Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-2742
Kohtuasi
Flagito OÜ hagi Wizz Air Hungary Ltd. vastu lennuhüvitise ja viivise saamiseks ning sissenõudmiskulu hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.10.2023 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Flagito OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Apellant (hageja) Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Flagito OÜ 30.10.2023 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 03.10.2023 tagaseljaotsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-2742 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Flagito OÜ kanda. Wizz Air Hungary Ltd.-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Flagito OÜ (hageja) esitas 17.02.2023 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsuavalduse Wizz Air Hungary Ltd.-lt (kostja) 880 euro ja viivise saamiseks. Kostja vaidles nõudele vastu. Harju Maakohus lõpetas 20.06.2023 Euroopa maksekäsuavalduse menetluse ja otsustas jätkata menetlust hagimenetluses ning kohustas 26.06.2023 määrusega hagejat esitama hagiavalduse.
2.Hageja esitas 18.07.2023 kostja vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja lennuhüvitise 800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 11,58 eurot ja alates 18.02.2023 kuni hüvitise tasumiseni hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 I lauses sätesatud määras viivise, samuti sissenõudmiskulu 80 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Hageja palus rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile, ja tunnistada tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
3.Harju Maakohus võttis 07.08.2023 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile 28 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse koos lisadega kostjale kättetoimetamisest kirjalikult vastama. Maakohus toimetas määruse ja hagimaterjalid kostjale tähitud kirjaga 30.08.2023 kätte.
4.Kostja ei esitanud vastust. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 03.10.2023 tagaseljaotsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 947,17 eurot ja alates 04.10.2023 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise, kuid mitte rohkem kui 732,83 eurot, ning tunnistas tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 245 eurot ning otsustas määrata ülejäänud menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohus ei andnud lihtmenetluse asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu tagaseljaotsuse tühistada ja saata asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt eksis maakohus kostjale menetlusdokumente kätte toimetades tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 316 lg 2 ja § 3161 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2020/1784 art-te 12 ja 18 vastu, sest edastas kostjale menetlusdokumendid eesti keeles ega selgitanud, et kostjal on õigus keelduda eestikeelsete dokumentide vastuvõtmisest. Kuna maakohus ei toimetanud kostjale menetlusdokumente korrektselt kätte, puudus alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja ei ole tagaseljaotsust vabatahtlikult täitnud.
7.Tallinna Ringkonnakohus palus 15.11.2023 hagejal täpsustada oma huvi viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsuse tühistamise vastu ning selgitada, mida on hageja teinud selleks, et tagaseljaotsust täita. Ringkonnakohus selgitas mh, et tagaseljaotsus on Euroopa Liidu liikmesriigis ilma ühegi erimenetluseta täidetav ning kui kostjale ei ole menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetatud, võib kostja esitada kohtule taotluse kohtuotsuse
2-23-2742 tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks, kuid üksnes juhul, kui ta on vaidlustanud ka tagaseljaotsuse.
8.Hageja nõustus ringkonnakohtu õigusliku käsitusega ja tõi esile, et ta ei ole taotlenud tagaseljaotsuse Ungari Vabariigis täitmiseks Eesti kohtult tunnistust ega asunud Ungari Vabariigis tagaseljaotsust täitma, sest see tooks talle kaasa menetluskulud (nii õigusabikulud kui ka täitemenetluse kulud), mis jääksid tema kanda, kuna otsuse sundtäitmine ei osutuks Ungari Vabariigis edukaks. Hageja jäi selle juurde, et maakohus on eksinud kostjale hagimaterjale kätte toimetades menetlusõiguse normide vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
10.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
11.Praeguses asjas vaidlustab hageja apellatsioonkaebuses maakohtu tagaseljaotsust, millega maakohus rahuldas hagi täielikult ja jättis menetluskulud kostja kanda, seejuures ei vaidlusta hageja sisuliselt tagaseljaotsuse resolutsiooni. Hageja heidab maakohtule ette üksnes seda, et maakohus jättis hagimaterjalid kostjale korrakohaselt kättetoimetamata.
11.1.Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada TsMS § 420 lg 1 II lause järgi apellatsioonkaebuse, kuid seda eelkõige juhul, kui ta ei nõustu tagaseljaotsuse resolutsiooniga (vt TsMS komm (2017), § 420, p 3.2). Olukorras, kus maakohus on tagaseljaotsusega hagi täielikult rahuldanud ja jätnud menetluskulud kostja kanda, ei koorma kohtulahend hagejat ning hagejal ei ole sellise lahendi vaidlustamiseks üldjuhul õiguskaitsevajadust TsMS § 3 lg 1 tähenduses. Erandina võib siiski hagejal olla õigustatud huvi esitada apellatsioonkaebus hagi rahuldava tagaseljaotsuse peale, kui tagaseljaotsust tuleb täita välisriigis ning kohtu menetlusvea tõttu ei saa seda teha (vrd RKTKm 23.10.2023, 2-20-2693, p 18).
11.2.Siinsel juhul ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et tagaseljaotsust ei saa maakohtu väidetava menetlusvea tõttu täita, mistõttu ei ole hagejal õiguslikku huvi hagi rahuldava tagaseljaotsuse vaidlustamise vastu. Kostja on Ungari Vabariigi, s.o Euroopa Liidu liikmesriigi äriühing ning hageja ei ole toonud esile, et ta sooviks täita tagaseljaotsust väljaspool Euroopa Liitu. Euroopa Liidu piires reguleerib teises liikmesriigis tehtud kohtulahendi tunnustamist ja täitmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2012 määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)
2-23-2742 (Brüssel I bis määrus). Brüssel I bis määruse art 36 lg 1 järgi tunnustatakse ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta ning ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on Brüssel I bis määruse art 39 järgi täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine. Selleks, et liikmesriigis täita teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust, peab taotleja Brüssel I bis määruse art 42 lg 1 järgi esitama pädevale täitevasutusele kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning Brüssel I bis määruse art 53 kohaselt väljastatud tunnistuse, millega tõendatakse, et kohtuotsus on täidetav, ning mis sisaldab väljavõtet kohtuotsusest ja vajaduse korral asjakohast teavet sissenõutavate menetluskulude ja intressi arvutamise kohta. Otsuse teinud kohus väljastab Brüssel I bis määruse art 53 järgi huvitatud poole taotlusel sellise tunnistuse. Seega tuleb Eesti Vabariigi tagaseljaotsust täita ülaltoodu kohaselt Euroopa Liidu teistes liikmesriikides samamoodi nagu nende enda kohtu otsust ning hagejal on võimalus täita vaidlustatud tagaseljaotsust teises liikmesriigis sõltumata sellest, kas maakohus on selle tegemisel eksinud menetlusõiguse normide vastu. Kuigi apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole kostja tagaseljaotsust vabatahtlikult täitnud, ei ole hageja toonud esile asjaolusid, mis viitaksid sellele, et hageja ei saa tagaseljaotsust maakohtu vea tõttu täita. Hageja kinnitusel ei ole ta isegi taotlenud kohtult tagaseljaotsuse liikmesriigis täitmiseks Brüssel I bis määruse kohast tunnistust ega alustanud teises liikmesriigis selle täitmiseks täitemenetlust. Seega ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et hageja ei saa maakohtu väidetava menetlusvea tõttu tagaseljaotsust kostja vastu täita.
11.3.Hageja õiguslikku huvi hagi rahuldava tagaseljaotsuse vaidlustamise vastu ei saa järeldada ka pelgalt sellest, et kostja võib tema vastu täitemenetluse alustamise korral taotleda kohtult tagaseljaotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumist. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud tagaseljaotsuse täitmine võiks maakohtu väidetava menetlusvea tõttu osutuda võimatuks, kui kostja esitaks kohtule taotluse tagaseljaotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks ning see rahuldatakse, kuid selleks peaks kostja vaidlustama ka maakohtu tagaseljaotsuse, mis omakorda välistaks hageja õigustatud huvi tagaseljaotsuse vaidlustamise vastu. Brüssel I bis määruse art 45 lg 1 b ja art 46 järgi keeldub kohus huvitatud poole taotlusel kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest, kui kohtuotsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei toimetatud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud kohtuotsuse vaidlustamise menetlust, kui tal oli selleks võimalus. Seega ei ole Brüssel I bis määruse art 45 lg 1 b ja art 46 järgi kohtul alust keelduda tagaseljaotsuse tunnustamisest ja täitmisest, kui kostja ei ole tagaseljaotsust tähtaegselt vaidlustanud, kuigi tal oli selleks võimalus. TsMS § 415 järgi on kostjal võimalus esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest tagaseljaotsuse peale kaja ning kui kohus rahuldab kaja, taastab kohus TsMS § 417 lg 1 järgi menetluse, mille tulemusena tagaseljaotsus TsMS § 418 lg 1 I lause järgi ei jõustu ning seda ei saa täita. Seega, kui maakohus on eksinud menetlusdokumentide kättetoimetamise reeglite vastu, saab ja peab kostja ise vaidlustama tagaseljaotsuse, kui ta soovib, et kohus keelduks Brüssel I bis määruse alusel tagaseljaotsuse tunnustamisest ja täitmisest. Kui kostja seda ei tee, on tagaseljaotsus Euroopa Liidu liikmesriikides täidetav, kostja ei saa selle täidetavust kõrvaldada ning hagejal ei ole vaja tagaseljaotsuse täitmise tagamiseks taotleda maakohtu väidetava menetlusvea kõrvaldamiseks asja uut läbivaatamist. Sisuliselt on hageja sarnases olukorras, nagu ta oleks siis, kui ta sooviks
2-23-2742 täita tagaseljaotsust Eestis. Ka sellisel juhul ei oleks hagejal õigustatud huvi vaidlustada apellatsioonimenetluses hagi rahuldavat tagaseljaotsust juhul, kui maakohus on eksinud hagimaterjalide kostjale kättetoimetamise reeglite vastu. Tagaseljaotsus on täidetav, kui kostja ei esita selle peale kaja ja maakohus ei taasta selle alusel menetlust. Seega ei riku maakohtu väidetavad menetlusvead tagaseljaotsuse tegemisel hageja õigusi ning hagejal ei ole vaja tagaseljaotsust ise vaidlustada.
11.4.Hageja õigustatud huvi ei saa järeldada ka sellest, et juhul, kui hageja asuks tagaseljaotsust täitma, tekiksid tal täitekulud ning juhul, kui kostja esitaks taotluse tagaseljaotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks, ka menetluskulud. Nagu ülal märgitud, ei ole hageja toonud esile, et ta oleks asunud tagaseljaotsust täitma. Samuti ei ole hageja toonud esile asjaolusid, millest ringkonnakohus saaks järeldada, et kostja on võtnud samme tagaseljaotsuse täidetavuse kõrvaldamiseks ja/või täitmine on osutunud võimatuks. Ainuüksi kostja hüpoteetiline võimalus seda teha ja sellega seoses hüpoteetiliselt hagejal tekkida võivad kulud, ei anna alust järeldada, et hagejal on õigustatud huvi hagi rahuldava tagaseljaotsuse vaidlustamise vastu.
11.5.Kolleegium märgib, et juhul, kui hageja asub tagaseljaotsust liikmesriigis täitma ning selle täitmine osutub tulevikus maakohtu väidetava menetlusvea tõttu võimatuks, saab hageja esitada TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel Riigikohtule teistmisavalduse (vt RKTKm 23.20.2023, 2-20-2693, p 16–18). Praegu ei ole hageja toonud esile selliseid asjaolusid, mille alusel saaks ringkonnakohus järeldada, et tagaseljaotsuse täitmine on maakohtu väidetavate menetlusvigade tõttu võimatu.
12.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
14.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (245 eurot).
15.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.