Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. november 2023
Tsiviilasja number
2-23-6766
Tsiviilasi
Juri Kolesnikovi hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. septembri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juri Kolesnikovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Juri Kolesnikov (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Tartu Vangla kaudu), esindaja Agu Rillo
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 4. septembri 2023 määrus muutmata.
2.Vabastada Juri Kolesnikov määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest 65 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Tartu Maakohus tegi 22.11.2022 tsiviilasjas nr 2-22-2434 otsuse, millega rahuldas osaliselt Juri Kolesnikovi (hageja) hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) vastu. Otsus jõustus 02.05.2023. Hageja nõue põhines asjaolul, et vangla tõi talle tema poolt tellitud teleri asemel vale teleri. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude teleri väljavahetamiseks, kuid rahuldas alternatiivse nõude teleri eest makstud raha tagastamiseks. Hageja esitas 08.05.2023 maakohtule avalduse, milles palus aidata saada tagasi raha, mida ta 2022.–2023. aastal elektri eest maksis seoses sellega, et vangla tõi talle vale televiisori, samuti moraalse kahju eest 5000 eurot. Hageja palus anda endale advokaat. Maakohus jättis 07.06.2023 määrusega hageja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja hagiavalduse käiguta. Hagejal tuli esitada nõuetekohane hagiavaldus ja tasuda riigilõiv lähtuvalt hagihinnast või esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus. Hageja esitas 19.06.2023 määruskaebuse maakohtu 07.06.2023 määrusele, millega tema taotlus riigi õigusabi saamiseks jäeti rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 28.06.2023 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja esitas 20. ja 27.06.2023 hagi täiendused ning taotluse riigilõivust vabastamiseks. Maakohus jättis 07.07.2023 määrusega hagiavalduse veelkord käiguta. Hagejal tuli märkida selge nõue ja täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja esitas 26.07.2023 vastuse ning 27. ja 31.07.2023 täiendavad lisad.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus jättis 4. septembri 2023 määrusega J. Kolesnikovi hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) vastu menetlusse võtmata järgmiste nõuete osas: - „nõuan mulle müüa telerit summa eest, mis ei ületa 184,90 eurot, või las saadavad mu vennale 620 eurot“, - „ma nõuan neilt 5000 eurot“. Määruse kohaselt soovib hageja esitada kohtule järgmised nõuded: - „nõuan elektri eest makstud 2,23 eurot kuus täpselt aasta aega kasutamise eest“ /.../ „2,23 × 12 = 26,76 eurot ma soovin vangla arvele puhtalt“; - „nõuan mulle müüa telerit summa eest, mis ei ületa 184,90 eurot, või las saadavad mu vennale 620 eurot“; - „ma nõuan neilt 5000 eurot“. Kohus peab esitatud nõuetest võimalikuks menetleda nõuet elektri eest tasutu hüvitamiseks, mis on käsitletav müügilepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõudena. Tsiviilasjas nr 2-22-2434 on kohus jätnud rahuldamata hageja müügilepingu täitmise (st teleri asendamise) nõude ja kohustanud kostjat teleri eest makstud 184,90 eurot hagejale tagastama. Hagejal puudub õiguslik alus nõudmaks, et vangla müüks talle teleri summa eest, mis ei ületa 184,90 eurot. Hageja märgitud summa 620 eurot on kujunenud selliselt, et kui sellest
70 protsenti maha arvestada (50 protsenti, mis jäetakse rahaliste nõuete täitmiseks ja 20 protsenti, mis hoiustatakse vabanemistoetusena), jääb järele 184,90 eurot. Kohus on juba kohustanud kostjat teleri eest makstud 184,90 eurot hagejale tagastama ning kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele laekuvatest summadest vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 alusel rahaliste nõuete täitmiseks jäetavad ja vabanemistoetusena hoiustatavad summad ei ole käsitletavad müügilepingu rikkumise tagajärjel hagejale tekkinud kahjuna. Õiguslik alus sellise nõude rahuldamiseks puudub. Nõutava 5000 euro puhul on tegemist mittevaralise kahju hüvitisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 1 järgi lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle lepingutingimustele vastav asi ei ole suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Seega puudub õiguslik alus ka mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Eeltoodud põhjendustel kohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest osas, milles hageja nõuab, et talle müüdaks teler summa eest, mis ei ületa 184,90 eurot, või et hageja vennale saadetaks 620 eurot, samuti osas, milles hageja nõuab mittevaralise kahju 5000 eurot hüvitamist.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.J. Kolesnikov esitas Tartu Maakohtu 4. septembri 2023 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb asja lahendamist või tagastamist maakohtule, et hageja saaks teleri ja hüvitise ning elektri eest makstud 26,76 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on televiisor hagejale mitte ainult õigus VangS § 31 järgi, vaid äärmiselt oluline asi tulenevalt tema vaimsest tervisest. Hageja valis vangla antud infolehelt 24-tollise teleri, mille võimsus ei ületa 30 W, ja märkis selle blanketile. Teleri kleepsu peal ja menüüs oli kirjas võimsus 22 W. Vangla hakkas hagejalt elektri eest kolm korda rohkem raha nõudma ning hageja pöördus seetõttu vangla, halduskohtu ja maakohtu poole. Tsiviilasjas nr 2-22-2434 ei nõustunud vangla hagejaga kokkulepet sõlmima, kuigi kohus pakkus erinevaid võimalusi, millega hageja nõustus. Vangla valetas, et Eestis ei ole enam 24-tollist telerit, mille võimsus oleks väiksem kui 30 W. Vangla väitis oma 04.10.2022 seisukohas, et nad ei saa hagejale soovitud telerit pakkuda, aga nad müüvad hagejale 24-tollise teleri hinnaga 167,90 eurot. Sellele tuginedes tegid ringkonna- ja riigikohus oma lahendid. Maakohus märkis oma 22.11.2022 otsuse p-s 15, et kostjal tuleks kaaluda kompromissi, et hageja kasutab talle müüdud telerit edasi ja tasub elektri eest väiksema tariifi järgi. Maakohus on ekslikult kirjutanud, et hageja esitas kohtule foto, kus teleri võimsus on 32 W. Keegi ei arutanud hagejaga olukorda ja maakohtu otsust. Hagejale tagastati mai alguses 184,90 eurot. Koheselt keelduti talle väljastamast tasuta hügieenitarbeid jms, kohtud hakkasid nõudma riigilõivu, vangla keeldus müümast hagejale uut telerit vähem kui 225 euro eest. Hagejal ei ole võimalik leida puuduolevat 130 eurot. Seega hageja ei saa endale uut telerit lubada ja peab kasutama väikest kineskoobiga vana kasti, kus ta ei näe teksti ega nägusid ning mis paneb silmad valutama. Tekkinud on olukord, kus kohus rahuldas hageja kaebuse, kuid telerit hagejal ikka ei ole ning kogu raha tahetakse ära võtta, kuigi vangla pidi selle raha eest müüma hagejale teise teleri või jätma talle varem müüdud teleri ja pakkuma kompensatsiooni. Sisuliselt on hageja praeguseks hullemas olukorras. Hageja palub rahuldada tema nõue müüa hagejale teler 184,90 euro eest. Kui vangla hagejaga kokkulepet ei tee, siis 184,90 eurot ei võimalda hagejal enam telerit osta. Kuna igast eurost võetakse 70% maha, siis palub hageja kohustada vanglat tagastama 620 eurot hageja vennale. Kui vangla poodi ilmub hagejale sobiv teler, siis vend saadab hagejale 620 eurot, vangla võtab sellest 70% maha ja hageja ostab uue teleri.
Kohus ütles tsiviilasja nr 2-22-2434 istungil, et kui vangla hagejaga kokkulepet ei sõlmi, siis kohus rahuldab hagi ja hagejal tekib õigus moraalse kahju hüvitamisele. Vangla võinuks kokkuleppe sõlmida kohe 2021. aastal, eriti kuna 2009/2010. aastal juba oli pretsedent. Vangla teab, et hagejal on raske vanglaga vaielda nii füüsiliselt kui ka vaimselt ning see süvendab hageja terviseprobleemi. Nõutav hüvitis 5000 eurot on õiglane summa hageja kannatuste eest.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.Eesti Vabariik (Tartu Vangla kaudu) vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on maakohus 04.09.2023 määrusega jätnud seal märgitud nõuded õigesti menetlusse võtmata. Teleri müügilepingu tagasipööramisega seotud küsimused on leidnud lõpliku lahenduse kohtuasjas nr 2-22-2434. Täiendava summa nõudmine müügilepingu alusel ei ole TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi võimalik. Juhul kui hageja leiab, et vangla teeb tema vanglasisesele isikuarvele laekuvatest summadest ebaõigesti kinnipidamisi, siis selline tegevus toimub VangS § 44 lg 2 alusel avalik-õigusliku suhte raames ja tegemist on halduskohtule alluva vaidlusega. Üldiselt kuuluvad avalik-õigusliku regulatsiooni alla kõik küsimused, mis puudutavad kinnipeetava kohtlemist vanglas, sh kinnipeetava sisseoste puudutavad küsimused, aga samuti elektriseadmete kasutamise puhul summa, mida kinnipeetav peab riigile hüvitama (justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ § 591). Kui hageja leidis, et vangla on temalt valesti nõudnud elektriseadme kasutamise eest tasu, tuleb selline nõue esitada halduskohtule, läbides enne kohustusliku kohtueelse menetluse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 659; § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel.
6.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
6.1.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti jätnud hageja vaidlustatud määruse resolutsioonis nimetatud nõuded TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohtu selgituste (nt 08.03.2017 lahendis nr 3-2-1-177-16, p 10) kohaselt võib eelnimetatud sättele tuginedes hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.
6.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja nõude müüa talle teler summa eest, mis ei ületa 184,90 eurot, või saata hageja vennale 620 eurot, rahuldamiseks puudub õiguslik alus, s.o vastav materiaalõigusnorm. Hageja teleriga seotud pretensioonid kostja suhtes tulenevad 2021. aastal sõlmitud teleri müügilepingust, millest tekkinud vaidlus on lahendatud tsiviilasjas nr 2-22-2434. Nimetatud tsiviilasjas jõustunud kohtulahendiga on jäetud rahuldamata hageja nõue asja (teleri) väljavahetamiseks ja rahuldatud hageja alternatiivne nõue müügilepingu tingimustele mittevastava teleri eest raha tagastamiseks. Hagejal puudub seadusest tulenev alus nõuda tsiviilkohtumenetluses kostja kohustamist sõlmima hagejaga tema soovitud tingimustel müügilepingut. Lisaks on kostja vastuses määruskaebusele õigesti märkinud, et hageja kui
kinnipeetava ostusid ja tema vanglasisest isikuarvet puudutavaid küsimusi reguleerivad vangistusseadus ja vangla sisekorraeeskiri ning vastavad vaidlused kuuluvad reeglina halduskohtu pädevusse.
6.3.Hageja väidetest on arusaadav, et hageja soovib esitada kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude (suuruses 5000 eurot), kuna hageja arvates on vangla tekitanud talle ebaõige teleri müügiga ja sellest tekkinud kohtuvaidluses kompromissi mittesõlmimisega kannatusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja mittevaralise kahju nõude puhul on põhjendatud lähtuda VÕS § 134 lg-st 1, millest tulenevalt lepingulise kohustuse rikkumise korral mittevaralise kahju nõuet üldjuhul esitada ei saa. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et müügilepingu, s.o tavapärase käibetehingu rikkumise korral on mittevaralise kahju nõue välistatud, sest selline leping ei ole suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Ka kohtumenetluses kompromissi sõlmimisest keeldumine ei saa olla õigusvastane tegevus ja seda sõltumata sellest, millised olid tsiviilasja asjaolud.
6.4.Eeltoodut arvestades on maakohus õigesti keeldunud hageja kahe ülaltoodud nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Hageja nõuet saada tagasi elektri eest makstud 26,76 eurot ei ole jäetud vaidlustatud määrusega menetlusse võtmata. Seega selle nõude osas puudub ringkonnakohtul vajadus käesolevas määruses seisukohta võtta.
7.Tartu Maakohtu 12.10.2023 määrusega on hagejale antud menetlusabi ja vabastatud ta maakohtu 04.09.2023 määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu maksmisest 65 euro ulatuses. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, tuleks hagejalt TsMS § 190 lg 4 alusel mõista riigi kasuks välja 65 eurot, s.o riigilõiv, mille tasumisest ta määruskaebuse esitamisel vabastati. Ringkonnakohus peab võimalikuks vabastada hageja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu 65 eurot tasumisest riigituludesse. Ringkonnakohus leiab, et hageja maksevõime on selline, mis ei võimalda hüvitada riigile määruskaebuselt tasumata riigilõivu 65 eurot. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 65 euro ulatuses riigi kanda.
8.Kuivõrd tegemist ei ole lõpplahendiga, siis TsMS § 173 lg 1 järgi ringkonnakohus menetluskulude jaotust ei määra. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja menetlust lõpetavas lahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.