakul äärel alumise noolega tähistatud automaatse tulekustutussüsteemi torustiku läheduses on selgesti eristatav kakaovärvi piirkond kohas, kuhu kustutusvedelik loogika järgi düüsidest pihustus. Kahe noole vahelisel alal järelpõlemiskambri horisontaalsel pealispinnal on märgatavad valged ladestused. Vasaku ülemise noolega tähistatud piirkonnas esineb tugev korrosioon. Eksperdid Rämmal ja Luppin tegid eksperimendiga kindlaks, et automaatse tulekustutussüsteemi kustutusvedelik laguneb kuumutamisel, eraldades intensiivset valget auru ja jättes anuma pinnale selgelt eristuvaid tahkeid ladestusi (Lettore akt, lk. 3, 9 ja 10, dtl 36 jj). Samuti on M M akti lk.32 asuval fotol 27 märgitud parempoolse noolega automaatse tulekustutussüsteemi torustiku juures selgesti eristav tugevamalt korrodeerunud ala, samasugune tugevalt korrodeerunud ava on nähtav lk. 33 fotol 28 vasakpoolse noolega tähistatud kohas (dtl 126 ja 127). Tunnistaja M M sõnade kohaselt „Üldjuhul on kustutusaine metallidega just eriti agressiivne ja korrosioon on väga hästi nähtav“ (dtl. 319). Hageja väljendab kahetsust, et M M, teades, millele tähelepanu pöörata, sellele vaatamata „korrosioonijälgi ei märganud“. 22.Isegi mittekorras kustutussüsteem ei annaks kostjale alust hüvitamisest keeldumiseks. VÕS § 452 lg 2 p 2 kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu vaid siis, kui rikkumisel oli mõju kahju suurusele. Kustutussüsteemi rakendumine-mitterakendumine omab viidatud VÕS sätte kohaselt tähendust üksnes juhul, kui on tõendatud, et mitterakendumine tõi kaasa suurema kahju kui see oleks olnud süsteemi rakendumisel. Ka kostja Üldtingimuste punkti 22.1.1. järgi

2-23-2957 vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on jätnud täitmata vähemalt ühe kindlustuslepingus nimetatud kohustustest ning kohustuse täitmata jätmise ja kindlustusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik seos. Kostja ei ole väidetava mitterakendumise seost kahju suuruse ja suurenemisega tõendanud. Vastupidi, menetluse käigus kogutud tõendid kinnitavad, et sageli ei suuda kustutussüsteemi rakendumine põlengut kustutada. M M märgib oma aktis (lk. 64), et olukorras kui lekib surve all tehnovedeliku torustik, millelt paiskub põlevvedelik mootori kõrge temperatuuriga osadele, siis ei pruugi automaatne tulekustutussüsteem tuld lõplikult kustutada, sest peale kustutussüsteemi rakendumist saab põlevvedelik jätkuvalt mootori kõrgetemperatuuriga osadele paiskuda ja uuesti süttida (dtl. 158). M M tunnistas istungil, et:  “praktikast on teada juhuseid, kus masin põleb maha hoolimata kustustussüsteemi rakendumisest. Tulekahju süttib uuesti peale kustutusprotsessi“ (dtl. 321)  “kahju ei oleks olnud väiksem, kui kustutussüsteem oleks olnud töökorras ja rakendunud. Masina täishäving oleks olnud väga tõenäoline. Kõik kustutussüsteemidega masinad on saanud väga kahjustada. Ja poleks olnud mõtet remontida peale seda tulekahju”. (dtl 327). Sama seisukohta väljendas tunnistaja J. Luppin - kui kolle asub düüside haardealast mõnevõrra väljas, siis on efektiivsus väike (dtl 335). „Ei ole välistatud olukord, et põlengu levides edasi mingil hetkel tulekustutussüsteem tegi kustutusürituse ära, aga sellel polnud mõju, sest põhikolle asus mootoriruumist mõnevõrra eemal“ (dtl 335). Seega lükkavad mõlema poole asjatundjate praktilised kogemused ümber kostja väite „kui automaatne tulekustutussüsteem oleks olnud töökorras, siis oleks see kindlasti rakendunud ja vähendanud oluliselt tule kahjustusi ja võimalik, et ka kustutanud põlengu (vastus hagiavaldusele, p.14). 23.M Ml puudub eksperdi pädevus tulekahjude valdkonnas. M M on ainus rasketehnika ja tulekahjude ekspertiise tegev ekspert, kuid ei tohi sellest järeldada, et M M on selle valdkonna ekspert. M M esitas avalduse enda kandmiseks tulekahjueksperdina RTE nimekirja EKEI-le 15.04.2020 (dtl 251). Kohtuekspertiisiseaduse § 12 lg 1 kohaselt kantakse riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja isik, kes vastab selle seaduse § 6 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud nõuetele. KES § 6 lg 1 p 3 nõuab, et isik on omandanud ekspertiisialal nõutava kõrghariduse Eesti Vabariigi kõrgkoolis või kelle haridus vastab sellele tasemele. Kostja esitas kohtule M Mlt saadud Päästekolledži tunnistused kolme täiendusõppe koolituse läbimise kohta kogumahus 219 akadeemilist tundi (8,4 EAP). Allakirjutanu neid ei vaidlusta kuid need pole vähimalgi määral piisavad kohtuekspertiisiseaduse poolt nõutavast kõrgharidusest ekspertiisialal (KES § 6 lg 1 p 3). M M 219 akadeemilist tundi täiendusõpet moodustab seega 4,7% kõrghariduseks minimaalselt nõutavast 4680 tunnist (180*26=4680). Seega M Ml ei ole ega ole olnud pädevust tulekahjuekspertiiside läbiviimiseks riiklikult tunnustatud eksperdina, tema haridus sellel ekspertiisialal ei vasta seadusega nõutud kõrghariduse tasemele. M M kinnitas kohtuistungil, et seadusega nõutavat tulekahju-alast kõrgharidust tal ei ole. (dtl 323). Hagejal ei ole vastuväiteid M M kvalifikatsioonile masinaehituse ja rasketehnika valdkonna eksperdina.

25.Riiklikult tunnustatud ekspert M M on 04.07.2022 koostanud ekspertiisi nr 220701, milles ekspert on selgitanud: „Harvester Komatsu 911 tulekahju tekkepõhjuseks oli mootoriruumi ladestunud metsatöötlemis jääkide (puidu väikeste mõõtmetega osakesed, puidutolm jms) süttimine. Süüteallikaks oli mootoriruumi tavapärasest kõrgem temperatuur ja puiduosakeste pikaajaline temperatuuri tõstmine kuni isesüttimiseni. Puiduosakesed süttisid tõenäoliselt masina mootoriruumi parempoolsel küljel, mootori juhtmooduli piirkonnas. Mootoriruumi temperatuuri sai tõsta väljalasketorustikus avatud temperatuurianduri ava, millest paiskusid väljaheitegaasid mootoriruumi. Samuti sai avast lennata mootoriruum sädemeid. Süttinud puiduosakesed süütasid omakorda mootoriruumis olevad põlevmaterjalid. Põlemiseks vajalik õhuhapnik oli mootoriruumis olemas ja seega olid kõik põlemise tekkimiseks vajalikud tingimused loodud. Kui automaatne tulekustutussüsteem oleks olnud töökorras, siis oleks see kindlasti rakendunud ja vähendanud oluliselt tule kahjustusi ja võimalik, et ka kustutanud põlengu, sest süsteemi torustik koos pihustitega paiknesid mootoriruumis ja hüdraulika ruumis, hüdraulikapaagi ees.“ Ekspert on ekspertiisi koostamiseks palunud mh Harvesteri operaatoril vastata eksperdi esitatud küsimustele. Muuhulgas on operaator vastanud eksperdi küsimusele „Kas masinal oli ka automaatne tulekustutussüsteem ja kas rakendus?“ järgmiselt: „See vist ei rakendunud isegi. Seda ma ei osanud tähele panna, et seal oleks midagi automaatselt rakendunud. Mina seda ei vajutanud ka manuaalselt mitte. Võib-olla mehaanik vajutas.“ (vt lisa 1, lk 4). Ka Päästeamet on Harvesteri kustutamise osas märkinud: „Harvesteri kustutati enne päästjate saabumist käsikustutiga.“ (vt lisa 1, lk 5). 26.Kostjal on õigus keelduda hüvitise maksmisest, kuivõrd Harvesteri tulekustutussüsteem ei olnud töökorras. Üldtingimuste p 17.1 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud kahju vältimiseks hoidma ja kasutama oma vara heaperemehelikult ning hoolsalt. Tingimuste p 13.2 kohaselt on masina kasutaja on kohustatud kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad masina kasutusjuhendist, kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, juhenditest jms, samuti masina tootja nõuetest ning masina tehnoseisundile ja varustusele esitatavatest nõuetest. Tingimuste punkti 14.8. sätestab, et kui masina mootoriruumi on paigaldatud tulekustutussüsteem, peab see olema alati töökorras ja hooldatud. Üldtingimuste punkti

2-23-2957 c. süsteem oli rakendunud, sest tulekustutussüsteemi manuaalne päästik oli rakendunud ja turvaelement oli lüliti vahelt puudu; d. sellest järeldati, et tõenäoliselt on süsteem rakendunud varem ja seega viimase tulekahju ajal see ei toiminud.“ 29.Hagiavalduse lisana 5 esitatud Intrac defekteerimisotsus kinnitab eksperdi M M selgitusi, et Harvesteri kustutussüsteem oli juba varem rakendunud. Ka Intrac defekteerimisotsuses on selgitatud: „Automaatse tulekustutus süsteemi juhtimis keskuses vilgub hetkel punane tuli, mis näitab et automaatne kustutussüsteem on rakendunud“. Intrac järeldus, et tulekustutussüsteem rakendus, on täielikult seostamata käesoleva menetluse aluseks olevate asjaoludega. Intrac ei ole hinnanud ega selgitanud, kas tulekustutussüsteem rakendus 04.04.2022 tulekahju tagajärjel või juba varasemalt. Seega ei tõenda hagiavalduse lisa 5 käesolevas asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Samuti ei ole hageja tõendanud hageja defekteerimisotsuse koostanud isiku pädevust hinnata tulekahjuga seotud asjaolusid. Hageja on esitanud (hagiavalduse lisa 5 digikonteineris) üksnes pildi otsuse koostanud isiku sertifikaadist, kuid pole arusaadav, millise pädevuse olemasolu peaks sertifikaat tõendama. 30.Ekspert M M on hageja väidete osas selgitanud, et masina tulekahju korral eraldub ka heledat suitsu, kogu eralduv suits ei ole must. Masina tulekahjude algusjärgus eralduv suits on pigem hele, tumedamaks muutub suits peale naftasaaduste süttimist, mis vajab rohkem aega tulekahju arenguks. Eriti mustaks muutub suits rehvide süttimisel. 31.Lettore OÜ ekspertiisiaktide koostajatel puudub pädevus hinnata tulekahjuga seonduvaid asjaolusid (vastupidiselt riiklikult tunnustatud ekspert M M le ei tegele antud isikud tulekahjuekspertiisidega). Hans Rämmal on riiklikult tunnustatud ekspert järgmises valdkonnas „Transpordivahendite (maismaa-, raudtee-, vee- ja õhusõidukid) ja masinaehituse (tööstus- ja rasketehnika) ekspertiisid“. J J on riiklikult tunnustatud ekspert järgmises valdkonnas „Masinaehituse ja transporditehnika ekspertiis“. Seega ei ole kummalgi eksperdil pädevust tulekahjuga seonduvalt. Samas on ekspert M M riiklikult tunnustatud ekspert järgmises valdkonnas „Masinaehituse ja transporditehnika (sisepõlemismootorid, jõuülekanded, tehaste sisseseaded, rasketehnika: sh ehitus-, põllumajandus-, materjalikäitlus- ja metsatehnika ning raskeveokid) ja tulekahjude ekspertiisid“. 32.Tulenevalt eeltoodust on kostja kooskõlas Tingimuste p-dega 13.2 ja 14.8 ning Üldtingimuste p-dega 17.1 ja 22.1.1. keeldunud kindlustushüvitise maksmisest ning hageja hagi tuleb jätta rahuldamata. 33.Käesolevaga juhul tekitas hageja kahju kaudse tahtlusega või vähemalt raske hooletusega. Ekspert M M tuvastas: „Mootoriruumi temperatuuri sai tõsta väljalasketorustikus avatud temperatuurianduri ava, millest paiskusid väljaheitegaasid mootoriruumi. Samuti sai avast lennata mootoriruum sädemeid. Süttinud puiduosakesed süütasid omakorda mootoriruumis olevad põlevmaterjalid. Põlemiseks vajalik õhuhapnik oli mootoriruumis olemas ja seega olid kõik põlemise tekkimiseks vajalikud tingimused loodud. /.../ Järelpõletisse siseneva väljalasketorustikust oli eemaldatud temperatuuriandur ja anduri ava oli avatud. /.../ Mootoriruumi vasakpoolsel küljel oli peale järelpõletit väljalasketorustikust temperatuuri andur välja keeratud. Avasse oli keeratud polt ja välja keeratud andur oli juhtme otsas voolikukanduri vahel. /.../ Tõenäoliselt oli mootoriruumi töötemperatuur enne tulekahju tekkimist normaalsest mõnevõrra kõrgem, sest

2-23-2957 järelpõletisse sisenevast väljalasketorustikust oli eemaldatud temperatuuriandur ja anduri ava oli avatud. Avatud temperatuurianduri avast said kõrgetemperatuuriga väljaheitegaasid paiskuda mootoriruumi ja tõsta selle temperatuuri. Lisaks võis anduri avast mootorituumi sädemeid lennata. Sädemed saavad tekkida väljalasketorustiku sisepindadele ladestuva tahma eraldumisest.“ (vt lisa 1, lk-d 2, 8, 9 ja 62). Harvesteri operaator vastas eksperdi M M küsimusele „Miks andurid olid välja keeratud?“ järgmiselt: „See oli Ad-Blue pimedaks tegemiseks juba enne kui meie selle masina enda kätte saime. Ad-Blue masinal ei töötanud.“ (vt lisa 1, lk 4). 34.Esiteks ei nähtu hagiavalduse lisatud piltidest (lisad 8 ja 9) piltide tegemise aega ega ole tuvastatav, millest on väidetavalt pilti tehtud. Teiseks, kui hageja Hagiavalduse p-des 1013 esitatud väited oleksid tõesed, oleks hageja enda selgituste kohaselt pidanud juba pilte vaadates ja Harvesteriga tutvudes aru saama, et poldid ei ole nõuetekohaselt avade sulgemiseks kinnitatud ning kasutatud korkide/poltide keermeosa on liiga lühike. Seega hageja teadis (sh tuleb arvestada TsÜS §-ga 133) juba enne Harvesteri süttimist, et andurid on Harvesteril eemaldatud ning hageja pidi olema teadlik, et selle tagajärjel on anduri ava avatud või mittenõuetekohaselt kaetud. 35.Samuti ei ole asjakohased hageja viited Harvesterile teostatud hooldustele. Ekspert M M on selgitanud, et perioodiline hooldus ei vähenda igapäevase kontrolli tähtsust ega kohustust, mille peab läbi viima operaator. Vaatamata eeltoodule kasutas hageja vastuolus Tingimuste p-dega 13.2 ja 14.8 ning Üldtingimuste p-ga 17.1 Harvesteri metsatöödel. Avatud avadega või mittenõuetekohaselt kaetud avadega Harvesteri kasutamisel pidi hageja – kes on alates 2010. aastast tegutsenud metsaraiega (Lisa 2 – äriregistri väljavõte) – ette nägema, et Harvesteri kasutamise tulemusel võib Harvester hävida, sh võib Harvester süttida. Seega on antud juhul on hageja nõutava kahju hüvitamine välistatud, kuivõrd hageja tegutses vähemalt kaudse tahtlusega (VÕS § 452 lg 1). Hagi tuleb jätta rahuldamata. Isegi juhul, kui kohus peaks leida, et hageja ei tegutsenud kaudse tahtlusega, oli hageja eeltoodud põhjustel vähemalt raskelt hooletu Harvesteri kasutamisel teades, et Harvesteril puuduvad andurit, mistõttu on Harvesteri anduri avad avatud või mittenõuetekohaselt kaetud. 36.Harvesteri süütasid sulgemata temperatuurianduri ava kaudu väljunud gaasid. Ekspert M M on tulekahju põhjuse osas selgitanud: „Mootoriruumi temperatuuri sai tõsta väljalasketorustikus avatud temperatuurianduri ava, millest paiskusid väljaheitegaasid mootoriruumi. Samuti sai avast lennata mootoriruum sädemeid. Süttinud puiduosakesed süütasid omakorda mootoriruumis olevad põlevmaterjalid. Põlemiseks vajalik õhuhapnik oli mootoriruumis olemas ja seega olid kõik põlemise tekkimiseks vajalikud tingimused loodud.“ (vt lisa 1, lk 2). Kuigi ekspert on viidanud ka teoreetilistele võimalustele tulekahju tekkeks, on ekspert vastanud kostja küsimusele tulekahju tekke kohta konkreetselt, et põhjuseks oli sulgemata temperatuurianduri ava. Täiendavalt on ekspert M M kostjale seoses hageja esitatud Lettore uuringuga selgitanud, et Harvesteri tööolukorras on mootor rohkem koormatud ja väljaheitegaaside temperatuur tõuseb sellest tulenevalt. Masinaga sihtotstarbeliselt töötamise ajal on mootorikate suletud

2-23-2957 ja seega ka väljalasketorustikku ümbritseva keskkonna temperatuur kõrgem kui teostatud katse korral avatud mootorikattega. Seega ei ole katse tehtud samades tingimustes nagu toimus 04.04.2022 tulekahju. Seetõttu ei ole katse tulemuste alusel võimalik teha järeldusi 04.04.2022 tulekahju osas. Ekspert M M on selgitanud: „Puidutolmu süttimine ühekordsel temperatuuri tõstmisel vastab tõesti puidutolmu isesüttimistemperatuur +255° C. Pikaajalisel (kuud kuni aastad) soojendamisel piisab alates +77° C. Mida madalam on temperatuur seda kauem võtab aega isesüttimine. Isiklike kogemuste põhjal süttib puit pikaajalisel temperatuuri tõusul ja temperatuuri hoidmisel temperatuuridel +80° C...+120° C.Allikas: David J.Icove, Ph.D., Gerald A.Haynes, M.S., Kirk’s Fire Investigation, 8 edition, Pearson Education 2018, lk 259; 260.“ Seega on ekspert selgitanud, et süttimine on võimalik mh ka madalama temperatuuril. Harvesteri süttimine väljalasketorustiku katmata anduriava tõttu oli tehniliselt võimalik. 37.Väär ning oletuslik on hageja väide, et on selge, et anduri ava pidi avanema millalgi ekspluatatsiooni käigus, kõige tõenäolisemalt põlengu päeval. Ükski tõend hageja väiteid ei tõenda. 38.Hageja käitumises eines kaudne tahtlus ja raske hooletus. Hageja on ise nentinud, et Harvesteri ülevaatamisel (mida kohusetundlik ostja on kohustatud tegema ning mis kuulub Harvesteri kasutaja käibekohustuse hulka – veenduda, et Harvester on ohutu kasutamiseks) on tuvastatav, et anduri avad ei ole nõuetekohaselt kinnitatud. Vastupidiselt ohutusnõuetele on aga hageja jätnud enda kohustuse täitmata. Seega on tõendatud, et hageja käitumises esines kaudne tahtlus ja raske hooletus. Tingimuste p 14.2 kohaselt on masina kasutaja kohustatud kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad masina kasutusjuhendist, kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, juhenditest jms, samuti masina tootja nõuetest ning masina tehnoseisundile ja varustusele esitatavatest nõuetest. Samasisuline kohustus on sätestatud hagejale Üldtingimuste p-s 17.2. Hageja teadlikult jättis ohutusnõuded (veenduda Harvesteri kasutamise eelselt Harvesteri ohutuses) järgimata. Veelgi enam, hageja väidete kohaselt oli juba Harvesteri müügipiltide alusel võimalik tuvastada, et poldid avade sulgemiseks olid lõpuni kinni keeramata, kuid vaatamata sellele hageja ei keeranud polte kinni, vaid asus Harvesteri kasutama. 39.Hageja väidab, et Dafo tulekustutussüsteemi balloonil paikneva aktiveerimislüliti kaitseriiv (kollane plastelement) on eemaldatud, kuid asus MFO OÜ hoiuplatsil – sealsamas, kus tegi oma vaatluse M M, kes seda ei märganud (Seisukoha p 2.2., Hagiavalduse lisa 7, lk 8). Üldtingimuste p 22.1.5 kohaselt vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on eksitanud või püüdnud eksitada kindlustusandjat kahju toimumise asjaolude või suuruse asjus või püüdnud kindlustusandjat muul viisil petta kindlustuslepingu või selle täitmise asjaolude suhtes. Hagiavalduse lisas 7, lk 8 esitatud pildil on näha, et väidetav Harvesteri turvaelement oleks justkui olnud tulekustutussüsteemi juures (turvaelementi hoitakse pildil tulekustuti juures). Samas nähtub Vastuse lisana 1, lk 61 (foto 55) esitatud pildilt, et turvaelementi tulekustutussüsteemi juures ei ole. Ei ole ka usutav, et turvaelement oli Harvesteri juures, kuivõrd Harvesteri ülevaatus ei toimunud tulekahju toimumise kohas, vaid Harvester oli transporditud hoiuplatsile. Seejuures on märkimisväärne, et M arvamus on valminud

2-23-2957 04.07.2022 ning Rämmal ja Luppini arvamus on valminud M arvamuse ümberlükkamiseks 11.01.2023 ehk ligi 6 kuud hiljem. Hageja väited turvaelemendi olemasolust ei ole eluliselt usutavad. Seda enam, et tulekahjuekspert M M on Harvesteri ülevaatusel tuvastanud, et enamus kummist ja plastikust detaile olid hävinenud või deformeerunud (vt Vastuse lk 8 p-d 12-19). Seega ei ole usutav, et turvaelement oleks säilitanud oma esialgse kuju ja olnud ühegi kahjustuseta, kui see oleks tulekahju toimumise ajal olnud Harvesteri juures. Tõenäoliselt on turvaelement paigutatud Harvesteri juurde enne Rämmali ja Luppini poolt Harvesteri vaatluse toimumist, et petta kostjat tegelikes asjaoludes. Seetõttu on kostja Üldtingimuste p 22.1.5 alusel vabanenud täitmise kohustusest ning hagi tuleb jätta rahuldamata. 40.Asjaolu, kas tegemist on tuleohutusspetsialisti 5. ja 6. taseme, ei muuda käesolevas asjas asjatundja M M pädevust – käesolevas asjas ei ole küsimuse all hoonete tuleohutus ja sellega seonduv. Riikliku tunnustuse annab välja EKEI ja seda kohtuekspertiisi seaduse alusel. Selleks tehakse vastavad protseduurid ja selleks on omad nõuded. Asjatundja M M on oma pädevust juba EKEI-le tõendanud. Hageja on üldsõnaliselt Seisukohas viidanud EKEI väidetavale vastusele ja väitnud, et EKEI-l ei ole andmeid M.M nõutavast kõrgharidusest tulekahjuekspertiisi osas. Hageja väide on täies ulatuses tõendamata ega ole kooskõlas ka KES §-ga 13. 11. Asjatundjal M M on pädevus tulekahjuekspertiisi läbiviimiseks. Seda tõendab asjaolu, et M M on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Lisaks tõendab M M pädevust ka asjaolu, et H P oli asjatundja M M mentor üle kümne aasta. H P oli riiklikult tunnustatud tulekahjuekspert alates 19.09.2003. Samuti on asjatundja M M töödega tutvunud Päästeameti ohutusjärelevalve büroo töötajad, kes loevad tuleohutusspetsialisti õppekavas tulekahju tekkepõhjuste osa, ja nemad on tunnistanud asjatundja M M pädevaks ja ning andnud M M le soovitused. Nimetatut soovib kostja tõendada asjatundja ütlustega. 41.Intrac ei ole hinnanud ega selgitanud, kas tulekustutussüsteem rakendus 04.04.2022 tulekahju tagajärjel või juba varasemalt. Hagiavalduse lisana 5 esitatud Intrac defekteerimisotsus kinnitab asjatundja M M selgitusi, et Harvesteri kustutussüsteem oli juba varem rakendunud (vt kostja 25.03.2023 menetlusdokumendi lisa 1). Analoogselt Intrac aktiga on ka Lettore OÜ akti koostaja selgitanud, et akti koostamisel ei hinnatud seda, millal tulekustutussüsteem rakendus (s.t kas 04.04.2022 tulekustutussüsteem rakendus 04.04.2022 või varem; 03.11.2023 istungi protokoll, 01:29:22, dtl 331). Seega ei tõenda hagiavalduse lisa 5 ega ka Lettore OÜ akt, et 04.04.2022 seisuga oli Harvesteri tulekustutussüsteem töökorras. Veelgi enam, ka Intrac on selgitanud, et tulekustutusüsteemi rakendumisel vilgub juhtimiskeskuses punane tuli (dtl 27). Ka J J selgitas, et Harvesteri tulekustutussüsteemi rakendumisel on tõenäoline, et süttis ka vastav märgutuli (03.11.2023 istungi protokoll, 02:13:31, dtl 338). Seega oleks operaator märganud, kui tulekustutussüsteem oleks 04.04.2022 rakendunud. Operaator on selgitanud, et ta ei pannud tähele, et tulekustutussüsteem oleks rakendunud (kostja 25.04.2023 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 98). Seega ei rakendunud Harvesteri tulekustutussüsteem 04.04.2022 – Harvesteri tulekustutussüsteem ei olnud töökorras ja hageja rikkus sellise Harvesteri kasutamisel Tingimuste punkti 14.8.

2-23-2957 Teiseks leiab hageja, et tulekustutussüsteemi töökorras olekut tõendab muuhulgas töötaja poolt kell 9.42 enne päästjate saabumist tehtud foto (hagiavalduse lisa 6, dtl 34; kostja 25.04.2023 seisukoha lisa 1, foto 1; dtl 99), millest nähtub hele suits/aur Harvesteri juures. Hageja leiab, et kui tulekustutussüsteem ei oleks automaatselt käivitunud, oleks fotol 1 näha üksnes paksu musta suitsu. Asjatundja M M on selgitanud, et masina tulekahju korral eraldub ka heledat suitsu, kogu eralduv suits ei ole must. Masina tulekahjude algusjärgus eralduv suits on pigem hele, tumedamaks muutub suits peale naftasaaduste süttimist, mis vajab rohkem aega tulekahju arenguks (03.11.2023 istungi protokoll, 00:22:26 ja 00:55:53; dtl 320, 325 ja 326). Hageja ei ole aga tõendanud, et kell 09.42 tehtud pildilt nähtub kustutusvedelikust tingitud intensiivne valge aur. Nagu kostja on eelpool selgitanud, siis 09.42 tehtud pildil nähtub tavapärane Harvesteri põlemine, mille algfaasis eralduv suits ongi hele, mitte must nagu väidab hageja. Lisaks on kostja selgitanud, et Lettore OÜ akti koostajatel puudub pädevus hinnata tulekahjuga seonduvaid asjaolusid. Nimetatud kinnitas asjatundja J J ka 03.11.2023 istungil (03.11.2023 istungi protokoll, 01:42:34, 01:45:25, dtl 333). Vastupidiselt riiklikult tunnustatud ekspert M M le ei tegele Lettore OÜ akti koostajad tulekahjuekspertiisidega. Kostja on M M pädevust tõendanud 21.08.2023 ja 22.08.2023 menetlusdokumendi lisadega. Lisaks on ka M M ütlustega 03.11.2023 istungil tõendatud M M pädevus tulekahjuekspertiiside, sh tulekahju põhjuste tuvastamise, valdkonnas (03.11.2023 istungi protokoll, 00:09:07, 00:10:42, 00:39:56, 00:44:46, dtl 318, 323 ja 324). Seega – ainus käesolevas asjas seisukohti avaldanud asjatundja tulekahjuekspertiiside valdkonna ehk isik, kellel on pädevus tulekahju põhjuste ja tulekahju kulgemise osas, on M M. M M selgitas 03.11.2023 istungil, et kustutussüsteemi toimimisest peaks üldjuhul jäljed jääma: „Üldjuhul kustutusaine metallidega just eriti agressiivne ja korrosioon väga hästi nähtav.“ Asjatundja Harvesteril põlengu järgselt tulekustutussüsteemi rakendumise jälgi ja korrosiooni ei näinud (03.11.2023 istungi protokoll, 00:15:15, 00:15:59, 00:17:14; 00:19:04, 01:10:52, dtl 319, 320 ja 328). Veelgi enam, ka J J on 03.11.2023 istungil selgitanud seoses tulekustutussüsteemi rakendumisega: „Rakendumine peaks olema selgelt eristatav.“ (03.11.2023 istungi protokoll, 01:55:40, dtl 335) Veelgi enam, tulekustutussüsteemi rakendumisel on tõenäoline, et süttis ka vastav märgutuli, kuid vastavat asjaolu operaator ei märganud (vt käesoleva menetlusdokumendi p 12). Hageja ei ole aga tõendanud, et kaaliumi ladestised sattusid Harvesterile põlengu järgselt ja automaatse tulekustutussüsteemi rakendumise tõttu. Ka asjatundja on selgitanud, et ei saa välistada, et kaalium on Harvesterile sattunud muul põhjusel (03.11.2023 istungi protokoll, 02:00:58, dtl 336). 42.Poolte vahel puudub vaidlus, et Harvesteril oli lisavarustusena olnud AdBlue süsteem, mis oli maha monteeritud. Väljalasketorustikust eemaldatud AdBlue andurite avad olid suletud lühikese keermega poltidega-korkidega. Hageja kohustuseks oli kontrollida, kas kasutataval Harvesteril on AdBlue süsteem maha monteeritud nõuetekohaselt, sh kas avad on nõuetekohaselt suletud ja Harvesteri kasutamine tööde teostamisel on ohutu. Hageja nimetatud kohustust ei täitnud, mistõttu Harvester süttis. Tulenevalt eeltoodust on antud juhul hageja nõutava kahju hüvitamine välistatud, kuivõrd hageja tegutses vähemalt kaudse tahtlusega (VÕS § 452 lg 1).

2-23-2957 43.Hageja on selgitanud, et ava ja Harvesteri süttimise vahel puudub seos. Hageja on soovinud enda väidet tõendada Lettore OÜ aktiga (hagiavalduse lisa 7), milles on väidetud, et väljalasketorustiku katmata anduriava tõttu ei ole masina süttimine tehniliselt võimalik. Asjatundja M M selgitas 03.11.2023 istungil, et väljalasketorustiku enda temperatuur ja avast väljuva väljalaskegaasi temperatuur sõltub masina koormatusest. Asjatundja selgitas, et Harvesteri põlengu päeval 04.04.2022 oli väljalasketorustiku enda temperatuur ja avast väljuva väljalaskegaasi temperatuur üle 400 kraadi: „Antud juhul tegemist oli keskmise koormusega arvan, 400 C+ kraadi, üle 400 kindlasti.“ (03.11.2023 istungi protokoll 00:33:41; dtl 322). Lettore OÜ aktis tehtud katse on tehtud aga mitte tööolustikes, s.t mitte masinat vähemalt keskmiselt koormates: „masin tõstetöid ei teostanud, aga nool oli kas toetatud või, nagu töötas pööretega, aeg-ajalt noole liigutamisel imiteeriti hüdraulikasüsteemi koormust. Noole järsul liigutamisel hüdrosüsteem tekitab täiendava rõhu vajaduse.“ (03.11.2023 istungi protokoll, 01:24:55; dtl 330). 44.Asjatundja M M on 03.11.2023 istungil selgitanud: „Pikaajalist materjali ladestuste süttimist, sellele olen hakanud tähelepanu pöörama viimasel ajal. On oskus sellele tähelepanu pöörata. Kirjandusest on võimalused välja tulnud. Selle masina juures oli väga tõenäoline.“ (03.11.2023 istungi protokoll, 00:45:42, dtl 324). Kostja rõhutab taaskord, et asjatundja M M on ainus asjatundja, kes on andnud käesolevas asjas hinnangu tulekahju põhjuse osas ja kellel on pädevus vastava hinnangu andmiseks. Asjatundja M M pädevust tõendavad dokumendid on kostja esitanud 21.08.2023 ja 22.08.2023 menetlusdokumendi lisadena. Samuti kinnitas M M enda pädevust 03.11.2023 istungil (03.11.2023 istungi protokoll, 00:09:07, 00:10:42, 00:39:56, 00:44:46, dtl 318, 323 ja 324). Seega on tulekahju põhjuste tuvastamiseks pädev asjatundja selgitanud, et puidutolmu süttimine on võimalik mh ka madalama temperatuuril. Seega oli ka Harvesteri süttimine väljalasketorustiku katmata anduriava tõttu tehniliselt võimalik.

47.Hageja palub mõista kostjalt soodustatud isiku Swedbank Liising AS (reg. kood 10434248) kasuks välja kindlustushüvitis summas 79 000 eurot; hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 4085 eurot; viivise põhivõlgnevuselt summas 79 000 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. 48.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et tal puudub kohustus hüvitist maksta, kuna: (i) harvesteri tulekustutussüsteem Dafo ei olnud töökorras; (ii) harvesteri väljalasketorust olid eemaldatud andurid ning parempoolne anduri ava oli täielikult sulgemata. 49.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama juhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 425 lg 1 kohaselt on soodustatud isik isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. VÕS § 450 lõike 1 sätestab, et kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. VÕS § 476 lg 1 sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. VÕS § 476 lg 3 sätestab, et kindlustusandja peab hüvitama kahju rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamine muul viisil. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 50.Esmalt analüüsib kohus, kas kostjapoolset hüvitise tasumise kohustust väärab väidetav rikkumine, mille kohaselt harvesteri tulekustutussüsteem Dafo ei olnud töökorras. Üldtingimuste p 17.1 sätestab, et kindlustusvõtja on kohustatud kahju vältimiseks hoidma ja kasutama oma vara heaperemehelikult ning hoolsalt. Tingimuste p 14.8 sätestab, et kui masina mootoriruumi on paigaldatud tulekustutussüsteem, peab see olema alati töökorras ja hooldatud. Üldtingimuste p 22.1.1 sätestab, et kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on jätnud täitmata vähemalt ühe kindlustuslepingus nimetatud kohustustest ning kohustuse täitmata jätmise ja kindlustusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik seos.

2-23-2957 Kohus leiab, et kostja ei ole kohaselt tõendanud, et esineks kõnealune välistus. Tuleb tähele panna, et kindlustusjuhtumiks oli käesoleval juhul harvesteri hävimine tulekahju tulemusel. Kostja heidab hagejale ette tulekustutussüsteemi mittekorrasolekut. Miski asja materjalidest ega poolte väidetest ei viita sellele, et kindlustusjuhtumi toimumise ja väidetava rikkumise vahel oleks põhjuslik seos, st harvester ei süttinud tulekustutussüsteemi väidetava mittekorrasoleku tõttu. Seega võib arutleda teemal, kas tulekustutussüsteemi väidetava mittekorrasolek võis mõjutada kahju suurust, kuid ka selles osas on asjatundja M istungil märkinud, et mõningal juhul hävib ka tulekustutussüsteemi rakendumise puhul rasketehnika tulekahjus sel määral, et taastamine ei ole mõttekas (vt istungi protokoll, dtl 321, 00:26:58; dtl 157, M järeldus nr 21). Kostja on menetluses viidanud, et harvesteri tulekustutussüsteem Dafo „ei olnud töökorras“. Otsuses (dtl 22-23) on aga kostja tegelikult märkinud, et „töökorras ei olnud tulekustutussüsteem, selle automaatseks rakendumiseks vajalik surulüliti vahelt oli ära võetud turvaelement, süsteem oli manuaalselt aktiveeritavas asendi ja manuaalselt seda ei aktiveerida ei proovitud.“ Kostja tugines oma otsuses asjatundja M M 04.07.2022 aktile nr 220701 (dtl 94-163). Asjatundja M M tegi järelduse automaatse tulekustutussüsteemi mittekorrasolekust lähtudes järgmistest asjaoludest:  operaatori sõnul ta ei rakendanud seda manuaalselt (dtl 98, operaatori vastus küsimusele nr 7);  operaator ei pannud tähele, et see oleks rakendunud tulekahju ajal (dtl 98, operaatori vastus küsimusele nr 7; dtl 157, M järeldus nr 21);  automaatse tulekustutussüsteemi manuaalne päästik oli rakendunud ja turvaelement oli lüliti vahelt puudu (dtl 103, vaatluse käigus tuvastatud asjaolu nr 31);  tõenäoliselt on süsteem rakendunud varem ja seega viimase tulekahju ajal see ei toiminud (dtl 157, M järeldus nr 21-22). Kohus leiab, et eeltoodud info põhjal ei ole asjatundja järeldus loogiline ega jälgitav. M M on oma järelduse tulekustutussüsteemi mittekorrasoleku kohta püstitanud üksnes operaatori selgitustele ning mingi väidetava varasema tulekahju toimumisele, mis kohtu hinnangul on meelevaldne. Asjaolu, et operaator ei rakendanud tulekustutussüsteemi manuaalselt, ei tähenda, et see polnud töökorras. Asjaolu, et operaator ei märganud tulekustutussüsteemi rakendumist, on kõnealuses stressirohkes olukorras mõistetav operaator istub tööasendis seljaga masina mootoriruumi poole ning ei ole esile toodud ega tõendatud tulekustutussüsteemi rakendumisel ja kõigest sekundeid kestva toimimise jooksul rakenduks juhikabiinis nt helisignaal või hästimärgatav valgussignaal. Eeltoodu aga ei anna mingit alust arvata, et tulekustutussüsteem ei olnud töökorras. Arvestades mh tulekustutussüsteemi paiknemist mootoriruumis selle detailide vahel ja ümber ning asjaolu, et operaator märkas mootoriruumist tõusmas suitsu (mis on tulekustutussüsteemi rakendumisel iseloomulik ilming), ei ole ka operaatori selgituste pinnalt välistatud tulekustutussüsteemi rakendumine kõnealuse põlengu vältel. Asjatundja järeldus ei ole tõsiseltvõetav ka seetõttu, et süsteemi korrasolekut hinnates ei kontrollinud ta, kas kustutusaine paak ning suruõhuballoon olid täis või tühjad, kuna ta ei pidanud neid kõige olulisemateks asjaoludeks tulekahju tekkepõhjuste väljauurimisel (dtl 327, istungiprotokoll, ajamarker 01:04:43). Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik teha süsteemi korrasoleku osas järeldusi ilma, et uuritaks nende

Asjaolu, et automaatse tulekustutussüsteemi manuaalne päästik oli rakendunud ja turvaelement oli lüliti vahelt puudu, ei tähenda, et tulekustutussüsteem oli põlengu päeval rikkis. M M teostas harvesteri vaatluse 20.05.2022, s.o ca 1,5 kuud pärast põlengut. Pole välistatud, et manuaalset päästikud vajutas keegi päästjatest või mõni kolmas isik pärast põlengut. Mingil viisil pole tõendatud, et päästikut on vajutatud (mis eeldab ka turvaelemendi eemaldamist) enne põlengut mingi varasema tulekahju korral. Väited varasemast tulekahjust on tõendamata ja meelevaldsed ning samuti eluliselt mitteusutavad. Kostja ei ole tõendanud, et harvesteril oleks olnud mingi varasem tulekahju. Eeltoodu valguses ei ole kostja ka tõendanud, et peaks paika tema otsuses toodud väide, mille kohaselt tulekustutussüsteemi automaatse rakendumise eelduseks on turvaelemendi paiknemine surulüliti vahel, st tulekustutussüsteem ei rakendu automaatselt, kui manuaalse lüliti juures puudub turvaelement. Hageja on tõendanud, et süsteem on rakendunud automaatselt (dtl 27 – M. L defekteerimisotsus) ning kohtul puudub alus viidatud järelduses kahelda. Nimelt on vastav teave hangitud Dafo tulekustutussüsteemi diagnostikaseadmega. Lisaks on viidatud süsteemi iseärasustega kursis olev isik märkinud, et „... turvaelemendi paiknemine ei mõjuta automaatse kustutussüsteemi rakendumist, Turvaelemendi eemaldamine ei lülita rakendumise automaatikat välja, andurjuhtmete kuumenemisel 180 kraadini C rakendub kustutussüsteem automaatselt igal juhul.“ Sellega on ümber lükatud kostja paljasõnaline vastupidine väide. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata kostja väide, et harvesteri tulekustutussüsteem Dafo ei olnud töökorras. Kostja ei ole tuginenud väitele, et tulekustutussüsteem oleks olnud hooldamata. 51.Seevastu loeb kohus tõendatuks hageja väite, mille kohaselt harvesteri tulekustutussüsteem Dafo oli töökorras ning kõnealusel põlengul ka automaatselt rakendus. Lettore (asjatundjad H. Rämmal ja J. Luppin) 11.01.2023 ekspertiisi raporti nr 22009 (dtl 36-47) vastus küsimusele nr 6 märgib, et automaatne tulekustutussüteem on antud põlengu käigus rakendunud, millele mh viitavad kustutusainega seostatavad ladestised masina välispindadel, mootoriruumis ja kustutussüsteemi väjastustorustikus. Asjatundjad tuvastasid, et Dafo automaatse tulekustustussüsteemi gaasiballoon ja kustustusvedeliku reservuaar olid tühjad. Asjatundjate arvamusest nähtub, et mootoriruumis paiknevatelt alumiiniumisulamist komponentide välispindadelt koguti materjaliproovid kustutusaine tuvastamiseks. Asjatundjad tuvastasid katse käigus, et automaatse tulekustutussüsteemi kustutusvedelik (Dafo) laguneb eksperimentaalsel kuumutamisel kõrgel temperatuuril, eraldades intensiivset valget auru ja jättes anuma pinnale selgelt eristuvaid tahkeid ladestisi. Intrac Eesti AS-i poolt ekspertiisi käigus tarnitud tulekustutussüsteemi kustutusaine proovi analüüsil Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute teaduskeskuse selgus, et kustutusaine sisaldab olulises koguses kaaliumit. Skaneerivat elektronmikroskoopi kasutades tuvastati kustustusainele viitava kaaliumi ladestised nii kustutusaine väljalasketorustike sisepindadel kui ka pihustite tööpiirkonnas paikneva alumiiniumsulamist mahuti välispinnal. Asjatundjate hinnangul viitavad nimetatud asjaolud tulekustustussüsteemi (Dafo) rakendumisele põlengu ajal.

2-23-2957 Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et harvester oleks saanud kannatada mõnes muus tulekahjus, tuleb asuda seisukohale, et automaatne tulekustutussüsteemi rakendus kõnealuse põlengu käigus automaatselt. Kohus märgib, et ei pea asjakohasteks Lettore asjatundjate loodud seost tulekustustussüsteemi (Dafo) rakendumisest ja põlengust tehtud fotodest. Esmalt ei ole viidatud isikutel süvateadmisi tulekahjudega seonduvast, teiseks ei ole teada, kui pikalt kustutusvedelik valget suitsu tekitab ja eraldab ning kolmandaks puudub täpne teadmine, millisel ajahetkel on viidatud fotod tehtud (arvestades sealjuures võimalikku põlengualgusaega ja tulekustustussüsteemi rakendumise aega). 52.Teiseks analüüsib kohus, kas kostjapoolset hüvitise tasumise kohustust väärab asjaolu, mille kohaselt harvesteri väljalasketorust olid eemaldatud andurid ning parempoolne anduri ava oli täielikult sulgemata. Üldtingimuste p 17.2 sätestab, et kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud on kohustatud kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, juhenditest jms, samuti kindlustuslepingus määratud ohutusnõuetest. Tingimuste p 14.2 sätestab, et masina kasutaja on kohustatud kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad masina kasutusjuhendist, kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, juhenditest jms, samuti masina tootja nõuetest ning masina tehnoseisundile ja varustusele esitatavatest nõuetest. Üldtingimuste p 22.1.1 sätestab, et kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on jätnud täitmata vähemalt ühe kindlustuslepingus nimetatud kohustustest ning kohustuse täitmata jätmise ja kindlustusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik seos. Üldtingimuste p 22.1.3 sätestab, et kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku raske hooletuse või tahtluse tõttu. Kostja on seisukohal, et andurite eemaldamine harvesteri väljalasketorust ja sellise masinaga töötamine on käsitletav raske hooletusena. Pooled ei vaidle, et harvesteri väljalasketorustikust nimetatud andurid eemaldatud olid. Pooled ei vaidle ka selle üle, et põlengu järgselt oli harvesteri väljalasketoru parempoolne anduri ava täielikult sulgemata. Kohus märgib esmalt, et asjakohatu on kostja väide, mille kohaselt on käsitletav raske hooletusena kõnealuste andurite eemaldamine harvesteri väljalaskesüsteemist. Kostja ei ole tõendanud, et andurite eemaldamise kui sellisega oleks rikutud mõnda ohutusnõuet, õigusakti, eeskirja, juhendit või kindlustuslepingus määratud ohutusnõuet. Seega leiab kohus, et andurite eemaldamist iseenesest ei ole võimalik raskeks hooletuseks pidada. 53.Järgnevalt arutleb kohus, kas ühe anduriava sulgematajätmist saab käsitleda raske hooletusena. Kostja on asjatundja arvamusele tuginedes otsuses märkinud: „Harvester Komatsu 911 tulekahju tekkepõhjuseks oli mootoriruumi ladestunud metsatöötlemis jääkide (puidu väikeste mõõtmetega osakesed, puidutolm jms) süttimine. Süüteallikaks oli mootoriruumi tavapärasest kõrgem temperatuur ja puiduosakeste pikaajaline temperatuuri tõstmine kuni isesüttimiseni. Puiduosakesed süttisid tõenäoliselt masina mootoriruumi parempoolsel küljel, mootori juhtmooduli piirkonnas. Mootoriruumi temperatuuri sai tõsta väljalasketorustikus avatud temperatuurianduri ava, millest paiskusid väljaheitegaasid mootoriruumi. Samuti sai avast lennata mootoriruum

2-23-2957 sädemeid. Süttinud puiduosakesed süütasid omakorda mootoriruumis olevad põlevmaterjalid. Põlemiseks vajalik õhuhapnik oli mootoriruumis olemas ja seega olid kõik põlemise tekkimiseks vajalikud tingimused loodud.“ Kohus märgib, et kostja otsuses tehtud tõsikindlad viited põlengu tekkepõhjusele on asjakohatud. Kostja otsus põhineb M M asjatundja arvamusel. Viidatud tõendist tuleneb, et ka asjatundja ise tegelikult ei tea, millest nimetatud tulekahju üldse alguse sai. Asjatundja on hinnanud erinevate võimalike variantide tõenäosust ning seejärel valinud kõige tõenäolisema tekkepõhjuse. M M järelduste (dtl 158 jj) kohaselt võis tulekahju alguse saada mitmetel põhjustel, sealhulgas:  vooliku vigastuse korral põlevvedeliku pihustumisest mootori kõrge temperatuuriga detailidele;  elektrilühis;  puiduosakeste isekuumenemisest isesüttimiseni juhtmooduli katte all;  väljalasketorustikus avatud temperatuurianduri ava kaudu paiskusid väljaheitegaasid ja sädemed mootoriruumi, tekitades sinna tavapärasest kõrgema temperatuuri, mis tõi kaasa puiduosakeste pikaajaline temperatuuri tõstmine kuni isesüttimiseni masina mootoriruumi parempoolsel küljel, mootori juhtmooduli piirkonnas. Asjatundja on aktis (158-159) mh märkinud: „Mootori parempoolsel küljel asunud juhtmooduli üks pistik oli lahti sulanud mooduli trükiplaadil asunud klemmide tinutusest. Kusjuures pistiku välja poole jääv plastikust lukustuse osa ei olnud täielikult hävinenud. Selline pistiku lahti sulamine on ebatavaline (tuginedes kogemusele). Mootori juhtmooduli ümber käib plastikust kate. Analoogsel masinal tuvastati katte alt metsatöötlemise jääkide ladestused koos puidu tolmuga ja prahiga. Mootoriruumi parempoolses osas asunud masina osad on saanud oluliselt ulatuslikemaid temperatuuri kahjustusi kui mootoriruumi vasakpoolses osas asunud masina osad. Puidu osakesed saavad süttida ka oluliselt madalamal temperatuuril kui seda on puidu isesüttimistemperatuur. Näiteks männipuidu süttimistemperatuur on ~+255 °C aga männipuidu laastudel ~+230°C. Puidu kuumutamisel +110 °C juures eraldub niiskus, kõrgemal temperatuuril algab puidu aeglane lagunemisprotsess. Lagunemisprotsessil eraldub soojust. Puidu lagunemisel moodustab lagunemisprotsessi soojus 5-6% põlemissoojusest. Sel põhjusel madala soojuseraldusintensiivsuse korral puit ja teised tselluloossed materjalid võivad sellises lagunemisprotsessis ka ise süttida. Praktikast on näiteid, kus puidulaastud ja puutolm temperatuuril 100 °C on põhjustanud tulekahju (isekuumenemine isesüttimiseni). Arvestades eeltoodut on tõenäoline, et mootoriruumi parempoolsel küljel olnud juhtmooduli katte alla toimus metsatöötlemise jääkide aeglane ja pikaajaline temperatuuri tõus ja/või väljalasketorustikust lendava sädeme sattumine katte alla, mille tagajärjel toimus puiduosakeste isesüttimine ja hõõgumine ning omakorda vahetus läheduses, mootori katte all asuvate põlevmaterjalide süütamine.“ Kõigi kogutud andmete ja teadmiste põhjal on asjatundja teinud järelduse (dtl 159), et: „harvester Komatsu 911 tulekahju tekkepõhjuseks oli mootoriruumi ladestunud metsatöötlemis jääkide (puidu väikeste mõõtmetega osakesed, puidutolm jms) süttimine. Süüteallikaks oli mootoriruumi tavapärasest kõrgem temperatuur ja puiduosakeste pikaajaline temperatuuri tõstmine kuni isesüttimiseni. Puiduosakesed süttisid tõenäoliselt masina mootoriruumi parempoolsel küljel, mootori juhtmooduli piirkonnas. Mootoriruumi temperatuuri sai tõsta väljalasketorustikus avatud temperatuurianduri ava, millest

2-23-2957 paiskusid väljaheitegaasid mootoriruumi. Samuti sai avast lennata mootoriruumi sädemeid. Süttinud puiduosakesed süütasid omakorda mootoriruumis olevad põlevmaterjalid. Põlemiseks vajalik õhuhapnik oli mootoriruumis olemas ja seega olid kõik põlemise tekkimiseks vajalikud tingimused loodud.“ Kohus leiab, et ka eelnimetatud järeldus on meelevaldne. Asjatundja on märkinud, et analoogmasinal (st mitte vaidlusalusel masinal) tuvastati mootori juhtmooduli ümber käiva plastikust kate katte alt metsatöötlemise jääkide ladestused koos puidu tolmuga ja prahiga. Samas ei ole mitte kunagi nimetatud jääkide olemasolu tuvastatud lepingu esemeks olnud harvesteril. Puudub mistahes alus arvata, et lepingu esemeks olnud harvesteril olid samas asukohas samasugused jäägid. Ometi on asjatundja püstitanud suurema osa oma teooriast sellele, et ka vaidlusalusel masinal toimus just mootori juhtmooduli ümber käiva plastikust kate katte all metsatöötlemise jääkide isesüttimine, mille kutsus esile katmata anduriava tõttu tekkinud temperatuuritõus. Kohus sellise teooriaga nõustuda ei saa. Pooled ja nende asjatundjad ei vaidle, et puidulaastude ja puutolmu süttimistemperatuur on teaduskirjanduse kohaselt ca 255°C. Samas on ülejäänud seisukohtade ja tõenditega vastuolus asjatundja M M viited, et „praktikast on näiteid, kus puidulaastud ja puutolm temperatuuril 100 °C on põhjustanud tulekahju (isekuumenemine isesüttimiseni)“ ja seisukoht, et „Pikaajalisel kuumutamisel kinnistes ruumides võib toimuda puidu muundumine söestunud või kuumtöödeldud olekusse oluliselt madalamatel temperatuuridel. Sellise söe tekkimine on tavaliselt pikaajaline nähtus, mis kestab kuid või aastaid. Isegi madalad temperatuurid alates +77°C on võimelised puitu lagundama. Mida madalam on temperatuur, seda kauem kulub puidu lagundamiseks aega. Kuumutamise käigus söestunud olekusse muundunud puidu leegiga põlemine saab alata olukorras kui järsku tekib sellele värske õhu juurdevool.“ M M on viidanud praktikas aset leidnud näidetele, kuid ei ole neid näiteid avanud ega seostanud käesoleva juhtumi olustikuga, mistõttu viited praktikas asetleidnud näidetele on paljasõnalised ja põhistamata. M M on viidanud, et puidu kuumutamine kinnises ruumis alates temperatuuril 77°C võib muuta selle söestunud olekusse, kuid selleks võib kuluda kuid või isegi aastaid. Kohtu hinnangul võib eelviidatud teooria küll võimalik olla, kuid see on vaidlusaluse harvesteriga täielikult seostamata ja seega asjakohatu. Puuduvad andmed, et harvesteril oleks mootori juhtmooduli ümber käiva plastikust kate katte all metsatöötlemise jääkide ladestused, mis oleks olnud avatud kõrgele kuumusele kuude- või aastatepikkusel perioodil. Samuti ei ole teada ega ka isegi teoreetiliselt kirjeldatud, mis oleks võinud põhjustada viidatud asukohas olnud jääkide leegiga põlemise, st kuidas sai harvesteri töötamise käigus tekkida viidatud plastikkatte alla järsk värske õhu vool. Ammugi ei ole kirjeldatud ega eluliselt usutav, kuidas võis nimetatud piirkonda sattuda sädemeid vaidlusalusest anduriavast. Asjatundja on märkinud, et kahjustused asusid mootori juhtmooduli sees, mitte väljas, mis omakorda võib hoopis viidata juhtmooduli enda rikkele, mitte väidetavale jääkide süttimisele või anduriava katte puudumisele. 54.Asjatundja on viidanud ka anduriavast väljapaiskuvate väljalaskegaaside tõttu tekkivale temperatuuritõusule mootorikatte all, mis võis süüdata mootoriruumis paiknevad puiduosakesed. Kohus märgib eeltoodu osas järgmist. Selleks, et rääkida tavapärasest kõrgemast mootoriruumi temperatuurist (teisisõnu mootoriruumi temperatuuri tõusmisest), on vajalik tuvastada, milline on mootoriruumi tavapärane temperatuur ning milline oli mootoriruumi temperatuur avatud anduriavaga masinat käitades. Viidatud andmete võrdlemisel on võimalik teha järeldus selle osas, kas mootoriruumi temperatuur tõusis või mitte. Käesoleval juhul sellised andmed puuduvad ning asjatundja M on seda üksnes

2-23-2957 oletanud või eeldanud. Asjatundja viited temperatuuride suurusjärkudele põhinevad kirjandusel (dtl 322, istungiprotokoll, ajamarker 00:33:41), mitte asjakohastel katsetel. Asjatundja on viidanud väljalasketorustiku pinna temperatuurile eri koormustel (dtl 325, istungiprotokoll, ajamarker 00:53:40), mis aga ei ole asjakohane. Käesoleval juhul omab asjatundja enda järelduste kontekstis tähtsust väljalaskesüsteemist väljuvate gaaside temperatuur, mitte süsteemi enda temperatuur. Kohtu hinnangul aga ei ole võimalik eeltoodut eeldada või oletada. Lettore asjatundjad on seevastu teinud termoseire eksperimendi (dtl 38), mille käigus käivitasid nad analoogse masina, eemaldasid sellel anduri samas kohas asuvast avast ning 26.10.2022 mõõtsid taadeldud termopaariga avast väljuvate gaaside temperatuuri. Nii tühikäigul kui ka tööpööretel näitas, et masina mootoriruumi komponentide välispinna kõrgeimad temperatuurid esinevad kaetud väljalaskekollektori alas (kuni 100°C) ja väljalasketoru sisepinna piirkonnas (kuni 140°C). tühikäigul on suurim temperatuur ava tasandis 108°C, 2cm kaugusel avast 80°C, 5cm kaugusel avast 50°C; mootori tööpööretel on suurim temperatuur ava tasandis 156°C, 1cm kaugusel avast 134°C, 4cm kaugusel avast 104°C, 10cm kaugusel avast 50-60°C. Istungil selgitas asjatundja, et „temperatuurivahemik väljalaskegaasil võib küündida 600 kraadini täiskoormusel ja seda gaasijoa tsentraalosas. Temperatuur torustiku servade lähedal langeb kiiresti. Voolukiirus vahetult seina lähedal on hästi madal. Kui teeme sinna väikese ava võrreldes suure üldise läbimõõduga, siis selle väikese ava osakaalu lähedal on temperatuur võib olla üpris madal. Mõõtmised ka näitasid, et tühikäigul üldine väljalaskegaasi tsentraalosade temperatuur on 200 kraadi kanti, serva osas on vaevalt 100 kraadi. Koormamise puhul temperatuur serva osas oluliselt ei kasvanud, kuskil 150 kraadi oli ja tsentriosas koormamisel üle 300 kraadi ja servas langeb temperatuur hästi madalale. Temperatuurimuutus on hästi suur võrreldes tsentri ja ääreosaga.“ (dtl 331, istungiprotokoll, ajamarker 01:31:48). Asjatundjad järeldasid, et puidutolmu aerogeeli isesüttimistemperatuuri 255oC ning käsitletava ava asukohta mootoriruumis, ei ole väljalasketorustiku katmata anduriava tõttu masina süttimine tehniliselt võimalik. Ka istungil jäi ilmunud asjatundja oma seisukoha juurde. Kohtu hinnangul tuleneb eelviidatud arvamuse järeldusest, et vaidlusalusest anduriavast väljuvate gaaside temperatuur ei olnud sedavõrd kõrge, et võinuks mootoriruumi temperatuuri muuta tavapärasest kõrgemaks, ammugi ei ole võimalik märkimisväärne temperatuuritõus mootori juhtmooduli piirkonnas, mis asus anduriavast märkimisväärselt eemal. Tuleb rõhutada Lettore termoseire eksperiment viidi läbi sarnastes ilmastikutingimustes (arvestades põlengu ja vaatluse kuupäevasid ja tavapäraseid ilmastikutingimusi viidatud aastaaegadel), imiteerides mõnevõrra (s.o olusid arvestades võimalikul määral) ka harvesteri tavapäraseid töövõtteid (dtl 330, istungiprotokoll, ajamarker 01:24:55), millega üritati masinat koormata. Seire tegemiseks oli mootorikate avatud (dtl 330, istungiprotokoll, ajamarker 01:24:55), kuid asjatundja on istungil selgitanud, et see mõjutas uurimistulemusi minimaalselt (dtl 331-332, istungiprotokoll, ajamarker 01:34:49). 55.Kohus möönab, et hagejal on mõislik hoolsuskohustus veendumaks, et harvester on sihtotstarbeliseks kasutamiseks tehniliselt korras ning et katmata anduriava eelduslikult tehnilist korrasolekut ei tähenda. Samas on hageja esile toonud, et ta on masinat regulaarselt ja asjatundjate abil hooldanud ja remontinud. Seega leiab kohus, et hageja on masina hooldamisel ja sellest johtuvalt ka kahju ärahoidmisel käitunud piisava hoolsusega.

2-23-2957 Kostja vastuväide, mille kohaselt on masina hooldamine tõendamata, on esitatud alles kohtukõne teesides pärast eelmenetluse ja asja sisulise arutamise lõpetamist, mistõttu kohus seda arvesse ei võta. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, millised on harvesteri hooldusnõuded ning et hageja oleks mõnd masina hooldamise või käitamisega seotud nõuet rikkunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik rääkida ka tahtlusest või hooletusest. 56.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et katmata anduriava ei ole põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumisega ega kahju tekkimisega. Kohus leiab, et harvesteri hävimine põlengu tagajärjel oli ette ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral tekkis kostjal kindlustuslepingu täitmise kohustus. Kohus leiab, et kostja väited, mille alusel leidis ta keeldus hüvitise tasumisest, on tõendamata. Seega tuleb hagi rahuldada põhinõude osas ning mõista kostjalt liisinguandja kasuks välja hüvitis summas 79 000eurot (kostja nõude arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole). 57.Hageja on palunud välja mõista ka viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates keeldumisotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 450 lg 1 järgi kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Üldtingimuste p 19.8 sätestab, et kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud tasuma seaduse kohaselt viivist, kui kindlustushüvitist saama õigustatud isik seda nõuab. VÕS § 101 lg 1 p-st 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja on rikkunud lepingu täitmise kohustust, on hageja viivisenõue põhjendatud. Kostja ei ole nõude arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab otsuse tegemise seisuga kostjalt liisinguandja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 11 186.62 eurot (periood 15.07.2022 – 06.12.2023, viivitatud päevade arv 510; võla suurus 79 000 eurot; viivisemäär 8% aastas perioodil 15.07.2022 - 31.12.2022, viivisemäär 10,5% aastas perioodil 01.01.2023 - 30.06.2023, viivisemäär 12% aastas perioodil 01.07.2023 06.12.2023). Lisaks tuleb kostjalt välja mõista ka viivis põhinõudelt 79 000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni. 58.Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb rahuldada.

2-23-2957 59.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus 60.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 61.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik