lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-2693/58

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 23.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-2693/58
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2209
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 306 lg 1, 2, 3, 5Menetlusdokumendi kättetoimetamise mõisteTsMS § 316 lg 2Menetlusdokumendi kättetoimetamine välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikeleTsMS § 702 lg 1, 2, 3Teistmise alusedVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 704 lg 1, 3Teistmisavalduse esitamise tähtaegTsMS § 171 lg 4Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-23-2742/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.12.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-20-2693

Määruse kuupäev

Tartu, 23. oktoober 2023

Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Volens, liikmed Kaupo Paal ja Margit Vutt

Kohtuasi

Lennuabi OÜ hagi Onur Air Tasimacilik A.S vastu 73 200 euro nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. aprilli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lennuabi OÜ teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Lennuabi OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Lembit Tedder Kostja Onur Air Tasimacilik A.S

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 19. aprilli 2021. a otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Rahuldada teistmisavaldus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 3 lg 1Õigus pöörduda kohtusse
TsMS § 309Menetlusdokumendi kättetoimetamise aeg ja koht
TsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 703 lg 2Teistmise piirangud
Lennuabi OÜ (hageja) esitas 18. veebruaril 2020. a Harju Maakohtule Onur Air Tasimacilik A.S. (kostja) vastu hagi, paludes mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 73 200 eurot, viivis põhivõlgnevuselt alates 18. veebruarist 2020. a võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni ja viivis põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palus jätta kõik enda menetluskulud kostja kanda ning need kostjalt enda kasuks välja mõista.
2.Maakohus võttis 4. märtsi 2020. a määrusega hagi menetlusse ning määras toimetada kostjale kätte hagiavalduse ärakiri koos selle lisadega ja asja menetlusse võtmise määrus. Maakohus kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus tema vastu esitatud hagile 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates.

2-20-2693

3.Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.
4.Harju Maakohus rahuldas 19. aprilli 2021. a tagaseljaotsusega hagi täies ulatuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Hageja esitas 8. juunil 2022. a teistmisavalduse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 19. aprilli 2021. a tagaseljaotsus ja saata asi tagasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Teistmisavalduse põhjenduste kohaselt taotleb hageja kohtuotsuse teistmist, kuna kostja ei ole kohtuotsust vabatahtlikult täitnud ning kohtuotsuse sundtäitmine Türgis ei ole võimalik, sest kostjale ei toimetanud maakohtu menetluses hagimaterjale kätte Türgis nõutaval viisil. Hageja on pärast kohtuotsuse jõustumist nõudnud kostjalt korduvalt kohtuotsusega väljamõistetud summa vabatahtlikku tasumist, kuid kostja ei ole võlgnetavat summat tasunud ehk kohtuotsust vabatahtlikult täitnud. Seejärel üritas hageja koos teda Türgis esindavate advokaatidega alustada kohtuotsuse täitmisele pööramiseks Türgis täitemenetlust. Täitemenetluse läbiviimine osutus võimatuks, sest hageja Türgis esindavad advokaadid teatasid kostjale 27. mail 2022. a, et kohtuotsuse täitmisele pööramiseks puudub edulootus tulenevalt maakohtu poolt valitud väärast kohtudokumentide kostjale kättetoimetamise viisist. Hageja leiab, et olukorras, kus kohtule on teada, et menetlusosalise asukoht on välismaal, tuleb menetlusdokumentide kättetoimetamisel järgida välismaale menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatud erireegleid. Kostja on Türgi Vabariigi äriühing, mistõttu tuli menetlusdokumendid kätte toimetada välismaale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 316 lg 2 järgi võib menetlusdokumenti välisriigis kätte toimetada Haagi 1965. a tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni kohaselt (Haagi 1965. a konventsioon). Kui menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada Haagi 1965. a konventsiooni liikmesriigis, tuleb menetlusdokumentide kättetoimetamisel lähtuda sellest konventsioonist. TsMS-i regulatsiooni saab dokumentide kättetoimetamisel kohaldada üksnes osas, milles ei minda vastuollu Haagi 1965. a konventsiooniga. Türgi Vabariik on konventsiooni liikmesriik ning seetõttu tuleb sinna menetlusdokumentide toimetamisel lähtuda konventsioonist. Türgi Vabariik on teinud reservatsiooni mh konventsiooni artikli 10 suhtes, mis tähendab, et Türgi Vabariik ei luba enda riiki menetlusdokumente postiga kohale toimetada. Maakohus on kostjale menetlusdokumente posti teel edastades jätnud kostjale seaduse kohaselt menetlusest teatamata, mis on tinginud olukorra, kus hageja ei saa kohtuotsust täitmisele pöörata. Seega esineb TsMS § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alus. Maakohtu otsusel puudub sisuliselt igasugune õigusjõud, sest selle tegemisel tehtud kohtupoolsed menetluslikud vead välistavad võimaluse selle täitmist nõuda. Hagejat ei esindanud hagimenetluses advokaat ning hagimaterjalide ja kohtuotsuse kättetoimetamisega seonduvad probleemid ilmnesid hagejale alles siis, kui hageja soovis kohtuotsust Türgi Vabariigis täitmisele pöörata.
6.Kostja teistmisavaldusele ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Harju Maakohtu 19. aprilli 2021. a tagaseljaotsus tuleb TsMS § 702 lg 2 p 2 ja § 710 lg 1 alusel tühistada ning asi saata hagimenetluses läbivaatamiseks samale maakohtule.

2(6)

2-20-2693

8.Hageja tugineb teistmisavalduses asjaolule, et kostjale ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud hagimaterjale ja hagi menetlusse võtmise määrust, mistõttu esineb TsMS § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alus.
9.Esmalt kontrollib kolleegium seda, kas kostjale on hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus maakohtu menetluses nõuetekohaselt kätte toimetatud.
10.TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. TsMS § 306 lg 2 sätestab, et menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. TsMS § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. TsMS § 309 järgi võib menetlusdokumendi isikule kätte toimetada igal päeval mis tahes kellaajal igas kohas, kus isik viibib. Menetlusdokumentide kättetoimetamise viisid on sätestatud TsMS 6. osa 34. peatükis.
11.Hageja menetluses esitatud andmete kohaselt on kostja Türgi Vabariigis registreeritud äriühing, mille asukoht on Türgi Vabariigis. Kohtuasja toimikust nähtuvalt saatis maakohus hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale tähitud kirjaga 13. aprillil 2020. a ja samad menetlusdokumendid uuesti 18. jaanuaril 2021. a ning luges need kätte toimetatuks 28. jaanuaril 2021. a.
12.Välisriigis menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerivad eelkõige TsMS §-d 316 ja 3161. TsMS § 316 lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni või muu välislepingu sätete kohaselt. Türgi Vabariik ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, mistõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2020/1784 koostoimes TsMS §-ga 3161 käesoleval juhul kättetoimetamisele ei kohaldu. Nii Eesti Vabariik kui Türgi Vabariik on liitunud Haagi 1965. a tsiviilja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooniga (Haagi 1965. a konventsioon). Haagi 1965. a konventsiooni art 1 kohaselt rakendatakse konventsiooni kõigil juhtudel nii tsiviil- kui ka kaubandusasjades, kui on vaja edastada kohtu- ja kohtuvälised dokumendid välisriigis kätteandmiseks. Kuivõrd menetlusdokumendid tuli kätte toimetada Türgi Vabariigis, tuli maakohtul kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada Haagi 1965. konventsiooni kohaselt tulenevalt TsMS § 316 lg-st 2.
13.Haagi 1965. a konventsiooni art 10 lit a sätestab, et kui adressaatriik ei vaidle vastu, lubab konventsioon saata kohtudokumente postiga otse välisriigis asuvatele isikutele. Seega võib Eesti kohus tulenevalt Haagi 1965. a konventsiooni art 10 lit-st a saata kättetoimetatava dokumendi ka postiga otse saajale, tingimusel, et dokumendi sihtriik ei ole sellise kättetoimetamisviisi vastu teinud reservatsiooni. Türgi Vabariik on teatanud vastuseisust art-s 10 sätestatud edastusviisile Haagi 1965. a konventsiooni art 21 lit a kohaselt. Seetõttu ei saanud maakohus saata kostjale menetlusdokumente posti teel ning pidi dokumentide kättetoimetamiseks valima muu Haagi 1965. a konventsioonis sätestatud kättetoimetamise viisi (eelkõige konventsiooni art-s 8 või 9 sätestatud viisi).
14.Haagi 1965. a konventsiooni art 15 lit b sätestab, et kui kohtukutse või sellega samaväärne dokument tuli edastada kätteandmiseks välisriigis konventsiooni sätete kohaselt ja kostja ei ole ilmunud, siis kohtuotsust ei tehta, kuni pole selge, et dokument on tegelikult antud üle kostjale või 3(6)

2-20-2693 tema asukohta mõnel teisel konventsiooniga ette nähtud viisil ja dokument on antud üle õigeaegselt, et võimaldada kostjal ennast kaitsta. Tulenevalt konventsiooni art-st 15 ei saanud maakohus asjas teha tagaseljaotsust. See, et kostjale hagiavalduse nõuetekohaselt kätte toimetamata jätmise korral ei saa kostja suhtes teha tagaseljaotsust, tuleneb ka TsMS § 407 lg 1 esimesest lausest.

15.Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium hagejaga, et maakohus eksis kostjale posti teel menetlusdokumente kätte toimetades TsMS § 316 lg-s 2 ja Haagi 1965. a konventsioonis sätestatud kättetoimetamise reeglite vastu.
16.Järgnevalt annab kolleegium hinnangu sellele, kas käesolevas asjas esineb seaduses sätestatud teistmise alus.
17.TsMS § 702 lg 1 järgi võib jõustunud kohtulahendi hagimenetluses poole avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise alus asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. Kolleegium on varasemalt leidnud, et kui kostjale ei ole kohtudokumente välisriigis nõuetekohaselt kätte toimetatud, esineb alus maakohtu otsuse teistmiseks TsMS § 702 lg 2 p 2 järgi (vt RKTKm 11.01.2012 3-2-2-2-11, p-d 8 ja 9).
18.TsMS § 702 lg 3 kohaselt ei ole TsMS § 702 lg-s 2 nimetatud asjaolu teistmise alus, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks. Kolleegium selgitab, et üldjuhul saab teistmisavalduse esitamise õigus olla ainult isikul, keda kohtulahend koormab. See tuleneb üldisest põhimõttest, mille kohaselt peab isikul kohtusse pöördumiseks olema õiguskaitsevajadus (TsMS § 3 lg 1). Seega ei saa teistmisavaldust üldjuhul esitada isik, kelle taotlused kohus täies ulatuses rahuldas. Käesolevas asjas on maakohus hageja hagi täies ulatuses tagaseljaotsusega rahuldanud. Siiski leiab kolleegium, et kostjale kohtudokumentide nõuetekohaselt kätte toimetamata jätmine on selline asjaolu, mis mõjutab kohtulahendi tegemist nii hageja kui kostja kasuks või kahjuks. Kuna on ilmnenud, et hageja ei saa tema kasuks tehtud tagaseljaotsust kohtu menetlusvea tõttu välisriigis täita, esineb hagejal õiguskaitsevajadus. Sellisel juhul on hageja esitatud teistmisavalduse rahuldamine ka kostja huvides, kuna kostja ei ole kohtu menetlusvigade tõttu saanud menetluses osaleda. Kolleegium märgib, et teistmisavalduse esitamine hageja poolt põhjusel, et teistetavat kohtulahendit ei saa välisriigis täita, on lubatav siiski üksnes siis, kui välisriigis kohtulahendi täitmine on võimatu seetõttu, et Eesti kohus on teinud menetlusvea.
19.Järgmiseks kontrollib kolleegium, kas asjas esineb teistmise piirang.
20.TsMS § 703 lg 2 kohaselt ei ole teistmine lubatud, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega, samuti kui vastuväide või kaebus jäi rahuldamata.
21.Kolleegium on varasemalt leidnud, et TsMS § 703 lg 2 ei ole kohaldatav, kui teistmise alus tuleneb TsMS § 702 lg 2 p-st 2. TsMS § 703 lg 2 piirab teistmise lubatavust juhul, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses. TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel võimaldab teistmist aga asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud. Seega on tegemist olukorraga, kus menetlusosaline varasemas menetluses üldse ei osalenud ja on menetlusest kõrvale jäetud (vt RKTKm 03.12.2014 3-2-2-2-14, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Kolleegium on leidnud, et TsMS § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise aluse 4(6)

2-20-2693 puhul ei ole TsMS § 703 lg 2 kohaldatav asjades, kus teistmisavalduse on esitanud menetlusest kõrvale jäetud isik. Praeguses asjas esitas teistmisavalduse hageja, kes on maakohtu menetluses osalenud. Seega on TsMS § 703 lg 2 kohaldatav, kui TsMS § 702 lg 2 p-s 2 toodud teistmise alusele tugineb hageja. Kolleegium selgitab, et TsMS § 703 lg-s 2 sätestatud eesmärk on tagada, et isik kasutaks oma menetlusõigusi heauskselt ja õigel ajal ning vaidlustaks kohtulahendi korralises edasikaebemenetluses, kui see on asjaoludest tulenevalt võimalik.

22.Hageja on teistmisavalduses väitnud, et kohtuotsuse kättetoimetamisega seonduv sai hagejale teatavaks siis, kui hageja soovis maakohtu otsust Türgis täitmisele pöörata. Kohtutoimikust nähtuvalt on maakohtu kohtujurist 10. juulil 2020. a, s.o enne maakohtu poolt tagaseljaotsuse tegemist, hagejale teada andnud, et asja materjalid edastati kostjale posti teel (dtl 870). Hageja lepinguline esindaja L. Tedder käis toimikuga tutvumas 2. veebruaril 2022. a, s.o pärast tagaseljaotsuse tegemist. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt teatasid hagejat Türgis esindavad advokaadid hagejale 27. mail 2022. a, et kohtuotsuse täitmisele pööramiseks puudub edulootus tulenevalt Harju Maakohtu valitud väärast kohtudokumentide kostjale kättetoimetamise viisist. Kolleegium selgitab, et menetlusdokumentide kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 3 järgi kohtu ülesanne. Kohus peab tegema endast oleneva menetlusdokumentide kättetoimetamiseks (vt RKTKo 11.12.2006 3-2-1-128-06, p 26). Kuivõrd menetlusdokumentide kättetoimetamine, sh kättetoimetamisviisi valik, on kohtu ülesanne ja vastutus (v.a TsMS §-s 3151 sätestatud kättetoimetamise viisi puhul), ei pea menetlusosaline kontrollima, kas kohus on teisele menetlusosalisele kohtudokumendid nõuetekohaselt kätte toimetanud. Ka ei saa menetlusosaline reeglina mõjutada kättetoimetamisviisi valikut. Seega ei pidanud hageja kolleegiumi arvates juhtima maakohtu menetluse kestel kohtu tähelepanu kohtu valitud väärale menetlusdokumentide kättetoimetamise viisile ega esitama sellekohast vastuväidet, mistõttu ei esine hagejal TsMS § 703 lg-s 2 sätestatud piirangut teistmisavalduse esitamiseks.
23.Viimaks kontrollib kolleegium seda, kas hageja teistmisavaldus on esitatud tähtaegselt.
24.TsMS § 704 lg 1 kohaselt võib teistmisavalduse esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest alates, kuid mitte enne lahendi jõustumist. Teistmisavalduse võib põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele lahend kätte toimetati. Seejuures ei arvestata avalikku kättetoimetamist. TsMS § 704 lg 3 kohaselt ei või teistmisavaldust esitada, kui kohtulahendi jõustumisest, mille teistmist nõutakse, on möödunud viis aastat. Teistmisavaldust põhjusel, et pool ei olnud menetluses osalenud, ei või esitada, kui kohtulahendi jõustumisest on möödas kümme aastat.
25.Kolleegium selgitab, et TsMS § 704 lg 1 teises lauses sätestatud nn subjektiivne teistmisavalduse esitamise tähtaeg ja TsMS § 704 lg 3 teises lauses sätestatud nn objektiivne teistmisavalduse esitamise tähtaeg kehtivad teistmisavalduse esitamisele üksnes juhul, kui teistmisavalduse esitab menetlusosaline, kes ei olnud menetluses esindatud või kes ei olnud menetluses osalenud. Tagaseljaotsuse teistmist taotleva hageja suhtes kehtivad TsMS § 704 lg 1 esimeses lauses ja TsMS § 704 lg 3 esimeses lauses sätestatud õigust lõpetavad tähtajad.
26.Kolleegium leiab, et praeguses asjas on põhjendatud arvestada teistmisavalduse esitamise tähtaega ajahetkest, mil hageja sai teada kohtuotsuse täitmise võimatusest Türgi Vabariigis. Hageja sai kohtuotsuse täitmise võimatusest teada 23. mail 2022. a (vt käesoleva määruse p 23), seega on teistmisavaldus esitatud tähtaegselt 8. juunil 2022. a TsMS § 704 lg 1 esimese lause järgi.

5(6)

2-20-2693

27.Eeltoodust tulenevalt on kõik teistmisavalduse rahuldamise eeldused täidetud. Maakohtu tagaseljaotsus tuleb tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
28.Kuna maakohtu tagaseljaotsus tühistatakse ja asi saadetakse läbivaatamiseks maakohtule, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. TsMS § 171 lg 4 kohaselt loetakse teistmisavalduse rahuldamise korral teistmisega seotud menetluskulud osaks menetluskuludest teistetavas asjas. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja