nende võlgnik Berg Interiors osaühing (registrikood 11644605, ajutine asukoht Toominga tn 8, Harju maakond, Tallinn 11911); võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige M. G. (isikukood xxxx e-post xxxx); ajutine pankrotihaldur Katrin Prükk (AB Advocatus, asukoht Pepleri 32, Tartu 51010, e-post [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus Berg Interiors osaühingu pankroti väljakuulutamiseks, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist pankrotihaldurit Katrin Prükk’i likvideerima Berg Interiors osaühing kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
3.Määrata Berg Interiors osaühingu ajutisele pankrotihaldurile Katrin Prükki ́i ajutise halduri tasu summas 1700 (üks tuhat seitsesada) eurot, millele lisandub käibemaks summas 340 (kolmsada nelikümmend) eurot, kokku 2040 (kaks tuhat nelikümmend) eurot.
4.Hüvitada riigi vahenditest Berg Interiors osaühingu ajutisele pankrotihaldurile Katrin Prükki ́i tasu osaliselt, summas 654 (kuussada viiskümmend neli) eurot, millele lisandub käibemaks summas 130.80 eurot (ükssada kolmkümmend eurot ja 80 senti), kokku 784.80 eurot (seitsesada kaheksakümmend neli eurot ja 80 senti) eurot ning kanda see üle osaühingu Advokaadibüroo Advocatus arvelduskontole nr xxxx.
5.Ajutise pankrotihalduri Katrin Prükk’i tasu summas 1046 (viissada kolmkümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti) eurot, millele lisandub käibemaks 209.20 eurot, kokku 1255.20 eurot mõista välja Berg Interiors osaühingult.
6.Pankrotiseaduse § 29 lg 8 alusel makstakse võlgniku pangakontol olevatest vahenditest kõigepealt välja ajutise pankrotihalduri tasu.
7.Teade menetluse lõpetamise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded, kohtumäärus saata menetlusosalistele ja Tartu Maakohtu registriosakonnale.
8.Saata käesolev kohtumäärus peale jõustumist kohtumääruse resolutsiooni punkti 4 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.Berg Ineriors osaühing (edaspidi OÜ) esitas kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt tehti Berg Interiors OÜ esmakanne Harju Maakohtu registriosakonnas 08.05.2009 osakapitali suurusega 2556 eurot. Äriühingu põhikirjaliseks ja peamiseks majandustegevuseks oli kontori- ja kauplusemööbli tootmine (EMTAK 31011) Ettevõte on majandustegevuse lõpetanud, ettevõte ei ole pankrotiavalduse esitamise seisuga käibemaksukohustuslane, võlad töövõtjate ees puuduvad. 2019. a esimesel poolaastal majandustegevuses tellimuste s.o kontori ja kauplusemööbli vähenemise tõttu tekkisid võlgnikul kohustused ruumide rendileandja AS E ees, mis oli põhjuslikus seoses kohustustega Maksu ja Tolliameti ees, kes blokeeris ettevõtja arved, mis kokkuvõttes pärssis ettevõtte tööd ja finantsolukorda, ruumide rendileandja lõpetas rendilepingu. Berg Interiors OÜ on pankrotiavalduse esitamise ajaks muutunud maksejõuetuks. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga vaid püsiv, mida kinnitavad järgmised asjaolud. Ettevõttel tekkisid 2018. a kohustused Maksu- ja Tolliameti ees, mis omakorda tõid kaasa kohustuste tekkimise tarnijate ees ja ruumide rendileandja AS E ees. Tarnijate ees suudeti probleemid lahendada, samas jäid alles püsivad kohustused rendileandja (osaliselt) ja maksuameti ees. Ettevõtja otsis lahendusi investorite leidmiseks lootes leida kapitali ettevõtte taas käivitamiseks, mis kahjuks pole see õnnestunud, ühe põhjusena on kohustuste olemasolu maksuameti ees. Pankrotiavalduse esitamise ajaks on kõik võimalused taastada ettevõtte majandustegevus lõppenud ja tuleb konstateerida püsivat maksejõuetuse situatsiooni. Berg Interiors OÜ maksejõuetuks tunnistamine ja pankrotimenetluse alustamine on ainus võimalus vältida kujunenud püsiva maksejõuetuse olukorra edasist süvenemist ja samas on ilmselge , et nõudeid võlausaldajate ees pole võimalik rahuldada.
2.03.03.2022 määrusega võttis Harju Maakohus Berg Interiors OÜ pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prükki.
2-22-985
3.Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule oma aruande. Ajutine pankrotihaldur tegi võlgnikule, krediidiasutustele, registritele ja maksuhaldurile päringud andmete saamiseks. Ajutise halduri päringute nimekiri on lisatud aruandele. Lisaks suhtles ajutine haldur ainsa teadaoleva võlausaldajaga. Ajutine haldur analüüsis saadud andmeid ja koostas nende pinnalt aruande. Võlgnik on kinnitanud, et ajutise pankrotihaldurile esitatud andmed on õiged. Samas on võlgnik teatanud, et tema raamatupidamist ei ole alles. Seega ei ole halduril võimalik kontrollida talle esitatud andmeid. Haldur ja võlgnik sõlmisid kompromissi, mille kohaselt haldur koostab aruande talle esitatud andmete põhjal ja võlgniku juhatuse liige tasub 4500 eurot, sellest 3500 eurot ainsa võlausaldaja ‒ maksuhalduri ‒ nõuete rahuldamiseks ja 1000 eurot ajutise pankrotimenetluse kuludeks. Võlgnik täitis kompromissi. Võlgnik ei ole pöördunud ajutise halduri poole vara võõrandamiseks nõusoleku saamiseks. Ajutisele haldurile ei ole teada, et võlgnik oleks pärast ajutise halduri nimetamist oma vara võõrandanud. Võlgnik on kantud äriregistrisse 08.05.2009, võlgniku osakapitali suuruseks on 2556 eurot. Võlgniku juhatuse liikmeks on alates 13.05.2009 M. G. (isikukood xxxx). Võlgniku endine juhatuse liige oli ajavahemikul 08.05.2009-13.05.2009 E. N. (isikukood xxxx). Võlgniku osanikeks on alates 08.05.2009 M. G. (isikukood xxxx), osa suurus 50% ja I. T. (isikukood xxxx), osa suurus 50%. Raamatupidamisteenust osutas võlgnikule OÜ C (registrikood xxxx). E-maksuametis oli volitatud isikuks S. K.. M. G.il on kehtivad seosed selliste äriühingutega nagu B OÜ, OÜ G, OÜ G, H OÜ ja M. I. T.il on kehtivad seosed sellise äriühinguga nagu B OÜ. Võlgniku põhitegevusalaks oli tellimuste järgi mööbli valmistamine (kauplused, kontorid, köögid). Valdavalt oli tegu eritellimustega. Võlgnik tegutses rendipinnal Suur-Sõjamäe 19a, Tallinn. Tootmisvahendid kuulusid ilmselt võlgnikule. 31.12.2017. aastal oli võlgnikul viis töötajat, alates 31.12.2018 ja edaspidi kaks töötajat. Töölepingud on lõppenud. Viimased tööjõumaksud deklareeris võlgnik veebruar 2020. a kohta. Võlgnik oli käibemaksukohustuslane 20.05.2009-16.10.2018 ja 03.05.2019-21.04.2021. Viimased käibemaksu deklaratsioonid esitas võlgnik detsember 2019. a kohta. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2018. majandusaasta kohta. Bilanssi ja kasumiaruannet 2019., 2020. ja 2021. aasta kohta võlgnikul pole. Pankrotiavalduse kohaselt lõppes võlgniku tegevus 2019. aasta I poolaastal, täpsemalt siis, kui maksuhaldur blokeeris võlgniku pangakonto. Pangakontolt järeldub, et maksuhaldur arestis võlgniku kontod juulis 2019. Kokkuvõttes leiab ajutine pankrotihaldur, et andmed võlgniku tegevuse lõppemise aja kohta on vastuolulised. 2017. a majandusaastal oli võlgnikul vara 57 347 eurot, kohustusi oli kokku 54 847 eurot, võlgniku omakapital oli 2500 eurot, võlgniku majandusaasta tulu oli 129 595 eurot, kulud olid 128 787 eurot, võlgniku majandusaasta tulemuseks oli kahjum 46 eurot; 2018. a majandusaastal oli võlgnikul vara 52 763 eurot, kohustusi oli kokku 49 706 eurot, võlgniku omakapital oli 3057 eurot, võlgniku majandusaasta tulu oli 77 451 eurot, kulud olid 76 457 eurot, võlgniku majandusaasta tulemuseks oli kasum 557 eurot.
2-22-985 Võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt oli võlgnikul raha 1000 eurot, nõuded ja ettemaksed 0.00 eurot, varud 0.00 eurot, põhivara 0.00 eurot, kokku oli võlgnikul vara 1000 eurot. Võlgnikul on konto AS-is Xxxx, selle jääk ajutise halduri nimetamisel oli -15 eurot. Pankrotimenetluse ajal tasuti pangakontole kompromissi korras 1000 eurot. Võlgniku andmetel muu vara võlgnikul puudub. Transpordiameti andmetel kuulub võlgnikule kaubik Mercedes Benz Sprinter (registrimärk xxxx, väljalaskeaasta 2007). Võlgniku teatel on see võõrandatud. Krediidiasutustelt saadud andmetel ei ole võlgnikul rohkem pangakontosid olnud. Võlgnikul pole kinnisvara, kaubamärke, tööstusdisaini lahendusi, kasulikke mudeleid ega patente. Võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Maksuhalduri ettemaksukonto saldo on 0 eurot. Võlgnik ei ole sissenõudja üheski täitemenetluses. Eelnevast tulenevalt on võlgniku vara väärtus halduri hinnangul 1000 eurot. Võlgniku kohustused liigituvad majandusaasta aruannete kohaselt järgnevalt: laenukohustused 0.00 eurot, võlad ja ettemaksed 11 577.02 eurot. Võlgniku võlad ja ettemaksed jagunevad kohustusteks hankijate ees ja maksukohustusteks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb võlgnik AS-le E 2435.24 eurot. AS E on teatanud, et seisuga 03.11.2022 võlgnevus puudub. Pankrotiavalduse kohaselt oli võlg maksuhaldurile 14 862.02 eurot. Maksuhalduri andmetel lisandub sellele 200 eurot trahv äriseadustiku alusel. Pankrotimenetluse ajal on võlast kompromissi korras tasutud 3500 eurot. AS Xxxx on teatanud oma nõudest summas 15 eurot. Võlgniku andmetel muud kohustused võlgnikul puuduvad. Võlgniku suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku pangakonto maksumenetluse käigus arestitud. Võlgniku osalusega kohtuvaidlused puuduvad. Ükski võlausaldaja peale maksuhalduri ei ole pankrotihaldurit oma nõudest teavitanud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 11 577.02 eurot, tegemist on põhivõlaga, millele lisanduvad kõrvalnõuded. Võlgniku tegevus on lõppenud. Võlgniku vara arvelt on võimalik tasuda osa ajutise pankrotimenetluse kulusid. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks sellest ei jätku. Seega võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Halduri hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 2019. aastal, kui lõppes võlgniku tegevus ja maksuhalduri nõue jäi rahuldada. Võlgniku andmetel oli maksejõuetuse põhjuseks 2018. aastal tekkinud võlad maksuhalduri ees, mis tõi 2019. aastal kaasa kohustuste tekkimise tarnijate ja üürileandja ees. Maksuhaldur arestis võlgniku kontod, mis raskendas ettevõtte tööd ja mille tulemusena rendileandja lõpetas rendilepingu. Dokumentide puudumise tõttu ei ole halduril võimalik võlgniku väiteid kontrollida. Võlgniku vara arvelt on võimalik katta osa ajutise pankrotimenetluse kuludest. Katmata jääb ajutise halduri kulu summas 1040 eurot. Seega tuleb pankroti väljakuulutamine seada sõltuvusse kulude maksmisest kohtu deposiiti. Kui pankrotimenetlust ei finantseerita, siis tuleb see lõpetada raugemise tõttu. Pankrotimenetluse kuludeks on pankrotimenetluse toimingute
2-22-985 läbiviimise kulud ning kulud tagasivõitmise ja tagasinõudmise nõuete maksmapanekuks. Kulusid on võimalik kanda etapi kaupa. Halduri prognoosi kohaselt on kulud I etapis järgmised: I üldkoosoleku ettevalmistamise ja läbiviimise kulu: 2 tundi, 200 eurot; võlausaldajate nõuete kaitsmise kulu (sh nõuete kontrollimine): 4 tundi, 400 eurot; tagasivõitmise jmt nõuete väljaselgitamisega seotud kulu: 20 tundi, 2000 eurot; muud jooksvate toimingute kulud: 200 eurot. Eelnevast kalkulatsioonist tulenevalt teeb haldur ettepaneku määrata deposiidi summaks esialgu 3840 eurot (2800 + 1040). Juhul kui jõutakse tagasivõitmise jmt nõuete esitamiseni, taotleb haldur täiendavat finantseeringut. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Käesoleval juhul oli tegevus lõppenud hiljemalt detsembris 2019. a. Seega hiljemalt jaanuaris 2020. a oli juhatusele selge, et võlgnik on maksejõuetu. Tõendeid väidetava investoriga peetud läbirääkimiste kohta pole haldurile esitatud. Eluliselt ei ole usutav, et väidetavad läbirääkimised kestsid kaks aastat. Seega on juhatus ilmselt rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kui sellega on tekitatud kahju, saab nõuda selle hüvitamist. Ajutisele pankrotihaldurile on teatatud, et raamatupidamine on hävinud. Kuna võlgnik ei ole korraldanud raamatupidamise säilimist, siis on juhatus rikkunud ÄS §-i 183. Samuti võib olla tegemist KarS § 3811 järgi kvalifitseeritava kuriteoga. Võlgniku viimane majandusaasta aruanne on koostatud 2018. aasta kohta. Sellest nähtub vara väärtuses 52 763 eurot, sellest nõuded 4657 eurot, varud 26 215 eurot ja põhivara 21 886 eurot. Pankrotiavalduse esitamise ajaks vara puudus. Mis võlgniku varast sai, ei ole haldurile teada. Võlgniku 2018. majandusaasta aruandest ei nähtu laenukohustusi. Samas nähtub pangakonto väljavõttest, et 2019. aastal on lähikondsetele tagastatud laene kokku 20 820 eurot, ehkki samal perioodil laenu saadud pole. Seega on kahtlus, et äriühingust võib olla raha laenude tagastamise sildi all välja viidud. Võlgniku pangakontolt nähtuvalt on aastatel 2017-2019 sularahas võetud välja kokku 71 570 eurot. Võlgniku majandusnäitajaid arvestades on see märkimisväärne summa. Võlgnik on selgitanud, et juhatuse liige tasus võlgniku kohustusi oma isiklikest vahenditest. See vormistati omaniku laenuna, mis 2019. aastal tagastati. Võlgnik on esitanud juhatuse liikme pangakonto väljavõtted summas 15 605.83 eurot. Samas, kuna puuduvad võlgniku dokumendid, ei ole võimalik tuvastada, et väljavõttes toodud kohustused on võlgniku kohustused. Ka ülekande selgitused ei viita võlgniku kohustustele. Samuti ei ole võlgniku dokumentide puudumise tõttu võimalik tuvastada, et sularaha arvelt tasuti võlgniku majanduskulusid, nagu väidab võlgnik. Isegi kui tegemist oli laenuga, siis selle tagastamisel eelistati juhatuse liiget teistele võlausaldajatele, mistõttu on võimalik laenu tagastamine tagasi võita.
Ajutise pankrotihalduri tasu Ajutine pankrotihaldur kulutas PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlakstegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi ta järgmisi toiminguid: - töötas läbi pankrotiavalduse;
2-22-985 -
koostas ja lähetas päringud registritesse, krediidiasutustesse, võlgnikule ja muudele isikutele; suhtles võlgniku ja maksuhalduriga; analüüsis päringute tulemusena saabunud andmeid ja muud saadaolevat infot; taotles täiendavate tõendite kogumist ja võlgniku trahvimist; sõlmis võlgnikuga kompromissi; koostas ajutise pankrotihalduri aruande.
Arvestades ajutise halduri tasu suuruseks 100 eurot tund, palub ajutine pankrotihaldur välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 1700 eurot (100 x 17), mille palub välja maksta OÜ-le Advokaadibüroo Advocatus (pangakonto xxxx). Kuna OÜ Advokaadibüroo Advocatus on käibemaksukohustuslane, lisandub summale käibemaks. Kokku teeb see 2040 eurot. Ajutise pankrotihalduri tasu on summas 1000 eurot (833.33 + km 166.67) võimalik välja maksta võlgniku vara arvelt. Kuna maksuhaldur on võlgniku pangakonto arestinud, siis palub ajutine pankrotihaldur kohtul oma lahendis määrata, et võlgniku pangakontol olevatest vahenditest makstakse kõigepealt välja ajutise halduri tasu (PankrS § 29 lg 8). Ülejäänud tasu summas 1040 euro (866.67 + km 173.33) osas tuleks määrata tasu hüvitamine riigi vahendite arvelt.
4.Kohus tegi 08.02.2023 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Berg Interiors OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 840 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud.
5.03.03.2023 tegi kohus ettepaneku maksejõuetuse teenistusele Berg Interiors OÜ pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 23.03.2023 vastuse kohaselt ei esita maksejõuetuse teenistus ettepanekut algatada Berg Interiors OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi II Kohtu põhjendused
6.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
2-22-985
7.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada.
8.Võlgniku esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikku puudutavate andmete saamiseks tegi ajutine pankrotihaldur teinud päringud võlgnikule, krediidiasutustele, registritele ja maksuhaldurile päringud andmete saamiseks ning suhelnud ainsa teadaoleva võlausaldajaga. Võlgnik on kinnitanud, et ajutise pankrotihaldurile esitatud andmed on õiged. Samas on võlgnik teatanud, et tema raamatupidamisdokumente pole alles. Seega ei olnud ajutisel pankrotihalduril võimalik kontrollida talle esitatud andmete õigsust.
9.Maksejõuetuse tuvastamine Võlgniku pankrotimenetluse ajal tasuti kompromissi tulemusel võlgniku pangakontole raha 1000 eurot. Transpordiameti andmetel kuulub võlgnikule kaubik Mercedes Benz Sprinter (registrimärk xxxx, väljalaskeaasta 2007). Võlgniku teatel on see võõrandatud. Võlgnikul on konto AS-is Xxxx, selle jääk oli ajutise halduri nimetamisel -15 eurot. Teistelt krediidiasutustelt saadud andmetel ei ole võlgnikul rohkem pangakontosid olnud. Võlgnikul pole kinnisvara, kaubamärke, tööstusdisaini lahendusi, kasulikke mudeleid ega patente. Võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Maksuhalduri ettemaksukonto saldo on 0 eurot. Võlgnik ei ole sissenõudja üheski täitemenetluses. Eelnevast tulenevalt on võlgnikul vara kokku 1000 eurot. Võlgniku kohustused liigituvad majandusaasta aruannete kohaselt järgnevalt: laenukohustused 0.00 eurot, võlad ja ettemaksed 11 577.02 eurot. Võlgniku võlad ja ettemaksed jagunevad kohustusteks hankijate ees ja maksukohustusteks. Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb võlgnik AS-le E 2435.24 eurot. AS E on teatanud, et seisuga 03.11.2022 võlgnevus puudub. Pankrotiavalduse kohaselt oli võlg maksuhaldurile 14 862.02 eurot. Maksuhalduri andmetel lisandub sellele trahv 200 eurot. Pankrotimenetluse ajal on maksuhalduri võlast kompromissi korras tasutud 3500 eurot. AS Xxxx on teatanud oma nõudest summas 15 eurot. Võlgniku andmetel muud kohustused võlgnikul puuduvad. Ajutine pankrotihaldur ja võlgnik sõlmisid kompromissi, milles lepiti kokku, et ajutine pankrotihaldur koostab oma aruande talle esitatud andmete põhjal ja võlgniku juhatuse liige tasub 4500 eurot, sellest 3500 eurot ainsa võlausaldaja ‒ maksuhalduri ‒ nõuete rahuldamiseks ja 1000 eurot ajutise pankrotimenetluse kuludeks. Võlgnik täitis kompromissi. Võlgnik ei ole pöördunud ajutise halduri poole vara võõrandamiseks nõusoleku saamiseks. Ajutisele haldurile ei ole teada, et võlgnik oleks pärast ajutise halduri nimetamist oma vara võõrandanud. 31.12.2017 seisuga oli võlgnikul viis töötajat, alates 31.12.2018 ja edaspidi kaks töötajat. Töölepingud on lõppenud. Viimased tööjõumaksud deklareeris võlgnik veebruar 2020. a kohta. Võlgniku suhtes ei toimu käesoleval ajal täitemenetlusi. Võlgniku pangakonto arestiti maksumenetluse käigus. Võlgniku osalusega kohtuvaidlused puuduvad. Peale maksuhalduri, ei ole ükski võlausaldaja teavitanud pankrotihaldurit oma nõudest. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku vara arvelt on võimalik tasuda osa ajutise pankrotimenetluse kulusid, kuid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks sellest ei piisa. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole näidanud ülese huvi majandustegevuse jätkamiseks ega
2-22-985 ettevõtte tervendamiseks ja on ise esitanud pankrotiavalduse, milles tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 11 577.02 eurot ja võlgniku poolt ajutise pankrotihalduriga sõlmitud kompromissi alusel makstud 4500 eurot ei ole piisav võlausaldaja kogu nõude rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude kandmiseks ning võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taastamine ei ole reaalne, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
10.Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine
10.1.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis.
10.2.Võlgniku esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjused järgmised: võlgnikul tekkisid 2018.a. kohustused Maksu- ja Tolliameti ees; maksuvõlg tõi omakorda kaasa kohustuste tekkimise tarnijate ees ja ruumide rendileandja AS E ees. Tarnijate ees suudeti probleemid lahendada, samas jäid alles püsivad kohustused rendileandja (osaliselt) ja maksuameti ees. Ettevõtja otsis lahendusi investorite leidmiseks lootes leida kapitali ettevõtte taas käivitamiseks, mis kahjuks pole see õnnestunud, ühe põhjusena on kohustuste olemasolu maksuameti ees. Pankrotiavalduse esitamise ajaks on kõik võimalused taastada ettevõtte majandustegevus lõppenud ja tuleb konstateerida püsivat maksejõuetuse situatsiooni.
10.3.Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus muutunud püsivaks 2019. aastal, kui lõppes võlgniku tegevus ja maksuhalduri nõue jäi rahuldamata. Võlgniku vara arvelt on võimalik tasuda osa võlausaldaja nõudest ja ajutise pankrotimenetluse kuludest. Võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks sellest ei piisa. Seega võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku andmetel oli tema maksejõuetuse põhjuseks 2018. aastal tekkinud võlad maksuhalduri ees, mis tõi 2019. aastal kaasa kohustuste tekkimise tarnijate ja üürileandja ees. Maksuhaldur arestis võlgniku kontod, mis raskendas ettevõtte tööd ja mille tulemusena rendileandja lõpetas rendilepingu. Võlgniku dokumentide puudumise tõttu ei ole võimalik võlgniku väiteid kontrollida.
2-22-985
10.4.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuste hindamisel tuleb lähtuda lisaks võlgniku ja ajutise pankrotihalduri välja toodud andmetest muudest pankrotimenetluse kogutud tõenditest.
10.5.Võlgniku 2017. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul vara 57 347 eurot, kohustusi oli kokku 54 847 eurot, võlgniku omakapital oli 2500 eurot, võlgniku majandusaasta tulu oli 129 595 eurot, kulud olid 128 787 eurot, võlgniku majandusaasta tulemuseks oli kahjum 46 eurot; 2018. a majandusaastal oli võlgnikul vara 52 763 eurot, kohustusi oli kokku 49 706 eurot, võlgniku omakapital oli 3057 eurot, võlgniku majandusaasta tulu oli 77 451 eurot, kulud olid 76 457 eurot, võlgniku majandusaasta tulemuseks oli kasum 557 eurot. Võlgniku viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2018. majandusaasta kohta. Bilanssi ja kasumiaruannet 2019., 2020. ja 2021. aasta kohta võlgnikul pole. Viimased tööjõumaksud deklareeris võlgnik veebruar 2020. a kohta. Võlgnik oli käibemaksukohustuslane 20.05.200916.10.2018 ja 03.05.2019-21.04.2021, viimased käibemaksu deklaratsioonid esitas võlgnik detsember 2019. a kohta. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku esitatud andmed on vastuolulised, kuna võlgnik esitatud andmed tegevuse lõpetamise kohta 2019. aastal, ei vasta deklaratsioonides esitatud andmetele.
10.6.Võlgniku koostatud viimase 2018. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku majandusaasta majandustegevuse tulemuseks oli kasum 557 eurot, omakapital oli 3057 eurot. Võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt lõppes võlgniku majandustegevus 2019. a, võlgniku esitatud deklaratsioonide (viimased tööjõumaksud deklareeris võlgnik veebruar 2020. a kohta, võlgnik oli käibemaksukohustuslane 20.05.200916.10.2018 ja 03.05.2019-21.04.2021, viimased käibemaksu deklaratsioonid esitas võlgnik detsember 2019. a kohta) kohaselt esitas võlgnik tööjõumaksude deklaratsioone 2020. a veebruaris. Hilisema majandustegevuse kohta andmed puuduvad. Pankrotiavalduse kohaselt lõppes võlgniku tegevus 2019. aasta I poolaastal, väidetavalt siis, kui maksuhaldur blokeeris võlgniku pangakonto, kuid pangakontolt järeldub, et maksuhaldur arestis võlgniku kontod juulis 2019. eeltoodust järeldub, et võlgniku majandustegevus toimus hiljemalt 2020. a I kvartalis. Võlgnik on pankrotiavalduses selgitanud, et 2019. a esimesel poolaastal majandustegevuses tellimuste s.o kontori ja kauplusemööbli vähenemise tõttu tekkisid võlgnikul kohustused ruumide rendileandja AS E ees, mis oli põhjuslikus seoses kohustustega Maksu- ja Tolliameti ees, kes blokeeris ettevõtja arved, mis kokkuvõttes pärssis ettevõtte tööd ja finantsolukorda, samuti lõpetas ruumide rendileandja rendilepingu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjaoludest, et võlgnik on tunnistanud majandustegevuse lõppemist 2019. aastal ja maksuhalduri poolt on võlgniku pangakonto arestitud, mis pärssis majandustegevuse jätkamist ning võlgnikuga lõpetati tegevuskoha ruumide rendileping, järeldub, et võlgniku aktiivne majandustegevus lõppes 2019. a ning kuna võlgnik ei suutnud sellest ajast alates oma kohustusi täita, oli võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks, mis oleks pidanud nähtuma ka 2019. a bilansist ja majandusaasta aruandest kahjumliku tegevuse ja negatiivse osakapitalina. Võlgnik 2019. a majandusaasta aruannet ja sellele järgnevate aastate majandusaasta aruandeid esitanud ei ole.
10.7.2019. a kehtinud ÄS § 136 kohaselt väljendati osakapitali eurodes ja osakapital pidi olema vähemalt 2500 eurot. Võlgniku osakapitali suuruseks oli 2556 eurot. Arvestades asjaolu, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgniku aktiivne majandustegevus oli lõppenud 2019. aastal
2-22-985 ja samasta ajast ei suutnud võlgnik täita olemasolevaid kohustusi, leiab kohus, et 2010. a lõpuks ei vastanud võlgniku osakapital ÄS § 136 sätestatud nõuetele. Nimetatud ajal kehtinud ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt pidi juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui: osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. 2019. a ÄS § 176 punktid 1 – 3 redaktsiooni kohaselt pidid osanikud juhul, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS § 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et võlgniku juhatuse liige, kes samal ajal on ka võlgniku osanik, oleks kokku kutsunud võlgniku osanike koosoleku, kus võlgniku osanikud saaksid otsustada võlgniku osakapitali nõuetele vastavusse viimise võimaluste üle või otsustada võlgniku pankrotiavalduse esitamise. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus hinnata, kas võlgniku juhatuse liige täitis 2019. a kehtinud ÄS § 171 lg 2 p 1 tulenevalt kohustust kutsuda kokku võlgniku üldkoosolek, kus võlgniku osanikud oleks saanud otsustada ÄS § 176 nimetatud abinõude tarvitusele võtmise üle. Kohus, et arvestades asjaolu, et üks osanik on samal ajal võlgniku juhatuse liige, pidid vähemalt üks võlgniku osanik olema teadlik asjaolust, et võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele. Arvestades asjaolu, et ÄS § 183 tulenevalt on võlgniku juhatuse liikmel kohustus raamatupidamist korraldada, pidi võlgniku juhatuse liige M. G. olema teadlik majanduslikust olukorrast.
10.8.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise ajal kehtinud ÄS § 180 lg 51 sätestas, et juhul, kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete
2-22-985 vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud kohustust nõukogu puudumisel osanikele juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest. Käesoleval ajal kehtiva ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 187 sätestatut. Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud kohustust nõukogu puudumisel osanikele juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest. Eeltoodust tuleneb, et tulenevalt asjaolust, et võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 sätestatud nõuetele juba hiljemalt 2019. a lõpus ja võlgniku osanikud ei olnud vastu võtnud otsust võlgniku omakapitali nõuetele vastavusse viimiseks ega otsustanud pankrotiavalduse esitamist, tekkis võlgniku juhatuse liikmetel TsÜS § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus pankrotiavalduse esitamiseks ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaja jooksul hiljemalt 2020. a alguses. Võlgniku juhatuse liige on esitanud pankrotiavalduse alles 20.01.2022 ehk kaks aastat pärast seadusest tuleneva tähtaja möödumist.
10.9.Võlgniku pankrotiavalduses on välja toodud võlgniku maksejõuetuse põhjusena asjaolud, et võlgnikul 2018. a kohustused Maksu- ja Tolliameti ees, mis omakorda tõid kaasa kohustuste tekkimise tarnijate ees ja ruumide rendileandja AS E ees. Tarnijate ees suudeti probleemid lahendada, samas jäid alles püsivad kohustused rendileandja (osaliselt) ja maksuameti ees. Ettevõtja otsis lahendusi investorite leidmiseks lootes leida kapitali ettevõtte taas käivitamiseks, mis kahjuks pole see õnnestunud, ühe põhjusena on kohustuste olemasolu maksuameti ees. Pankrotiavalduse esitamise ajaks on kõik võimalused taastada ettevõtte majandustegevus lõppenud ja tuleb konstateerida püsivat maksejõuetuse situatsiooni.
10.10.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjusena välja toodud asjaolu, et maksukohustuste tekkimine ja sellega kaasnevad muude kohustuste tekkimine oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks, ei ole maksejõuetuse põhjus, vaid selle tagajärg. Võlgnik pidi Eesti Vabariigis majandustegevuse teostamisel olema teadlik maksukohustusest ja pidi sellega ka oma majandustegevuse korraldamisel arvestama. Asjaolu, et võlgnikul tekkisid maksukohustuste võlgnevused viitab võlgniku juhatuse poolsele hoolsuskohustuse rikkumisele, mis väljendub selles, et majandustegevuse korraldamisel ei arvestatud maksude tasumise kohustusega ja jäeti tähtajaks maksukohustused täitmata. Võlgnikul oli võimalus koheselt pärast maksuvõlgnevuse tekkimist oma tegevus lõpetada selliselt, et kõigi võlausaldajate nõuded saaksid rahuldatud, kuid võlgnik jätkas majandustegevust, mille tulemusel tekkisid kohustused ka teiste võlausaldajate ees. Ka ei esitanud võlgniku juhatuse liige pankrotiavaldust seadusest tuleneva tähtaja jooksul, vaid esitas pankrotiavalduse kaks aastat pärast
10.11.ÄS § 183 on võlgniku juhatuse liikmetel raamatupidamise korraldamise kohustus. Võlgniku viimane majandusaasta aruanne on koostatud ja esitatud 2018. a kohta, võlgniku raamatupidamise aruanded puuduvad alates 2019. a ja järgmiste aastate kohta. Ajutise pankrotihalduri andmetel on võlgniku raamatupidamisdokumendid hävinenud. Ajutine pankrotihaldur on avaldanud, et nimetatud dokumentide puudumisel ei olnud tal võimalik oma aruandes kajastada reaalseid võlgniku majandustegevust puudutavaid andmeid, samuti ei ole kohtul võimalik nendele tugineda. KarS § 3811 lg 1 kohaselt on raamatupidamise korraldamise nõuete teadev rikkumine või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamine, varjamine või kahjustamine või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, käsitletav süüteona. Kohus leiab, et asjaolu, et võlgniku raamatupidamisdokumendid on hävinenud, ei vabasta võlgniku juhatuse liiget raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmisest, s.h raamatupidamisdokumentide hävinemise korral nende taastamisest. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 12 kohaselt on raamatupidamiskohustuslasel, kelleks võlgnik Eesti Vabariigis tegutseva äriühinguna on (RpS § 2 lg 2), raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku juhatuse liige eelnimetatud kohustust täitnud.
10.12.Kohus on lahendis eelnevalt tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2019. a lõpuks, kuid sellele vaatamata on võlgniku pankrotiavaldus kohtule esitatud alles 20.01.2022 ehk ligikaudu enam kui 2 aastat hiljem ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtajast. Pankrotiavalduse esitamise tähtaja rikkumise tõttu on kujunenud olukord, kus võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude tasumiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti raskendab võlgniku varalise olukorra väljaselgitamist võlgniku puudulikult korraldatud raamatupidamine.
10.13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige M. G. on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust, mis on KarS § 3811 lg 1 kohaselt süütegu ja on pankrotiavalduse esitanud ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaega oluliselt rikkudes, mis on käsitletavad raskete juhtimisveana, kuna rikkumise tulemusel ei ole võimalik võlgniku vara arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga.
11.Vara tagasivõitmise võimalused PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes vara tagasivõitmise võimalusena välja toonud järgmist:
2-22-985 -
-
-
võlgniku viimane majandusaasta aruanne on koostatud 2018. aasta kohta, sellest nähtub vara väärtuses 52 763 eurot, sellest nõuded 4657 eurot, varud 26 215 eurot ning põhivara 21 886 eurot. Pankrotiavalduse esitamise ajaks vara puudus. Ajutisel pankrotihalduril ei osutunud võimalikuks välja selgitada, mis võlgniku varast sai; võlgniku 2018. majandusaasta aruandest ei nähtu laenukohustusi, samas nähtub pangakonto väljavõttest, et 2019. aastal on lähikondsetele tagastatud laene kokku 20 820 eurot, ehkki samal perioodil laenu saadud pole. Seega tõusetub kahtlus, et äriühingust võib olla raha laenude tagastamise sildi all välja viidud; võlgniku pangakontolt nähtuvalt on aastatel 2017-2019 sularahas võetud välja kokku 71 570 eurot. Võlgniku majandusnäitajaid arvestades on see märkimisväärne summa. Võlgnik on selgitanud, et juhatuse liige tasus võlgniku kohustusi oma isiklikest vahenditest. See vormistati omaniku laenuna, mis 2019. aastal tagastati. Võlgnik on esitanud juhatuse liikme pangakonto väljavõtted summas 15 605.83 eurot. Samas, kuna puuduvad võlgniku dokumendid, ei ole võimalik tuvastada, et väljavõttes toodud kohustused on võlgniku kohustused. Ka ülekande selgitused ei viita võlgniku kohustustele. Samuti ei ole võlgniku dokumentide puudumise tõttu võimalik tuvastada, et sularaha arvelt tasuti võlgniku majanduskulusid, nagu väidab võlgnik. Ajutine pankrotihaldur leiab, et isegi juhul, kui tegemist oli laenuga, siis selle tagastamisel eelistati juhatuse liiget teistele võlausaldajatele, mistõttu on võimalik laenu tagastamine tagasi võita.
12.Pankrotimenetluse raugemine Kohus on lahendis eelnevalt hinnanud võlgniku maksevõimet ja jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti on kohus eelnevalt analüüsinud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid ja hinnanud võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus tegi 08.02.2023 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Berg Interiors OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 840 eurot. Sellekohane teade on avaldatud väljaandes Ametlikud kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. 03.03.2023 tegi kohus ettepaneku maksejõuetuse teenistusele Berg Interiors OÜ pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 23.03.2023 vastuse kohaselt ei esita maksejõuetuse teenistus ettepanekut algatada Berg Interiors OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Berg Interiors OÜ vara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis puuduvad sellest tulenevalt ka vahendid võlgniku vara tagasivõitmise ja kolmandate isikute vastu nõuete esitamise finantseerimiseks. Kohus leiab, et kuna pankrotivaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude, s.h vara tagasivõitmise ja muude nõuete menetlemise katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid ning maksejõuetuse teenistus ei soovi avaliku huvi puudumise tõttu pankrotimenetluse avalikku uurimist, siis tuleb Berg Interiors OÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.
2-22-985
Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 193 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. 03.03.2022 määrusega võttis Harju Maakohus Berg Interiors OÜ pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prükki. Käesoleva kohtumäärusega on kohus raugetanud Berg Interiors OÜ pankrotimenetluse. Ajutine pankrotihaldur esitas koos aruandega taotlusega tasu määramiseks. Esitatud aruandes on ajutine haldur palunud määrata ajutise halduri tasuks 17 töötunni eest kokku 1700 eurot, millele lisandub käibemaks 340 eurot, kokku 2040 eurot ja määrata tasu väljamaksmisele mille palub välja maksta OÜ-le Advokaadibüroo Advocatus (pangakonto xxxx). Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kulus tal oma ülesannete täitmiseks 17 tundi, võlgniku varade ja võlgade kindlakstegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi ta järgmisi toiminguid: töötas läbi pankrotiavalduse; koostas ja lähetas päringud registritesse, krediidiasutustesse, võlgnikule ja muudele isikutele; suhtles võlgniku ja maksuhalduriga; analüüsis päringute tulemusena saabunud andmeid ja muud saadaolevat infot; taotles täiendavate tõendite kogumist ja võlgniku trahvimist; sõlmis võlgnikuga kompromissi; koostas ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 100 eurot = 1 tund. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele
2-22-985 viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2022. a oli töötasu alammääraks 654 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr 116. Seega on PankrS § 23 lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 130.80 eurot. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele ega ole vastuolus PankrS § 23 lg 3 sätestatud ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmääraga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Katrin Prükki ajutise pankrotihalduri tasu summas 1700 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele OÜ-le Advokaadibüroo Advocatus arveldusarvele EE962200221025574604. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele OÜ-le Advokaadibüroo Advocatus ja lisada tasule käibemaks 340 eurot. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Advokaadibüroo Advocatus käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista OÜ-le Advokaadibüroo Advocatus, kes on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Ajutine pankrotihaldur on palunud mõista tasu summas 1000 eurot (833.33 + km 166.67) välja maksta võlgniku vara arvelt. Kuna maksuhaldur on võlgniku pangakonto arestinud, siis palub ajutine pankrotihaldur kohtul oma lahendis määrata, et võlgniku pangakontol olevatest vahenditest makstakse kõigepealt välja ajutise halduri tasu (PankrS § 29 lg 8). Ülejäänud tasu summas 1040 euro (866.67 + km 173.33) osas palub ajutine pankrotihaldur määrata tasu hüvitamine riigi vahendite arvelt. Harju Maakohtu käesolev kohtumäärusega on kohus lõpetanud võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu summas 866.67 eurot välja mõista riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepinguseaduse § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kehtestatud 584 eurot. Vabariigi Valitsuse 01.01.2022 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2022 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kehtestatud 654 eurot. Arvestades, et ajutine pankrotihaldur esitas aruande koos taotlusega tasu hüvitamiseks riigi vahenditest, lähtub kohus Vabariigi Valitsuse 01.01.2022 määrusest „Töötasu alammäära
2-22-985 kehtestamine“, mille § 1 kohaselt on alates 01.01.2022 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kehtestatud 654 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud määrata osaliselt halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130.80 eurot. Ülejäänud osas, s.o summas 1046 eurot, millele lisandub käibemaks 209.20 eurot, tuleb ajutise halduri tasu välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus määrata kohtulahendis PankrS § 29 lg 8 alusel kindlaks, et võlgniku pangakontol olevatest vahenditest makstakse kõigepealt välja ajutise halduri tasu, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.