OÜ MAILEMA hagi ERGO Insurance SE vastu kindlustushüvitise ja viiviste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.12.2023. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
91 380 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ERGO Insurance SE 04.01.2024. a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ MAILEMA (registrikood 10735197, aadress Kortslehe, Kakumetsa küla, Luunja vald, Tartu maakond, 62203), lepinguline esindaja Toivo Voit (e-post: xxx) Kostja (apellatsioonimenetluses: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, aadress Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik (e-post:xxx) ja vandeadvokaat Kadi Saluste (e-post:xxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 06.12.2023 otsus jätta muutmata.
2.ERGO Insurance SE apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta ERGO Insurance SE kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise
taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavaldusest nähtub, et hageja sõlmis kostjaga Swedbank Liising AS-lt liisitava harvesteri Komatsu 911, seerianr. KMTXH010NFZ002178, väljalaskeaasta 2015, suhtes liikurmasina ja haakeseadme kindlustuslepingu, mille sõlmimist tõendab kostja poolt 15.10.2021 väljastatud poliis nr 17635234/1. Kindlustusperioodiks oli 15.10.2021 kuni 14.10.2022, kindlustatud riskiks oli muu hulgas tulekahju, kindlustussummaks ja kindlustusväärtuseks kindlustuslepingu sõlmimisel oli 99 600 eurot käibemaksuta, omavastutuseks 600€, soodustatud isikuks Swedbank Liising AS, kindlustustingimustena kehtisid kostja Kindlustuslepingute üldtingimused KT.0948.18 ning liikurmasina ja haakeseadme kindlustamise tingimused KT.0929.16.
2.04.04.2022.a. Komatsu süttis töö käigus ning hävis põlengus.
3.14.07.2022 teatas kostja, et ei hüvita Komatsu kindlustuskahju. Keeldumise põhjusena viitas kostja tema poolt tellitud ekspert MM aktis märgitud kahele asjaolule – automaatse tulekustutussüsteemi rakendumisele / mitterakendumisele ning väljalaskesüsteemis olnud 8 mm sulgemata anduri avausele.
4.Hageja ei nõustu kostja järeldustega. Hageja on seisukohal, et kostja mõlemad väited on tõendamata ega anna alust hüvitise maksmisest keeldumiseks.
5.Tulekustutussüsteem Dafo oli töökorras ning rakendus automaatselt. Tõendamaks Komatsu automaatse tulekustutussüsteemi korrasolekut ning rakendumist, esitas hageja Dafo kustutussüsteemide paigalduse ja remondiga tegeleva INTRAC Eesti AS defekteerimisotsuse, millega on tuvastatud kustutussüsteemi kõigi komponentide olemasolu, süsteemi käivitamine detektori (elektrilise andurjuhtme) poolt ning kustutusvedeliku väljasurumine surveballoonis olnud surugaasi poolt. Defekteerimise teostas 20.07.2022.a. INTRAC Eesti AS Tartu harukontori rasketehnika mehaanik ML, kes on Dafo poolt sertifitseeritud tegema Dafo tulekustutussüsteemide paigaldust, diagnostikat ja remonti. Intraci defekteerimisotsusega on tõendatud, et: a. vaatluse kohaselt on kõik süsteemi elemendid omal kohal, b. juhtmooduli kontrollimine mõõteriistaga näitas, et viimane rakendumine oli automaatne (aeg teadmata). Kuna varasemaid põlengujälgi Komatsul ei väliselt ega mootoriruumis ei esinenud järeldub üheselt, et viimane “automaatne rakendumine” käib kõnealuse põlengu kohta; c. automaatne tulekustutussüsteem Dafo oli rakendunud ning kustutanud põlengut selle algfaasis niipalju kui 15 liitri udustatava vedelikuga oli võimalik kustutada.
6.Dafo kustutussüsteemi automaatset rakendumist tõendab hageja ka riiklikult tunnustatud ekspertide, tehnikateaduste doktori HR ning tehnikateaduste magistri JL, poolt tuvastatud faktidega (Lettore OÜ ekspertiisiakt nr. 22009 11.01.2023). Eksperdid jõudsid järeldusele, et automaatse tulekustutussüsteemi rakendumist antud põlengu käigus kinnitavad järgmised asjaolud: a. Intrac Eesti AS-i poolt teostatud tulekustutussüsteemi juhtseadme diagnostika
2(14)
tulemused; b. ekspertide poolt läbi viidud eksperimentaalsel kuumutamisel lagunes Dafo kustutusvedelik kõrgel temperatuuril, eraldades intensiivset valget auru. c. Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute teaduskeskuses tuvastati laborianalüüsiga ning elektronmikroskoopi kasutades kustutusainele viitava kaaliumi ladestised nii kustutusaine väljalasketorustike sisepindadel kui ka pihustite tööpiirkonnas paikneva alumiiniumsulamist mahuti välispinnal. Nendesse kohtadesse saab kustutusaine sattuda vaid süsteemi aktiveerumisel.
7.Teise keeldumise alusena viitas kostja Komatsu väljalasketorustikus olnud 8 mm läbimõõduga sulgemata anduri avale (M akt, fotod 29 ja 54), millest kostja arvates võis mootoriruumi paiskuda põlengu tekitanud kuumi heitegaase. Avaust väljalaskesüsteemis käsitleb kostja hageja raske hooletusena milline vabastab kindlustusandja osaliselt või täielikult hüvitamiskohustusest (Üldtingimuste p. 22.1.3.). Hageja ei nõustu kostja väitega oma raskest hooletusest. Hageja omandas kõnealuse kasutatud Komatsu Komatsude maaletoojalt ja ametlikult esindajalt MFO OÜ-lt 15.10.2021.a. Masin oli Eestisse toodud Rootsist, sellelt oli varasemalt lisavarustusena olnud AdBlue süsteem maha monteeritud, väljalasketorustikust eemaldatud AdBlue andurite avad oli mahamonteerija sulgenud 8 mm läbimõõduga lühikese keermega poltidega-korkidega. Peale põlengut selgus, et hageja masinal puudus üht anduri ava sulgema pidanud kork. Hageja ei pea võimalikuks, et mootoriruumi süütasid sulgemata temperatuurianduri ava kaudu väljunud gaasid olukorras, kus see sulgemata ava oli olemas juba Komatsut ostes. Harvesteri kasutati samades tingimustes 5 kuud ning metsatolmu esinemine mootoriruumi katte all on olnud pidev, lahtise ava korral oleks süttimine leidnud aset esimesel tööpäeval (kui eeldada süttimise põhjusena seda ava, allpool näitame, et see ei ole võimalik). Ei kostjale ega hagejale ole teada, kas anduri ava oli jäänud korgiga sulgemata Rootsis AdBlue mahamonteerijal või vibreerus see lahti Komatsut kasutades Eestis.
8.Kui kostja siiski tõendab masina süttimise anduri ava tõttu siis on selge, et see pidi avanema millalgi ekspluatatsiooni käigus, kõige tõenäolisemalt põlengu päeval. Sellisel juhul oleks teooria „hageja raskest hooletusest“ välistatud. Tegemist oleks “ootamatu ja ettenägematu sündmusega, mille toimumise korral tekib kindlustusandjal kindlustuslepingu täitmise kohustus“ (tingimused p 4).
9.Hageja teadis, et ostetaval Komatsul AdBlue süsteemi ei ole, kuna süsteemi olemasolu polnud ostudokumentides märgitud ei põhi- ega lisavarustusena. Teisalt polnud hagejal ka teada, kas sellel varasemalt oli olnud paigaldatud AdBlue süsteem. AdBlue ei ole Eestis nõutav ning hagejal polnud põhjust ega kohustust hakata üle kontrollima ostetud masina olematut süsteemi. Komatsul on tuhandeid polte, mutreid ning tehnoloogilisi avasid, mille ülevaatamine ei uue ega kasutatud harvesteri ostja poolt ei ole reaalne ega võimalik (kui masin töötab häireteta). Hagejal kindlustusvõtjana ei ole puutumust Rootsist toodavate kasutatud Komatsude AdBlue mahamonteerimise viisiga.
10.Juhul kui see ava siiski oli jäänud sulgemata või lohakalt suletud juba Rootsis, võib rääkida anduri eemaldaja tähelepanematusest või hooletusest, kuid kindlasti mitte hageja kui kindlustusvõtja raskest hooletusest. Hageja ei olnud selle ava olemasolust teadlik ning ükski “kindlustuslepingust tulenev oluline kohustus ei olnud meie poolt selgelt täitmata” (tsitaat kostja keeldumisotsusest).
3(14)
11.Hageja ei ole rikkunud ühtki ohutusnõuet, mis tuleneb masina kasutusjuhendist, kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, juhenditest jms, samuti masina tootja nõuetest (kostja poolt keeldumisotsuses viidatud Tingimuste punkt 14.2.). Kostja pole peale paljasõnalise väite esitanud ühtki tõendit selle kohta, millist kasutusjuhendi, õigusakti või tootja nõuete punkti on hageja tema arvates rikkunud.
12.Enne Komatsuga töölehakkamist tegi Komatsu rasketehnika ametlik esindaja MFO OÜ masinale tehnilise kontrolli ning enam kui 10 000 euro eest vajalikke hooldustöid (vahetati akud, raami laagrid, õlid, töövedelikud jne.). Hoolduse läbinud masinaga töötas hageja viis kuud probleemideta. Selle viie kuu jooksul käis masinat mitu korda kontrollimas, hooldamas ning seadistamas Just Forest AMJ OÜ esindaja AM, kes on Komatsu metsatehnika tarkvaraspetsialist, koolitaja ja hooldaja. Just Forest AMJ OÜ paigaldas Komatsule uue RMK poolt nõutava tarkvara ning vahetas sellel varem tellitud sõlmi ning detaile. Samuti käis selle viie kuu jooksul masinat hooldamas ning varem tellitud sõlmi ning detaile vahetamas Zeigo Service OÜ - Komatsu Forest esindaja Eestis. Ei hooldusi teinud MFO, Just Forest AMJ ega Zeigo Service märganud anduriava lahtiolekut. Tõenäoliselt ei olnudki neil midagi märgata, kuna arvatavasti kukkus see kork ava eest ära alles põlengu päeval. Sellises olukorras on kohatu rääkida hageja raskest hooletusest (kostja viide keeldumisotsuses Üldtingimuste punktile 22.1.3.).
13.Keeldumisotsuses väidab kostja paljasõnaliselt, et sulgemata aval oli “otsene seos kahju toimumisega”. Üldtingimuste punkti 22.1.1. kohaselt pole ilma põhjusliku seoseta alust kindlustushüvitise mittemaksmiseks. Põhjuslikku seost anduri ava ning tulekahju tekkimise vahel pole kostja tõendanud, seose tõendamiskoormis lasub kostjal. Hageja arvates selline põhjuslik seos puudub juba ainuüksi seetõttu, et tulekahju tekkepõhjus on teadmata. Kostja eksperdi MM järelduste (akti lk. 64) kohaselt võis tulekahju alguse saada mitmetel põhjustel, sealhulgas: • vooliku vigastuse korral põlevvedeliku pihustumisest mootori kõrge temperatuuriga detailidele; • puiduosakeste isekuumenemisest isesüttimiseni juhtmooduli katte all (akti lk. 64-65); • elektrilühisest. Oma akti fotodel 44 ja 45 on M fikseerinud suure ristlõikega juhtmesoonte kokkusulamise elektrilise soojusliku toime mõjul korpusega (lk. 51), põhijaotusploki A1 klemmi elektrilise soojusliku toime mõjul toimunud kokkusulamise korpusega (foto 46, lk. 52) ning kaitsmeplokis rakendunud 125 amprilise sulavkaitsme (Foto 47, lk. 53); Kõigi nende põlengu põhjuste korral puudub sulgemata aval igasugune, nii otsene kui kaudne, põhjuslik seos kahju tekkimisega.
14.Saamaks vastust küsimusele, kas masina tulekahju sai alguse AdBlue anduri avausest väljuvate kuumade gaaside tõttu tegid riiklikult tunnustatud eksperdid HR ja J.L termoseire eksperimendi (lisa 7, Lettore OÜ ekspertiisiakt nr. 22009 11.01.2023.a.). Eksperimendi käigus käivitasid nad sealsamas MFO müügiplatsil asunud analoogse Rootsist toodud Komatsu, eemaldasid sellel mahamonteeritud AdBlue anduri samas kohas asuva ava sulgenud analoogse poldi ning mõõtsid taadeldud termopaariga avast väljuvate gaaside temperatuuri. Tulemuseks oli, et gaaside maksimaalne temperatuur mootori täispööretel oli avast 10 cm kaugusel 50-60°C. Avast 10 cm kaugusel oli võimalik hoida kinnastamata kätt.
4(14)
Eksperdid jõudsid järeldusele, et arvestades diislikütuse isesüttimistemperatuuri 220°C, mootoriõli leektäppi 200...220°C ja puidutolmu aerogeeli isesüttimistemperatuuri 255oC ning käsitletava ava asukohta mootoriruumis, ei ole väljalasketorustiku katmata anduriava tõttu masina süttimine tehniliselt võimalik.
15.Vastavalt sõlmitud kindlustuslepingule (15.10.2021.a. poliis nr 17635234/1, lisa 1) oli kindlustatud Komatsu kindlustussummaks ja kindlustusväärtuseks kokku lepitud 99 600 eurot käibemaksuta. Omavastutuseks oli 600€. Põlengus Komatsu hävis ega kuulu taastamisele. Komatsude maaletooja MFO OÜ on väljendanud valmisolekut osta jäänuk 20 000 euro eest (käibemaksuta). Kostja hüvitamiskohustuse suurus on 99 600 – 20 000 – 600 = 79 000 eurot. Hüvitis kuulub väljamaksmisele kindlustuslepingu soodustatud isikule Swedbank Liising AS-le.
16.Kostja üldtingimuste p. 19.8. kohaselt on kindlustusandja kohustatud tasuma seaduse kohaselt viivist kui ta viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega. Kostja tegi keeldumisotsuse 14.07.2022, millest järeldub, et selleks ajaks oli tal olemas kõik asjasse puutuvad olulised asjaolud ning vajalikud andmed ja tõendid kahju toimumise ja suuruse tuvastamiseks (üldtingimuste p. 19.2). Alates 15.07.2022.a. on kostja oma kohustuse täitmisega viivises, hagi esitamise seisuga 21.02.2023.a. on viivitamine kestnud 221 päeva. Kostja viivitamine perioodil 15.07.2022 – 31.12.2022 kestis 169 päeva ning on rahalises väärtuses 79000 * 0,08 * 169 / 365 = 2926 eurot. Perioodil 01.01.2023 – 21.02.2023 on viivitamine kestnud 51 päeva ning moodustab 79000 * 0,105 * 51 / 365 = 1159 eurot. Kokku moodustab viivis 21.02.2023 hagi esitamise seisuga 4085 eurot. Edasi suureneb viivis põhivõlgnevuselt summas 79 000 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses päevas kuni kostja poolt kohustuse kohase täitmiseni.
17.Hageja palub: mõista kostjalt soodustatud isiku Swedbank Liising AS (reg. kood 10434248) kasuks välja põlengus hävinud Komatsu harvesteri eest kindlustushüvitis summas 79 000€; hagiavalduse esitamise seisuga (21.02.2023) sissenõutavaks muutunud viivis summas 4085 eurot; viivis põhivõlgnevuselt summas 79 000 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses päevas alates hagi esitamisest kuni kostja poolt kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited
18.Kostja märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
19.Kostjal on õigus keelduda hüvitise maksmisest, kuivõrd Harvesteri tulekustutussüsteem ei olnud töökorras. Üldtingimuste p 17.1 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud kahju vältimiseks hoidma ja kasutama oma vara heaperemehelikult ning hoolsalt. Tingimuste p 13.2 kohaselt on masina kasutaja on kohustatud kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad masina kasutusjuhendist, kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, juhenditest jms, samuti masina tootja nõuetest ning masina tehnoseisundile ja varustusele esitatavatest nõuetest. Tingimuste punkti 14.8. sätestab, et kui masina mootoriruumi on paigaldatud tulekustutussüsteem, peab see olema alati töökorras ja hooldatud. Üldtingimuste punkti
22.1.1.järgi vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on jätnud täitmata vähemalt ühe kindlustuslepingus nimetatud kohustustest ning kohustuse täitmata jätmise ja kindlustusjuhtumi toimumise või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik seos.
5(14)
20.Ekspert MM on selgitanud, et Harvesteri automaatne tulekustutussüsteem ei olnud töökorras. Ekspert on selgitanud: „Seega pidi olema kustutussüsteem olema juba varem rakendunud, sest kustutussüsteemi surulüliti vahelt oli ära võetud turvaelement.“ (vt lisa 1, lk 63).
21.Ekspert MM on, selgitanud järgmist: Automaatse tulekustutussüsteemi mittekorrasoleku järeldus tulenes asjaoludest, et: a. operaatori sõnul ta ei rakendanud seda manuaalselt; b. operaator ei pannud tähele, et see oleks rakendunud tulekahju ajal; c. süsteem oli rakendunud, sest tulekustutussüsteemi manuaalne päästik oli rakendunud ja turvaelement oli lüliti vahelt puudu; d. sellest järeldati, et tõenäoliselt on süsteem rakendunud varem ja seega viimase tulekahju ajal see ei toiminud.
22.Hagiavalduse lisana 5 esitatud Intrac defekteerimisotsus kinnitab eksperdi MMe selgitusi, et Harvesteri kustutussüsteem oli juba varem rakendunud.
23.Ekspert MM on hageja väidete osas selgitanud, et masina tulekahju korral eraldub ka heledat suitsu, kogu eralduv suits ei ole must. Masina tulekahjude algusjärgus eralduv suits on pigem hele, tumedamaks muutub suits peale naftasaaduste süttimist, mis vajab rohkem aega tulekahju arenguks. Eriti mustaks muutub suits rehvide süttimisel.
24.Lettore OÜ ekspertiisiaktide koostajatel puudub pädevus hinnata tulekahjuga seonduvaid asjaolusid (vastupidiselt riiklikult tunnustatud ekspert MMle ei tegele antud isikud tulekahjuekspertiisidega). HR on riiklikult tunnustatud ekspert järgmises valdkonnas „Transpordivahendite (maismaa-, raudtee-, vee- ja õhusõidukid) ja masinaehituse (tööstusja rasketehnika) ekspertiisid“. JL on riiklikult tunnustatud ekspert järgmises valdkonnas „Masinaehituse ja transporditehnika ekspertiis“. Seega ei ole kummalgi eksperdil pädevust tulekahjuga seonduvalt. Samas on ekspert MM riiklikult tunnustatud ekspert järgmises valdkonnas „Masinaehituse ja transporditehnika (sisepõlemismootorid, jõuülekanded, tehaste sisseseaded, rasketehnika: sh ehitus-, põllumajandus-, materjalikäitlus- ja metsatehnika ning raskeveokid) ja tulekahjude ekspertiisid“.
25.Tulenevalt eeltoodust on kostja kooskõlas Tingimuste p-dega 13.2 ja 14.8 ning Üldtingimuste p-dega 17.1 ja 22.1.1. keeldunud kindlustushüvitise maksmisest ning hageja hagi tuleb jätta rahuldamata.
26.Samuti ei ole asjakohased hageja viited Harvesterile teostatud hooldustele. Ekspert MM on selgitanud, et perioodiline hooldus ei vähenda igapäevase kontrolli tähtsust ega kohustust, mille peab läbi viima operaator. Vaatamata eeltoodule kasutas hageja vastuolus Tingimuste p-dega 13.2 ja 14.8 ning Üldtingimuste p-ga 17.1 Harvesteri metsatöödel. Avatud avadega või mittenõuetekohaselt kaetud avadega Harvesteri kasutamisel pidi hageja – kes on alates 2010. aastast tegutsenud metsaraiega (Lisa 2 – äriregistri väljavõte) – ette nägema, et Harvesteri kasutamise tulemusel võib Harvester hävida, sh võib Harvester süttida. Seega on antud juhul on hageja nõutava kahju hüvitamine välistatud, kuivõrd hageja tegutses vähemalt kaudse tahtlusega (VÕS § 452 lg 1). Hagi tuleb jätta rahuldamata.
6(14)
Isegi juhul, kui kohus peaks leida, et hageja ei tegutsenud kaudse tahtlusega, oli hageja eeltoodud põhjustel vähemalt raskelt hooletu Harvesteri kasutamisel teades, et Harvesteril puuduvad andurid, mistõttu on Harvesteri anduri avad avatud või mittenõuetekohaselt kaetud.
27.Harvesteri süütasid sulgemata temperatuurianduri ava kaudu väljunud gaasid. Kuigi ekspert on viidanud ka teoreetilistele võimalustele tulekahju tekkeks, on ekspert vastanud kostja küsimusele tulekahju tekke kohta konkreetselt, et põhjuseks oli sulgemata temperatuurianduri ava. Täiendavalt on ekspert MM kostjale seoses hageja esitatud Lettore uuringuga selgitanud, et Harvesteri tööolukorras on mootor rohkem koormatud ja väljaheitegaaside temperatuur tõuseb sellest tulenevalt. Masinaga sihtotstarbeliselt töötamise ajal on mootorikate suletud ja seega ka väljalasketorustikku ümbritseva keskkonna temperatuur kõrgem kui teostatud katse korral avatud mootorikattega. Seega ei ole katse tehtud samades tingimustes nagu toimus 04.04.2022 tulekahju. Seetõttu ei ole katse tulemuste alusel võimalik teha järeldusi 04.04.2022 tulekahju osas.
28.Väär ning oletuslik on hageja väide, et on selge, et anduri ava pidi avanema millalgi ekspluatatsiooni käigus, kõige tõenäolisemalt põlengu päeval. Ükski tõend hageja väiteid ei tõenda.
29.Hageja käitumises eines kaudne tahtlus ja raske hooletus. Hageja teadlikult jättis ohutusnõuded (veenduda Harvesteri kasutamise eelselt Harvesteri ohutuses) järgimata. Veelgi enam, hageja väidete kohaselt oli juba Harvesteri müügipiltide alusel võimalik tuvastada, et poldid avade sulgemiseks olid lõpuni kinni keeramata, kuid vaatamata sellele hageja ei keeranud polte kinni, vaid asus Harvesteri kasutama.
30.Hageja väidab, et Dafo tulekustutussüsteemi balloonil paikneva aktiveerimislüliti kaitseriiv (kollane plastelement) on eemaldatud, kuid asus MFO OÜ hoiuplatsil – sealsamas, kus tegi oma vaatluse M. M, kes seda ei märganud. Hageja väited turvaelemendi olemasolust ei ole eluliselt usutavad. Seda enam, et tulekahjuekspert MM on Harvesteri ülevaatusel tuvastanud, et enamus kummist ja plastikust detaile olid hävinenud või deformeerunud. Seega ei ole usutav, et turvaelement oleks säilitanud oma esialgse kuju ja olnud ühegi kahjustuseta, kui see oleks tulekahju toimumise ajal olnud Harvesteri juures. Tõenäoliselt on turvaelement paigutatud Harvesteri juurde enne Rämmali ja Li poolt Harvesteri vaatluse toimumist, et petta kostjat tegelikes asjaoludes. Seetõttu on kostja Üldtingimuste p 22.1.5 alusel vabanenud täitmise kohustusest ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
31.Asjaolu, kas tegemist on tuleohutusspetsialisti 5. ja 6. taseme, ei muuda käesolevas asjas asjatundja MM pädevust – käesolevas asjas ei ole küsimuse all hoonete tuleohutus ja sellega seonduv. Asjatundja MM on oma pädevust juba EKEI-le tõendanud. Hageja on üldsõnaliselt Seisukohas viidanud EKEI väidetavale vastusele ja väitnud, et EKEI-l ei ole andmeid MM nõutavast kõrgharidusest tulekahjuekspertiisi osas. Hageja väide on täies ulatuses tõendamata ega ole kooskõlas ka KES §-ga 13. 11. Asjatundjal MM on pädevus tulekahjuekspertiisi läbiviimiseks.
7(14)
32.Intrac ei ole hinnanud ega selgitanud, kas tulekustutussüsteem rakendus 04.04.2022 tulekahju tagajärjel või juba varasemalt. Hagiavalduse lisana 5 esitatud Intrac defekteerimisotsus kinnitab asjatundja MMe selgitusi, et Harvesteri kustutussüsteem oli juba varem rakendunud. Analoogselt Intrac aktiga on ka Lettore OÜ akti koostaja selgitanud, et akti koostamisel ei hinnatud seda, millal tulekustutussüsteem rakendus (s.t kas 04.04.2022 tulekustutussüsteem rakendus 04.04.2022 või varem; 03.11.2023 istungi protokoll, 01:29:22, dtl 331). Seega ei tõenda hagiavalduse lisa 5 ega ka Lettore OÜ akt, et 04.04.2022 seisuga oli Harvesteri tulekustutussüsteem töökorras. Teiseks leiab hageja, et tulekustutussüsteemi töökorras olekut tõendab muuhulgas töötaja poolt kell 9.42 enne päästjate saabumist tehtud foto, millest nähtub hele suits/aur Harvesteri juures. Hageja leiab, et kui tulekustutussüsteem ei oleks automaatselt käivitunud, oleks fotol 1 näha üksnes paksu musta suitsu. Asjatundja MM on selgitanud, et masina tulekahju korral eraldub ka heledat suitsu, kogu eralduv suits ei ole must. Masina tulekahjude algusjärgus eralduv suits on pigem hele, tumedamaks muutub suits peale naftasaaduste süttimist, mis vajab rohkem aega tulekahju arenguks. Hageja ei ole aga tõendanud, et kell 09.42 tehtud pildilt nähtub kustutusvedelikust tingitud intensiivne valge aur. Nagu kostja on eelpool selgitanud, siis 09.42 tehtud pildil nähtub tavapärane Harvesteri põlemine, mille algfaasis eralduv suits ongi hele, mitte must nagu väidab hageja. Lisaks on kostja selgitanud, et Lettore OÜ akti koostajatel puudub pädevus hinnata tulekahjuga seonduvaid asjaolusid. Vastupidiselt riiklikult tunnustatud ekspert MMele ei tegele Lettore OÜ akti koostajad tulekahjuekspertiisidega. Seega – ainus käesolevas asjas seisukohti avaldanud asjatundja tulekahjuekspertiiside valdkonna ehk isik, kellel on pädevus tulekahju põhjuste ja tulekahju kulgemise osas, on MM. MM selgitas 03.11.2023 istungil, et kustutussüsteemi toimimisest peaks üldjuhul jäljed jääma: „Üldjuhul kustutusaine metallidega just eriti agressiivne ja korrosioon väga hästi nähtav.“ Asjatundja Harvesteril põlengu järgselt tulekustutussüsteemi rakendumise jälgi ja korrosiooni ei näinud Hageja ei ole aga tõendanud, et kaaliumi ladestised sattusid Harvesterile põlengu järgselt ja automaatse tulekustutussüsteemi rakendumise tõttu. Ka asjatundja on selgitanud, et ei saa välistada, et kaalium on Harvesterile sattunud muul põhjusel.
33.Poolte vahel puudub vaidlus, et Harvesteril oli lisavarustusena olnud AdBlue süsteem, mis oli maha monteeritud. Väljalasketorustikust eemaldatud AdBlue andurite avad olid suletud lühikese keermega poltidega-korkidega. Hageja kohustuseks oli kontrollida, kas kasutataval Harvesteril on AdBlue süsteem maha monteeritud nõuetekohaselt, sh kas avad on nõuetekohaselt suletud ja Harvesteri kasutamine tööde teostamisel on ohutu. Hageja nimetatud kohustust ei täitnud, mistõttu Harvester süttis. Tulenevalt eeltoodust on antud juhul hageja nõutava kahju hüvitamine välistatud, kuivõrd hageja tegutses vähemalt kaudse tahtlusega (VÕS § 452 lg 1).
34.Hageja on selgitanud, et ava ja Harvesteri süttimise vahel puudub seos. Hageja on soovinud enda väidet tõendada Lettore OÜ aktiga (hagiavalduse lisa 7), milles on väidetud, et väljalasketorustiku katmata anduriava tõttu ei ole masina süttimine tehniliselt
8(14)
võimalik. Asjatundja MM selgitas 03.11.2023 istungil, et väljalasketorustiku enda temperatuur ja avast väljuva väljalaskegaasi temperatuur sõltub masina koormatusest. Asjatundja selgitas, et Harvesteri põlengu päeval 04.04.2022 oli väljalasketorustiku enda temperatuur ja avast väljuva väljalaskegaasi temperatuur üle 400 kraadi: „Antud juhul tegemist oli keskmise koormusega arvan, 400 C+ kraadi, üle 400 kindlasti.“ (03.11.2023 istungi protokoll 00:33:41; dtl 322). Lettore OÜ aktis tehtud katse on tehtud aga mitte tööolustikes, s.t mitte masinat vähemalt keskmiselt koormates: „masin tõstetöid ei teostanud, aga nool oli kas toetatud või, nagu töötas pööretega, aeg-ajalt noole liigutamisel imiteeriti hüdraulikasüsteemi koormust. Noole järsul liigutamisel hüdrosüsteem tekitab täiendava rõhu vajaduse.“ (03.11.2023 istungi protokoll, 01:24:55; dtl 330).
35.Asjatundja MM on 03.11.2023 istungil selgitanud: „Pikaajalist materjali ladestuste süttimist, sellele olen hakanud tähelepanu pöörama viimasel ajal. On oskus sellele tähelepanu pöörata. Kirjandusest on võimalused välja tulnud. Selle masina juures oli väga tõenäoline.“ (03.11.2023 istungi protokoll, 00:45:42, dtl 324). Kostja rõhutab taaskord, et asjatundja MM on ainus asjatundja, kes on andnud käesolevas asjas hinnangu tulekahju põhjuse osas ja kellel on pädevus vastava hinnangu andmiseks. Asjatundja MMe pädevust tõendavad dokumendid on kostja esitanud 21.08.2023 ja 22.08.2023 menetlusdokumendi lisadena. Samuti kinnitas MM enda pädevust 03.11.2023 istungil (03.11.2023 istungi protokoll, 00:09:07, 00:10:42, 00:39:56, 00:44:46, dtl 318, 323 ja 324). Seega on tulekahju põhjuste tuvastamiseks pädev asjatundja selgitanud, et puidutolmu süttimine on võimalik mh ka madalama temperatuuril. Seega oli ka Harvesteri süttimine väljalasketorustiku katmata anduriava tõttu tehniliselt võimalik. Maakohtu otsus
36.Maakohus rahuldas hagi, mõistis ERGO Insurance SE-lt välja OÜ Mailema kasuks kindlustushüvitise 79 000 eurot ja 06.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 11 186.62 eurot ja viivise põhinõudelt summas 79 000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda.
37.Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb tähele panna, et kindlustusjuhtumiks oli käesoleval juhul harvesteri hävimine tulekahju tulemusel. Kostja heidab hagejale ette tulekustutussüsteemi mittekorrasolekut. Miski asja materjalidest ega poolte väidetest ei viita sellele, et kindlustusjuhtumi toimumise ja väidetava rikkumise vahel oleks põhjuslik seos, st harvester ei süttinud tulekustutussüsteemi väidetava mittekorrasoleku tõttu. Seega võib arutleda teemal, kas tulekustutussüsteemi väidetava mittekorrasolek võis mõjutada kahju suurust, kuid ka selles osas on asjatundja M istungil märkinud, et mõningal juhul hävib ka tulekustutussüsteemi rakendumise puhul rasketehnika tulekahjus sel määral, et taastamine ei ole mõttekas.
38.Tõendamata on kostja väide, et harvesteri tulekustutussüsteem Dafo ei olnud töökorras. Kostja ei ole tuginenud väitele, et tulekustutussüsteem oleks olnud hooldamata. Seevastu loeb kohus tõendatuks hageja väite, mille kohaselt harvesteri tulekustutussüsteem Dafo oli töökorras ning kõnealusel põlengul ka automaatselt rakendus.
39.Kostja on seisukohal, et andurite eemaldamine harvesteri väljalasketorust ja sellise masinaga töötamine on käsitletav raske hooletusena. Pooled ei vaidle, et harvesteri väljalasketorustikust nimetatud andurid eemaldatud olid. Pooled ei vaidle ka selle üle, et põlengu järgselt oli harvesteri väljalasketoru parempoolne anduri ava täielikult sulgemata.
9(14)
40.Kohus märgib esmalt, et asjakohatu on kostja väide, mille kohaselt on käsitletav raske hooletusena kõnealuste andurite eemaldamine harvesteri väljalaskesüsteemist. Kostja ei ole tõendanud, et andurite eemaldamise kui sellisega oleks rikutud mõnda ohutusnõuet, õigusakti, eeskirja, juhendit või kindlustuslepingus määratud ohutusnõuet. Seega leiab kohus, et andurite eemaldamist iseenesest ei ole võimalik raskeks hooletuseks pidada.
41.Kohus märgib, et kostja otsuses tehtud tõsikindlad viited põlengu tekkepõhjusele on asjakohatud. Kostja otsus põhineb MM asjatundja arvamusel. Viidatud tõendist tuleneb, et ka asjatundja ise tegelikult ei tea, millest nimetatud tulekahju üldse alguse sai. Asjatundja on hinnanud erinevate võimalike variantide tõenäosust ning seejärel valinud kõige tõenäolisema tekkepõhjuse. MM järelduste kohaselt võis tulekahju alguse saada mitmetel põhjustel, sealhulgas: -vooliku vigastuse korral põlevvedeliku pihustumisest mootori kõrge temperatuuriga detailidele; -elektrilühis; -puiduosakeste isekuumenemisest isesüttimiseni juhtmooduli katte all; -väljalasketorustikus avatud temperatuurianduri ava kaudu paiskusid väljaheitegaasid ja sädemed mootoriruumi, tekitades sinna tavapärasest kõrgema temperatuuri, mis tõi kaasa puiduosakeste pikaajaline temperatuuri tõstmine kuni isesüttimiseni masina mootoriruumi parempoolsel küljel, mootori juhtmooduli piirkonnas.
42.Asjatundja on viidanud ka anduriavast väljapaiskuvate väljalaskegaaside tõttu tekkivale temperatuuritõusule mootorikatte all, mis võis süüdata mootoriruumis paiknevad puiduosakesed. Kohus märgib eeltoodu osas järgmist. Selleks, et rääkida tavapärasest kõrgemast mootoriruumi temperatuurist (teisisõnu mootoriruumi temperatuuri tõusmisest), on vajalik tuvastada, milline on mootoriruumi tavapärane temperatuur ning milline oli mootoriruumi temperatuur avatud anduriavaga masinat käitades. Viidatud andmete võrdlemisel on võimalik teha järeldus selle osas, kas mootoriruumi temperatuur tõusis või mitte. Käesoleval juhul sellised andmed puuduvad ning asjatundja M on seda üksnes oletanud või eeldanud. Asjatundja viited temperatuuride suurusjärkudele põhinevad kirjandusel, mitte asjakohastel katsetel. Asjatundja on viidanud väljalasketorustiku pinna temperatuurile eri koormustel, mis aga ei ole asjakohane. Käesoleval juhul omab asjatundja enda järelduste kontekstis tähtsust väljalaskesüsteemist väljuvate gaaside temperatuur, mitte süsteemi enda temperatuur. Kohtu hinnangul aga ei ole võimalik eeltoodut eeldada või oletada.
43.Lettore asjatundjad on seevastu teinud termoseire eksperimendi, mille käigus käivitasid nad analoogse masina, eemaldasid sellel anduri samas kohas asuvast avast ning 26.10.2022 mõõtsid taadeldud termopaariga avast väljuvate gaaside temperatuuri. Kohtu hinnangul tuleneb eelviidatud arvamuse järeldusest, et vaidlusalusest anduriavast väljuvate gaaside temperatuur ei olnud sedavõrd kõrge, et võinuks mootoriruumi temperatuuri muuta tavapärasest kõrgemaks, ammugi ei ole võimalik märkimisväärne temperatuuritõus mootori juhtmooduli piirkonnas, mis asus anduriavast märkimisväärselt eemal. Tuleb rõhutada Lettore termoseire eksperiment viidi läbi sarnastes ilmastikutingimustes (arvestades põlengu ja vaatluse kuupäevasid ja tavapäraseid ilmastikutingimusi viidatud aastaaegadel), imiteerides mõnevõrra (s.o olusid arvestades võimalikul määral) ka harvesteri tavapäraseid töövõtteid, millega üritati masinat koormata. Seire tegemiseks oli mootorikate avatud, kuid asjatundja on istungil selgitanud, et see mõjutas uurimistulemusi minimaalselt.
44.Kohus möönab, et hagejal on mõitslik hoolsuskohustus veendumaks, et harvester on sihtotstarbeliseks kasutamiseks tehniliselt korras ning et katmata anduriava eelduslikult tehnilist korrasolekut ei tähenda. Samas on hageja esile toonud, et ta on masinat
10(14)
regulaarselt ja asjatundjate abil hooldanud ja remontinud. Seega leiab kohus, et hageja on masina hooldamisel ja sellest johtuvalt ka kahju ärahoidmisel käitunud piisava hoolsusega.
45.Kostja vastuväide, mille kohaselt on masina hooldamine tõendamata, on esitatud alles kohtukõne teesides pärast eelmenetluse ja asja sisulise arutamise lõpetamist, mistõttu kohus seda arvesse ei võta. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, millised on harvesteri hooldusnõuded ning et hageja oleks mõnd masina hooldamise või käitamisega seotud nõuet rikkunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik rääkida ka tahtlusest või hooletusest.
46.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et katmata anduriava ei ole põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumisega ega kahju tekkimisega. Kohus leiab, et harvesteri hävimine põlengu tagajärjel oli ette ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral tekkis kostjal kindlustuslepingu täitmise kohustus. Kohus leiab, et kostja väited, mille alusel leidis ta keeldus hüvitise tasumisest, on tõendamata. Seega tuleb hagi rahuldada põhinõude osas ning mõista kostjalt liisinguandja kasuks välja hüvitis summas 79 000eurot (kostja nõude arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole) ja viivis. Apellatsioonkaebus
47.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus Harju Maakohus tõendite hindamise põhimõtteid ja otsus ei ole seaduslik ning põhjendatud. Kohus arvestas otsuse tegemisel ebausaldusväärseid tõendeid (vastuolus TsMS § 238 lg-ga 5) – Lettore OÜ akti, Intract OÜ akti ja Li ütluseid. Lisaks on kohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta kõik kostja vastavate tõenditega seotud vastuväited ja tõendid ning kostja selgitused, et Harvesteri põlengul Dafo tulekustutussüsteemi mitterakendumist tõendavad operaatori selgitused.
48.Ekspert MM kantud eraekspertide nimekirja kui tulekahjuekspert. Eraekspert MMe puhul eeldatakse KES-ist tulenevalt tulekahjuekspertiiside tegemise pädevust. Olukorras, kus kostja seadis OÜ Lettore (JL ja Hans Rämman) pädevuse kahtluse alla ja hageja isikute pädevust ei tõendanud, ei oleks kohus tohtinud lähtuda ei OÜ Lettore (asjatundjad H. Rämmal ja JL) 11.01.2023 ekspertiisi raportist nr 22009 (dtl 36-47) ega ka 03.11.2023 kohtuistungil JLi avaldatust.
49.Lisaks peab arvestama asjaoluga, et mitte-asjatundjatest JLi ja HR OÜ Lettore 11.01.2023 ekspertiisi raport nr 22009 (dtl 36-47) baseerub vaid kahel „allikal“, mis ei ole seotud tulekahjude uurimisega.
50.Lettore OÜ aktis kajastatud väidetav analoogne olukord (katse) ei ole tegelikult analoogne 04.04.2022 toimunud Harvesteri süttimisega. Harvesteri tööolukorras on mootor rohkem koormatud ja väljaheitegaaside temperatuur tõuseb sellest tulenevalt. Puudub vaidlus, et 04.04.2022 tulekahju eelselt oli Harvester metsas, kus on rasked tingimused ehk mootor töötab kõrgendatud koormusel, mistõttu olid ka mootoriruumi temperatuurid kõrgemad. Lettore OÜ aktis kajastatud katset ei teostatud sama kaua töötanud ja samal koormusel töötava harvesteriga nagu oli vaidlusalune Harvester tulekahju tekkimise ajal. Lettore OÜ aktis kajastatud katse on tehtud masinaga, mis ei ole töösituatsioonis ja rasketes tingimustest metsas, vaid seisab platsil. Samuti ei teostatud katset kinnise mootorikattega.
51.Kohus on otsuse tegemisel (sh p 51) võtnud aluseks muuhulgas Intrac OÜ akti. Kohus ei ole Otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja esitatud väidete ja tõenditega.
52.Väär on ka maakohtu Otsuse p-s 50 selgitatu: „/.../ ei ole esile toodud ega tõendatud tulekustutussüsteemi rakendumisel ja kõigest sekundeid kestva toimimise jooksul rakenduks juhikabiinis nt helisignaal või hästimärgatav valgussignaal. 53.Kostja on selgitanud, et Harvesteri väljalasketorust olid eemaldatud andurid ning parempoolne anduri ava oli täielikult sulgemata. Seega rikkus hageja Üldtingimuste p 17.1, Tingimuste p 13.2, Tingimuste p 14.8. Hageja tekitas kahju vähemalt kaudse tahtlusega/raske hooletusega. 11(14)
Seetõttu vabanes kostja Üldtingimuste p 22.1.1, Üldtingimuste p 22.1.3 ja VÕS § 452 alusel hüvitise maksmise kohustusest (kostja 25.03.2023 menetlusdokumendi p-d 38-61). 49. Maakohus on 0tsuse tegemisel rikkunud VÕS § 452, VÕS § 104 lg 4 ja tõlgendanud vääralt hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingut. Vastus apellatsioonkaebusele
54.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
55.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Erinevalt kostja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole selles osa alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise. 56.Asja materjalidest nähtub, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: -Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud harvesteri Komatsu 911 (seerianumber KMTXH010NFZ002178, 2015; edaspidi ka harvester) liikurmasina ja haakeseadme kindlustusleping (edaspidi ka kindlustusleping); -Kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustusväärtuseks 99 600 eurot (käibemaksuta), omavastutuseks 600 eurot ning kindlustusperioodiks 15.10.2021 kuni 14.10.2022; - Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks oli 15.10.2021 poliis, kindlustuslepingute üldtingimused KT.0948.18. ning liikurmasina ja haakeseadme kindlustamise tingimused KT.0929.16.; -Hageja oli sõlminud harvesteri omandamiseks liisingulepingu Swedbank Liising AS-ga, kes oli kindlustuslepingu kohaselt soodustatud isikuks; -04.04.2022 harvester süttis ning hävis põlengus; -14.07.2022 teatas kostja, et ei hüvita harvesteri põlengust tekkinud kahju. Keeldumise põhjusena selgitas kostja eksperdi MM aktis märgitud kahte asjaolu – automaatse tulekustutussüsteemi mitterakendumine ning väljalaskesüsteemis olnud sulgemata anduri avaus; - Harvesteril varasemalt lisavarustusena olnud AdBlue süsteem maha monteeritud; -Väljalasketorustikust eemaldatud AdBlue andurite avad oli mahamonteerija sulgenud 8 mm läbimõõduga lühikese keermega poltidega-korkidega; -Peale põlengut selgus, et hageja masinal puudus üht anduri ava sulgema pidanud kork. 57.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel vaidlus jätkuvalt selles, kas kostja peab hagejale kindlustuslepingu järgi kahju hüvitama. 58.Apellatsioonkaebuse keskseteks etteheideteks maakohtule on esitatud ebausaldusväärsete tõendite arvestamine, tõendite ebaõige hindamine ning kostja seisukohtade tähelepanuta jätmine. Kostja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti arvestanud asjatundajatena arvamuse andnud JLi ja HR seisukohtadega, kuna nimetatud isikud ei ole tõendanud tulekahjuekspertiiside tegemise alast pädevust, mh seetõttu, et nad ei ole kantud eraekspertide nimekirja tulekahjuekspertidena. Ringkonnakohus nimetatud kostja seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et asjatundjatel ei olnud arvamuse koostamise ajal riiklikult tunnustatud tulekahjuekspertiiside tegemise kutset, ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus rikkus tõendite hindamisel TsMS § 232. Kutsestandardi täitmise nõuet ei ole asjatundjale ette nähtud. Riigikohus on avaldanud seisukoha, et ka eksperdiks võib kohus määrata isiku, kellele ei ole väljastatud kutsetunnistust, kuid kellel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused (TsMS § 294 lg 1).(Riigikohtu 2. juuni 2021. a lahend tsiviilasjas 2-15-8204, p
12(14)
16). Seega tuli asjas esitatud asjatundjate arvamusi hinnata ning tuvastada, kas asjatundate koostatud arvamust analüüsides saab nende seisukohti põhjendatuks pidada. Ringkonnakohus osutab, et kostja on ise esile toonud, et HR on riiklikult tunnustatud ekspert järgmises valdkonnas „Transpordivahendite (maismaa-, raudtee-, vee- ja õhusõidukid) ja masinaehituse (tööstus- ja rasketehnika) ekspertiisid“. JL on riiklikult tunnustatud ekspert järgmises valdkonnas „Masinaehituse ja transporditehnika ekspertiis“. Seega ei ole poõhjendatud kostja arvamus, et nimetatud isikutel puuduvad teadmised ja kogemused teostatud eksperimentide läbiviimiseks ja avaldatud hinnangute andmiseks. Seda seisukohta ei väära ka asjaolu, et kostja poolt esitatud asjatundja arvamuse koostanud MM on riiklikult tunnustatud ekspert järgmises valdkonnas „Masinaehituse ja transporditehnika (sisepõlemismootorid, jõuülekanded, tehaste sisseseaded, rasketehnika: sh ehitus-, põllumajandus-, materjalikäitlusja metsatehnika ning raskeveokid) ja tulekahjude ekspertiisid“.
59.TsMS § 232 lg 1 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Seega ei ole sellist jõudu ka dokumentaalse tõendina esitatud asjatundja arvamusel kui ühel tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendil. Kui asjatundja koostatud arvamusest ei nähtu piisava põhjalikkusega, miks on asjatundja ühele või teisele järeldusele jõudnud või asjatundja on arvamuse koostamisel lähtunud eeldusest, mis on hiljem ümber lükatud on kohtul õigus lõppastmes otsustada, et vastav asjaolu ei ole arvamusega tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjas igakülgselt uurinud esiatatud erinevaid asjatundjate poolt esitatud arvamusi, teostatud katseid ja leidnud põhjendatult, et MM poolt arvamuses avaldatud kustutussüsteemi mitterakendumine ja tulekahju tekkimise põhjus on ümber lükatud. 60.Kostja kritiseerib ka OÜ Lettore poolt arvamuses viidatud kirjalikke allikaid, kuid on jätnud seejuures tähelepanuta, et asjatundjad viitasid neile kui vastavas valdkonnas kasutatavatele õppematerjalidele, millist asjaolu ei ole aga asjas ümber lükatud. Tähelepanu tuleb osutada ka sellele, et kostja enda poolt esitatud asjatundja viitab arvamuse alusena väidetavalt praktikas asetleidnule, kuid piisava konkreetsusastme puudumise tõttu ei ole sellele rajatud hinnang kontrollitav. Sellele on tähelepanu juhtinud ka maakohus.
61.Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud ka seda, et kostja väiteid ei ole maakohus hinnanud. See seisukoht on ebaõige. Maakohus on käsitlenud poolte väiteid igakülgselt, et tuvastada kumma poole väited on veenvamalt tõendatud. Maakohus on selgelt ja loogiliselt argumenteerinud, miks ta peab põhjendatuks konkreetse seisukoha väljendamisel lähtuda otsuses viidatud tõendist. Asjaolu, et kostja maakohtu seisukohaga ei nõustu, ei anna ainuüksi alust tõendeid erinevalt maakohtust hinnata.
62.Kokkuvõtvalt on maakohus asjas esitatud väiteid analüüsides leidnud põhjendatult esiteks, et harvesti tulekustutussüsteem oli töökorras ja rakendus automaatselt, sest Dafo kustutussüsteemide paigalduse ja remondiga tegeleva INTRAC Eesti AS defekteerimisotsusega on tuvastatud kustutussüsteemi kõigi komponentide olemasolu ja süsteemi käivitamine detektori (elektrilise andurjuhtme) poolt ning kustutusvedeliku väljasurumine surveballoonis olnud surugaasi poolt. Nii on INTRAC Eesti AS defekteerimisotsuses väljendatud, et vaatluse kohaselt on kõik süsteemi elemendid omal kohal, juhtmooduli kontrollimine mõõteriistaga näitas, et viimane rakendumine oli automaatne (aeg teadmata), automaatne tulekustutussüsteem Dafo oli rakendunud ning kustutanud põlengut selle algfaasis niipalju kui 15 liitri udustatava vedelikuga oli võimalik kustutada. Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute teaduskeskuses tuvastati laborianalüüsiga ning elektronmikroskoopi kasutades harvestil kustutusainele viitava kaaliumi ladestised nii kustutusaine väljalasketorustike sisepindadel kui ka pihustite tööpiirkonnas paikneva alumiiniumsulamist mahuti välispinnal. Puudub vaidlus, et nendesse kohtadesse saab kustutusaine sattuda vaid süsteemi aktiveerumisel. Kostja seisukoht kustutussüsteemi mittekorrasoleku kohta, põhjusel, et harvesti operator manuaalselt kustutussüsteemi ei
13(14)
aktiveerinud ja ei pannud tähele automaatse kustutussüsteemi rakendumise valgussignaali, ei ole veenvalt tõendatud. 63.Teiseks leiab ringkonnakohus, et, hüpoteetiliselt isegi kui oleks tõendamist leidnud tulekustutussüsteemi mittekorrasolek, on tõendamata kindlustusjuhtumi toimumise ja hageja väidetava rikkumise vaheline põhjuslik seos, sest harvester ei süttinud tulekustutussüsteemi väidetava mittekorrasoleku tõttu. Tõendamata on see, et põlengu iseloomu arvestades oleks kustutussüsteemi aktiveerumisel kahjud olnud väiksemad. Vastupidi, kostja enda asjatundja MM on ärakuulamisel väljendanud, et harvesteri kustutussüsteemi rakendumine ei pruugi aidata tulekahju toimel tekkinud kahju ära hoida. 64.Teise keeldumise alusena viitas kostja harvesteri väljalasketorustikus olnud 8 mm läbimõõduga sulgemata anduri avale, anduri lahtine avaus oli võimalik AdBlue süsteemi maha monteerimise tõttu, millest kostja arvates võis mootoriruumi paiskuda põlengu tekitanud kuumi heitegaase. Avaust väljalaskesüsteemis käsitleb kostja hageja raske hooletusena, milline vabastab kindlustusandja osaliselt või täielikult hüvitamiskohustusest, sest kostja arvates põhjustas sulgemata ava tulekahju. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et esialgselt harvesteril lisavarustusena olnud AdBlue süsteemi mahamonteerimine ja seetõttu harvesteril selle kasutamise käigus süsteemi puudumine ei ole käsitletav hageja hooluskohustuse rikkumisena. AdBlue süsteem on mõeldud keskkonnahoiuks ning kostja ei ole tõendanud, et AdBlue süsteemi andurite eemaldamisega harvesterilt rikuti mõnda ohutusnõuet, õigusakti, eeskirja, juhendit või kindlustuslepingus määratud ohutusnõuet. Kuna asjas läbiviidud termoseire eksperimendi järgi ei saanud AdBlue süsteemi sulgemata anduri ava tulekahju põhjustada, siis on kostja väide, hageja poolt hoolsuskohustuse rikkumise kohta harvesteri kasutamisel ja hooldamisel, tõendamata. Kostja kritiseerib ringkonnakohtu arvates põhjendamatult asjas esitatud termoseire eksperimenti, kuid mingil põhjusel ise taolist eksperimenti ei tellinud, kuigi eksperimendi tehiolusid arvestades ei saanud olla mahuka ja/või eriliselt kuluka tööga.
65.Seega tuvastas maakohus õigesti, et harvesteri hävimine põlengu tagajärjel oli ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral tekkis kostjal kindlustuslepingu täitmise kohustus. Maakohus rahuldas hagi põhjendatult. Menetluskulude jaotus 66.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.