Võlaõigus

1

ASJAOLUD

Holm Bank AS esitas 11.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse A. F. vastu võlgnevuse nõudes, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: - Holm Bank AS ja A. F. vahel 25.01.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr 82401250083 tulenev põhivõlgnevus 460,89 eurot, intress 45,41 eurot, viivis 30,16 eurot, lepingutasu 1,35 eurot ning menetluskulu meeldetuletuskirja saatmise eest 5 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista jooksev viivis alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 12.09.2025 tasumata põhivõlalt 460,89 eurolt kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (17,90% aastas ehk 0,049041% päevas). - Holm Bank AS ja A. F. vahel 19.03.2024 sõlmitud laenulepingust nr 52403190039 tulenev põhivõlgnevus 3718,43 eurot, intress 370,70 eurot, viivis 181,95 eurot ning menetluskulu meeldetuletuskirjade saamise eest 5 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 12.09.2025 tasumata põhivõlalt 3718,43 eurolt kuni põhivõla tasumiseni, VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (16,99% aastas ehk 0,046548% päevas). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 595 eurot (riigilõiv hagiavalduselt). Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

2

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Viru Maakohus võttis 06.11.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult hagiavaldusele vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte isiklikult 26.11.2025. Käesolevaks ajaks on möödunud hagile vastamise tähtaeg ning kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Holm Bank AS ja A. F. 25.01.2024 järelmaksulepingu nr 82401250083 ja 19.03.2024 laenulepingu nr 52403190039. 25.01.2024 sõlmitud järelmaksulepingu nr 82401250083 kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 1400 eurot kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.07.2025, intressimääraga 17,90% aastas. Lepingu koostamise päeval on krediidi kulukuse määr 39,07% aastas eeldusel, et intressimäär on 17,90% aastas. Lepingu sõlmimisel oli viivisemäär 17,90% aastas (0,05% päevas) ning lepingu sõlmimise tasu on 9,90 eurot. Viivist arvutatakse tasumata makselt alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast iga viivitatud päeva eest. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma 10.02.2024 kuni 10.07.2025 osamaksena summas 98,62 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, tasudes osamakseid kuni 10.01.2025 ning 10.02.2025 osamakse on tasutud osaliselt. Alates 10.03.2025 jättis kostja kõik ülejäänud graafikujärgsed maksed täies ulatuses tasumata. Hageja edastas 16.04.2025 kostja e-posti aadressile meeldetuletuse võlgnevuse kohta. 24.04.2025 saatis hageja kostja elukoha aadressile tasulise võlgnevuse meeldetuletuse, milles andis kostjale võimaluse tasuda võlgnevus ning võla sissenõudmiskulu summas 5 eurot hiljemalt 04.05.2025. Teates oli märgitud, et võlgnevuse mittetasumisel kaalub Holm Bank AS laenulepingu erakorralise ülesütlemise õiguse rakendamist. 16.05.2025 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, milles hageja andis kostjale kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning teatas, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb lepingu alates 31.05.2025 rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja sellele ei reageerinud ning leping lõppes 31.05.2025 hagejapoolse ülesütlemisega. Hageja edastas kostjale 31.05.2025 lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumise nõude. Järelmaksulepingu nr 82401250083 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 460,89 eurot, intressi 45,41 eurot, viivise 30,16 eurot, lepingutasu 1,35 eurot, meeldetuletuskirja saatmise eest 5 eurot ja lisanduva viivise alates 12.09.2025 tasumata põhivõlalt summas 460,89 eurot kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (17,90% ehk 0,049041% päevas).

3

19.03.2024 sõlmitud laenulepingu nr 52403190039 kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 4000 eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 15.11.2029, intressimäär 16,99% aastas, lepingu koostamise päeval on krediidi kulukuse määr 30,73% aastas eeldusel, et intressimäär on 16,99% aastas, laenutähtpäev 15.11.2029, lepingu sõlmimise tasu 0 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Laenu tagastamiseks ja kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma lepingu sõlmimise päeval 7848,58 eurot ning pank võib nõuda viivist lepingujärgsete maksetega hilinemisel lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui see on kõrgem. Lepingu sõlmimise päeval on viivisemäär 16,99% aastas (0,05% päevas). Viivist arvutatakse tasumata makselt alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast iga viivitatud päeva eest. Maksegraafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 15.04.2024 kuni 15.10.2029 osamaksena summas 115,43 eurot ja 15.11.2029 osamaksena summas 114,77 eurot. Kostja tasus lepingu osamakseid kuni 15.01.2025 ning alates 15.02.2025 jättis kõik graafikujärgsed maksed täies ulatuses tasumata. Hageja edastas 16.04.2025 kostja e-posti aadressile meeldetuletuse võlgnevuse kohta. 24.04.2025 saatis hageja kostja elukoha aadressile tasulise võlgnevuse meeldetuletuse, milles andis kostjale võimaluse tasuda võlgnevus ning võla sissenõudmiskulu summas 5 eurot hiljemalt 04.05.2025. Teates oli märgitud, et võlgnevuse mittetasumisel kaalub Holm Bank AS laenulepingu erakorralise ülesütlemise õiguse rakendamist. 16.05.2025 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, milles hageja andis kostjale kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning teatas, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb lepingu alates 31.05.2025 rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja sellele ei reageerinud ning leping lõppes 31.05.2025 hagejapoolse ülesütlemisega. Hageja edastas kostjale 31.05.2025 lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumise nõude. Laenulepingu nr 52403190039 alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3718,43 eurot, intressi 370,70 eurot, viivise 181,95 eurot, meeldetuletuskirja saatmise eest 5 eurot ja lisanduva viivise alates 12.09.2025 tasumata põhivõlalt summas 3718,43 eurot kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (16,99% ehk 0,046548% päevas). Kuivõrd hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, siis juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Järelmaksulepingust nr 82401250083 tulenevalt põhinõudelt 460,89 eurolt arvestatav viivis 17,90% ehk 0,049041% päevas alates 12.09.2025 – 17.12.2025 (k.a) on 21,92 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele järelmaksulepingust nr 82401250083 sissenõutavaks muutunud viivis 17.12.2025 seisuga kokku summas 52,08 eurot (30,16 + 21,92). Laenulepingust nr 52403190039 tulenevalt põhinõudelt 3718,43 eurolt arvestatav viivis 16,99% aastas ehk 0,046548% alates 12.09.2025 – 17.12.2025 (k.a) on 167,89 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele laenulepingust nr 52403190039 sissenõutavaks muutunud viivis 17.12.2025 seisuga kokku summas 349,84 eurot (181,95 + 167,89). Kohus leiab, et hageja järelmaksulepingust nr 82401250083 ja laenulepingust nr 52403190039 tulenevad nõuded on põhjendatud ja eelnimetatud summad kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24. november 2023, 2 21-13098/50, p 13).

4

Kohus leiab, et kostja avaldused lepingute sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes. Järelmaksuleping nr 82401250083 sõlmiti 25.01.2024 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 17,36%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 39,07% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr (3x17,36=52,08%), ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Laenuleping nr 52403190039 sõlmiti 19.03.2024 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 17,36%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 30,73% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr (3x17,36=52,08%), ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Järelmaksulepingu nr 82401250083 sõlmimise eelselt kontrolliti kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja poolt 25.01.2024 täidetud taotlust, millest nähtuvalt märkis kostja igakuiseks sissetulekuks 1400 eurot, kohustusteks 60 eurot, majapidamiskuludeks 100 eurot ja ülalpeetavate arvuks 0. Hageja kontrollis kostja poolt avaldatud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister - mõlema andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga ning hageja küsis lisaks ka kostjalt konto väljavõtet (väljavõtte esitamiseks andis kostja nõusoleku ja hageja kasutas AccountScoring OÜ Krediidiregistri teenust). Konto väljavõtte analüüsi tulemusena oli kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1400 eurot, mis laekub regulaarsete maksetena ning igakuiseks kohustuseks 60 eurot. Hageja on arvestanud kostja kohustuseks elatusmiinimumi 303,40 eurot, liites sellele kostja konto väljavõtte analüüsi tulemusena saadud kohustused 60 eurot ehk kokku kostja kohustusteks 363,40 eurot. Laenulepingu nr 52403190039 sõlmimise eelselt kontrolliti kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja poolt 18.03.2024 täidetud taotlust, millest nähtuvalt märkis kostja igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot, kohustusteks 150 eurot, majapidamiskuludeks 100 eurot ja ülalpeetavate arvuks 0. Lisaks arvestas hageja laenuotsuse tegemisel ka asjaolu, et kostja oli varasem hea klient ning käsitles seetõttu teda usaldusväärse kliendina. Hageja kontrollis kostja poolt avaldatud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister - mõlema andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga ning hageja küsis lisaks ka kostjalt konto väljavõtet (väljavõtte esitamiseks andis kostja nõusoleku ja hageja kasutas AccountScoring OÜ Krediidiregistri teenust). Konto väljavõtte analüüsi tulemusena oli kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 1644 eurot, mis laekub regulaarsete maksetena ning igakuiseks kohustuseks 200 eurot. Hageja on arvestanud kostja kohustuseks elatusmiinimumi 338,20 eurot, liites sellele kostja konto väljavõtte analüüsi tulemusena saadud kohustused 200 eurot ja kostja kohustused hageja ees summas 98,62 eurot ehk kokku kostja kohustusteks 636,82 eurot. Kohus, analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid, tuvastas, et käesoleval juhul on laenuandja järelmaksulepingut nr 82401250083 ja laenulepingut nr 52403190039 sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval määral. 5

Meeldetuletuskirjade saatmise kulu arvestamisel on hageja järginud VÕS § 1132 lõikes 1 sätestatud korda, mistõttu on põhjendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka sissenõudmiskulude hüvitis meeldetuletuskirjade saatmisel kahe lepingu eest kokku summas 18 eurot. Kohus rahuldab hagi kogu haginõude ulatuses tagaseljaotsusega § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Juhul, kui kostjale ei õnnestu käesolevat kohtuotsust kätte toimetada TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud korras, toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades selleks kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda otsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1, 3 ja 5). (allkirjastatud digitaalselt) Inna Kirsipuu kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.