Võlaõigus

1

2-25-19622

3 4

2.8 Kompromissis nimetamata hageja ja kostja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-19622 menetlus Swedbank AS hagis M.B. vastu võla nõudes. Tagastada hageja poolt hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 385 eurot hageja Swedbank AS arvelduskontole nr EE932200227000000016 Swedbank AS-is selgitusega „M.B., tsiviilasi nr 2-25-19622, riigilõivu osaline tasumine“.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul arvates pooltele määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Swedbank AS esitas 18.11.2025 kohtule hagiavalduse M.B. vastu võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr 23-019771-VL tulenev võlgnevuse 8945,02 eurot, sh põhiosa 8428,65 eurot, intress 98,35 eurot ja viivis 418,02 eurot. Lisaks taotleb hageja edasiulatuva viivise välja mõistmist seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni; Pooled esitasid 08.12.2025 kohtule kirjaliku kompromisslepingu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Poolte vahel on sõlmitud leping, mis on tarbijakrediidileping. Hageja on juba hagiavalduse esitamisel teinud nõude ja selle tasumise ümberarvestuse, intressimäärana lähtunud VÕS § 94 sätestatud intressimäärast ja ja varasemalt tehtud maksed on arvestatud kohustuse põhiosa katteks. Seega puudub kohtul vajadus veelkordselt kontrollida VÕS § 4034 lg 1,2,3,4,6 nõuete täitmist ja küsida sama paragrahvi lg 7 järgi ümberarvestuse tegemist. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

2

2-25-19622 tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 661 lg 4 järgi võib hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokkuleppel lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja kohustub hagejale tasuma hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu katteks 385 eurot. Kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist summas 385 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohtute Infosüsteemi andmetel tasus hageja Swedbank AS hagiavalduse esitamisel riigilõivu 770 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja esindajale tagastada riigilõiv tema taotletud osas summas 385 eurot. Tagastatav riigilõiv kanda hageja Swedbank AS arvelduskontole nr EE932200227000000016 Swedbank AS-is, selgitusega „M.B., tsiviilasi nr 2-25-19622, riigilõivu osaline tagastamine”. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.