Xi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses vale televiisori müümisega ning aluspesu ja sokkide mitteväljastamisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine
Menetlustoimingud
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 20. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles lisaks üldisele rahulolematusele vangla tegevusega kirjeldab ka probleeme, mis on tõusetunud talle vanglas vale televiisori müümisest. Kaebaja märgib kaebuses järgmist. 2009. aastal müüs vangla talle vale televiisori ning 2021. aastal televiisorit ostes kordus sama lugu. Vaatamata kohtu poolt rahuldatud kaebustele ei paranda vangla, Justiitsministeerium ja riik oma vigu ning keegi ei saa karistada. Vale televiisori müümise tagajärjeks oli ka see, et vangla võttis kaebajalt elektri eest neli korda suuremat tasu. Maakohtus keeldus vangla oma viga tunnistamast. Kohtuasjas nr 2-22-2434 kohustas kohus 22. novembri 2022. a otsusega vanglat kaebajale televiisori eest raha tagastama, sest vangla kinnitas, et kaebajal on võimalik osta uus televiisor. Samuti rõhutas maakohus, et vangla peaks
võimaldama kaebajal elektri eest tasuda 0,63 eurot kuus, mitte 2,23 eurot kuus. Sellisel juhul ei ole vaja televiisorit asendada ega raha tagastada. Vangla televiisorit ei vahetanud, vaid tagastas raha. Sama raha eest aga uut televiisorit osta ei saa ja vangla keeldub probleemi lahendamast. Maakohtu kohtunik ütles, et kaebaja võib moraalse kahju nõudega pöörduda halduskohtu poole ja seda kaebaja teebki. Seoses sellega, et kaebajale tagastati televiisori raha, ei väljastata talle enam vangla poolt ka sokke ja aluspesu. Kõik eelnev on tekitanud kahju kaebaja psüühikale ja maailmavaatele. Kaebaja kannatas ja piinles hingeliselt ning füüsiliselt, kui vangla valetas kohtule, et Eestis ei müüda enam televiisoreid, mille suurus on 24 tolli ja võimsus ei ületa 30W. Ta on tundnud alandust, solvumist, hirmu, muret, nördimust ja heaolu langust. Kaebaja palus kaebuses vanglalt välja nõuda dokumendid numbritega 2-3/1155-1,2; 2-23/15701,2 ja 1-13/229-1, 2, 3, 4 ning palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 26. jaanuaril 2024 kohtule dokumendid numbritega 2-3/1155-1, 2-3/1155-2; 2-3/1570-1, 2-3/1570-2, 1-13/229-1, 1-13/229-2, 1-13/2293 ja 1-13/229-4.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kohus märgib, et kaebuse teksti pinnalt ei ole võimalik teha tõsikindlat järeldust selle kohta, mis on käesoleva vaidluse esemeks. Siiski saab kaebusest koostoimes kohtueelse menetluse dokumentidega teha järelduse, et kaebaja soovib käesolevas asjas esitada kahju hüvitamise kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja viitab kaebuses dokumentidele numbritega 1-13/229-3 ja 1-13/24/229-4, mille puhul on tegemist Tartu Vangla otsustega kaebaja kahju hüvitamise taotluste lahendamisel. Kohus mõistab, et kaebaja soovib kohtumenetluses esitada kahjunõude samadel alustel ja ulatuses nagu kohtueelses menetluses.
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et Xi kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.
5.Tartu Vangla 22. detsembri 2023. a otsuse nr 1-13/229-3 (dtl 24-26) puhul oli tegemist kaebaja kahjunõude lahendamisega, milles ta soovis hüvitist aluspükste ja sokkide andmata jätmise eest.
5.1.Kaebaja on 30. oktoobril 2023 vanglale esitatud kahjunõudes nr 1-13/229-1 (dtl 19-20) muu hulgas märkinud, et kuna vangla keeldus talle aluspükse ja sokke väljastamast, siis soovib ta hüvitist 100 eurot päevas kuni ta neid saab. Ka kaebuses viitab X sellele, et vangla ei väljasta talle enam aluspesu ja sokke (dtl 10). Seega soovib X Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist aluspesu ja sokkide väljastamata jätmise eest.
5.2.Tartu Vangla 22. detsembri 2023. a otsusest nr 1-13/229-3 nähtub, et vangla väljastas kaebajale 2. märtsil 2023 kaks paari sokke ja kaks paari aluspükse. 19. juunil 2023 esitas X vanglale uue taotluse sokkide ja aluspükste saamiseks. Tartu Vangla soovitud esemeid enam ei väljastanud, sest vangla hinnangul oli kaebajal piisavalt raha, et sokke ja aluspükse ise osta. Vangla viitas, et kinnipeetavale väljastatakse üksnes hädavajalik miinimum, mis on kuni kaks paari sokke ja kaks paari aluspükse (vt Tartu Vangla kodukorra p 11.4.2) ja üldjuhul riietusesemeid ei väljastata, kui kolme kuu keskmine vaba raha jääk on suurem kui taotluses
3-24-202
soovitud esemete maksumus (vt Tartu Vangla kodukorra p 11.4.3). Otsuse kohaselt oli seisuga 8. mai 2023 kaebaja isikuarvel vaba raha jääk 196,58 eurot ja seisuga 19. juuni 2023 oli jääk 193,53 eurot. Seega oli Xi kolme kuu keskmine vaba raha jääk suurem, kui soovitud esemete väärtus, sest sokke müüdi kaupluses hinnaga 2,55 kuni 4 eurot ja aluspesu hinnaga 6,90 eurot.
5.3.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et asjaolu, et vangla ei väljastanud kaebajale sokke ja aluspesu, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Asja materjalidest nähtub, et kaebajale on väljastatud vangla poolt 2023. a märtsis kaks paari aluspükse ja sokke ning hiljem on tal olnud endal piisavalt raha, et neid osta. Kui kaebaja eelistab aluspükste ja sokkide asemel osta televiisori või koguda selleks raha, siis on see kaebaja enda valik. Olukorras, kus kaebajal on olemas raha aluspükste ja sokkide ostmiseks, ei ole vangla tegevus nende väljastamata jätmisel õigusvastane. Samuti ei saa sellises olukorras vangla poolt aluspesu ja sokkide väljastamata jätmine tekitada kaebajale kohtu hinnangul mittevaralist kahju. Arvestades eeltoodut oleks Xi hüvitamisnõude rahuldamine seega äärmiselt ebatõenäoline.
5.4.Tuginedes eeltoodule tagastab kohus Xi kaebuse osaliselt ehk Tartu Vangalt aluspükste ja sokkide väljastamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
6.Tartu Vangla 12. jaanuari 2024. a otsusest nr 1-13/24/229-4 (dtl 27-28) nähtub, et tegemist oli kaebaja kahjunõude lahendamisega, milles ta soovis hüvitist seetõttu, et vangla müüs talle taaskord vale televiisori ning kaebaja kandis seetõttu ka kahju.
6.1.Xi 30. oktoobri 2023. a kahju hüvitamise nõudest vanglale nr 1-13/229-1 (dtl 19-20) ning selle 7. novembri 2023. a täiendusest nr 1-13/229-2 (dtl 22) nähtub, et kaebaja heitis vanglale ette seda, et talle müüdi vale televiisor ning vangla ei nõustunud temaga sõlmima kompromissi, vaatamata sellele, et kohtunik seda korduvalt ütles. Kaebaja nõudis seetõttu vanglalt hüvitiseks 5000 eurot ja lisaks 100 eurot iga päeva eest (alates kohtuotsuse jõustumisest tsiviilasjas nr 2-222434), mil vangla ei ole lahendanud televiisori ostmise ja elektri eest tasumise probleemi. Kahjunõude täienduses nr 1-13/229-2 nõudis kaebaja hüvitist ka vale televiisori kasutamisega kaasnenud põhjendamatu elektrikulu (27 eurot) eest. Eelnevast saab teha järelduse, et kaebaja hinnangul tekitati talle vale televiisori müümisega ja televiisori probleemi jätkuva lahendamata jätmisega mittevaralist kahju, sest kaebajal on seoses sellega olnud üleelamisi ja ta tunneb end halvasti. Lisaks on kaebajale tekkinud varaline kahju (27 eurot), mis seisneb suurema võimsusega televiisori kasutamise eest võetud elektrikulus.
6.2.Kohtute infosüsteemist selgub, et Tartu Maakohus rahuldas 22. novembri 2022. a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-2434 osaliselt Xi hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) vastu. Xi hagi põhines asjaolul, et vangla tõi talle tema poolt tellitud televiisori asemel vale televiisori. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude televiisori väljavahetamiseks, kuid rahuldas hageja alternatiivse nõude televiisori eest makstud raha (184,90 eurot) tagastamiseks. Tartu Vangla 12. jaanuari 2024. a otsusest nr 1-13/24/229-4 nähtub, et vangla tagastas 184,90 eurot kaebajale 8. mail 2023. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et X esitas 8. mail 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse koos hilisemate täiendustega (tsiviilasi nr 2-23-6766). Selles asjas nõudis X muu hulgas moraalse kahju hüvitist 5000 eurot selle eest, et vangla müüs talle vale televiisori. Kohus jättis 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõude 4. septembri 2023. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata. Maakohus viitas võlaõigusseaduse § 134 lõikele 1 ning märkis, et müügilepingust tulenev müüja kohustus
3-24-202
anda ostjale üle lepingutingimustele vastav asi, ei ole suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Seega puudub õiguslik alus ka mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Samas asjas nõudis X hüvitist ka tema poolt elektri eest tasutud summa ulatuses (26,76 eurot). Maakohus leidis, et see Xi nõue on käsitletav müügilepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõudena. Kuna X ei tasunud hagi esitamise eest aga riigilõivu, jättis Tartu Maakohus 17. novembri 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-6766 Xi hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) vastu kahju hüvitamiseks (s.o põhjendamatu elektrikulu eest) TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata.
6.3.HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus leiab, et kaebaja pretensioonid vangla tegevusele on suuremas osas võrsunud televiisori müügilepingu täitmisest. Vangla kauplusest ebaõige toote saamine ja sellise toote saamise ja kasutamisega kaasnenud väidetav kahju (st erinevat laadi üleelamised ja suurem elektrikulu võrreldes soovitud televiisoriga) on müügilepingu ebaõige täitmise tagajärjed. Sellist lepingu täitmisest võrsunud vaidlust ei saa kohtu hinnangul pidada avalik-õiguslikuks. Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda müüjale asja hind ja võtta asi vastu, on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende üle alluvad maakohtule (vt Riigikohtu erikogu 31. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-48-12, p 10). Samuti allub maakohtule vaidlus müügilepingu täitmise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise üle, milleks praeguse vaidluse kontekstis saab pidada ka alusetut kulu elektri eest tasumisel. Vangla avaliku võimu teostajana pidi elektriseadme eest tasu võttes lähtuma reaalsest olukorrast (talle teadaolevast seadme võimsusest) ning vale televiisori müük ei seondu vangla avalik-õigusliku tegevusega. Praegusel juhul on maakohus kaebaja nõudeid, mis puudutavad vale televiisori müümisega tekitatud kahju (sh elektrikulu), enda pädevusse kuuluvaks lugenud, kuid on keeldunud kaebaja nõuete menetlemisest TsMS § 371 lg 1 p 10 ja lg 2 p 1 alusel. Kohtu hinnangul on seega Xi kaebuse puhul, mis puudutab vale televiisori müümisega tekitatud varalist ja mittevaralist kahju, tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt TsMS §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja esimese astmena menetlema maakohus (TsMS § 9 lg 1). Asjaolu, et maakohus on keeldunud hagi menetlemast TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel või põhjusel, et hageja ei tasunud riigilõivu, ei muuda asjaolu, et vaidlust oli päev lahendama maakohus. Kohus märgib, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt õigust pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse (vt ka TsMS § 372 lg 6).
6.4.Tuginedes eeltoodule tagastab kohus Xi kaebuse osaliselt ehk Tartu Vangalt vale televiisori müümisega tekitatud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
7.Kohus mõistab, et kaebaja heidab Tartu Vanglale ette ka üldist tegevusetust tema televiisoriga seotud probleemi lahendamisel, mille tõttu on kaebaja väitel talle samuti tekkinud mittevaraline kahju.
7.1.Kohus märgib, et vanglal puudub kohustus tagada kaebajale vanglas isikliku televiisori olemasolu. Sellist kohustust ei tulene ühestki õigusaktist. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et kaebajal tekkis vanglaga vaidlus müügilepingu täitmisest ning vastavalt Tartu Maakohtu 22. novembri 2022. a otsusele tsiviilasjas nr 2-22-2434 on vangla kaebajale televiisori
3-24-202
eest tasutu tagastanud. Vangla ei saa kaebajale ise uut televiisorit osta, vaid sellega peab kaebaja tegelema ise (kogudes vajadusel uue televiisori soetamiseks raha juurde). Kaebaja ei saa eeldada, et televiisorite hinnad aja jooksul ei muutu ja et talle tuleks tagada uus televiisor endiselt 184,90 euro eest. Asjaolu, et vangla ei korralda kaebajale uue televiisori ostmist 184,90 euro eest, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Kui ka kaebajal ei ole võimalik vaadata enda isiklikust televiisorist talle meelepäraseid programme, on vanglas talle tagatud informatsiooni kättesaadavus erineval moel – kohtule teadaolevalt võimaldab vangla lisaks üldkasutatavale võimalusele televiisorit vaadata ka kuulata erinevaid raadioprogramme ning vangistusseaduse § 30 lg-st 1 tulenevalt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Kohtu hinnangul on vangla tegevusetusele viitav mittevaralise kahju hüvitamise nõue praegusel juhul ilmselgelt perspektiivitu.
7.2.Tuginedes eeltoodule tagastab kohus Xi kaebuse osaliselt ehk Tartu Vangalt televiisori probleemi lahendamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
8.Kohus märgib, et eelnevat arvestades kuulub Xi kaebus tervikuna tagastamisele. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jätab taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.