Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. november 2023
Tsiviilasja number
2-23-6766
Tsiviilasi
Juri Kolesnikovi hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. septembri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juri Kolesnikovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Juri Kolesnikov (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Tartu Vangla kaudu), esindaja Agu Rillo
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
70 protsenti maha arvestada (50 protsenti, mis jäetakse rahaliste nõuete täitmiseks ja 20 protsenti, mis hoiustatakse vabanemistoetusena), jääb järele 184,90 eurot. Kohus on juba kohustanud kostjat teleri eest makstud 184,90 eurot hagejale tagastama ning kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele laekuvatest summadest vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 alusel rahaliste nõuete täitmiseks jäetavad ja vabanemistoetusena hoiustatavad summad ei ole käsitletavad müügilepingu rikkumise tagajärjel hagejale tekkinud kahjuna. Õiguslik alus sellise nõude rahuldamiseks puudub. Nõutava 5000 euro puhul on tegemist mittevaralise kahju hüvitisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 1 järgi lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle lepingutingimustele vastav asi ei ole suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Seega puudub õiguslik alus ka mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Eeltoodud põhjendustel kohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest osas, milles hageja nõuab, et talle müüdaks teler summa eest, mis ei ületa 184,90 eurot, või et hageja vennale saadetaks 620 eurot, samuti osas, milles hageja nõuab mittevaralise kahju 5000 eurot hüvitamist.
Kohus ütles tsiviilasja nr 2-22-2434 istungil, et kui vangla hagejaga kokkulepet ei sõlmi, siis kohus rahuldab hagi ja hagejal tekib õigus moraalse kahju hüvitamisele. Vangla võinuks kokkuleppe sõlmida kohe 2021. aastal, eriti kuna 2009/2010. aastal juba oli pretsedent. Vangla teab, et hagejal on raske vanglaga vaielda nii füüsiliselt kui ka vaimselt ning see süvendab hageja terviseprobleemi. Nõutav hüvitis 5000 eurot on õiglane summa hageja kannatuste eest.
kinnipeetava ostusid ja tema vanglasisest isikuarvet puudutavaid küsimusi reguleerivad vangistusseadus ja vangla sisekorraeeskiri ning vastavad vaidlused kuuluvad reeglina halduskohtu pädevusse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.