Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohus võttis 05.10.23 kohtumäärusega hagi menetlusse. Kostjale on hagimaterjalid TsMS § 314.1 lg 2 alusel kätte toimetatud 08.11.2023 e-posti aadressile xxx, mida kostja on ise käesolevas menetluses kasutanud. Kostjal tuli hagile vastata 10 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi asjaolude kohaselt 11.11.2022 sõlmisid hageja ja kostja krediitkaardi lepingu nr 2022017786 (leping), mille alusel võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti 500.00 eurot kuus. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagama, et arvelduskontol on maksepäeval kohustuslike tagasimaksete ja intressi ulatuses vabade vahendite olemasolu. Lepingu kohaselt oli maksepäevaks määratud iga kuu 15. kuupäev ning intressimäär 0% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu hageja blokeeris kostja krediitkaardi. 20.02.2023 saatis hageja kostjale teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 3.06.2023. Nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasutud, mistõttu ütles hageja 7.03.2023 lepingu erakorraliselt üles. Hageja palub välja mõista N. G.’lt AS-i SEB Pank kasuks 488.04 eurot, mis koosneb põhiosanõudest summas 449.44 eurot ning viivisenõudest arvestatuna kuni 28.09.2023 summas 38.60 eurot; viivis vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (449.44 eurolt) aastas alates 29.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on käesolevas menetluses tasunud riigilõivu 175 eurot. Eeltoodust tulenevalt on nimetatud kulu, so riigilõiv 175 eurot põhjendatud ja vajalik ning tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid menetluskulusid ka asja materjalidest ei nähtu. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.