Avaldaja (võlgnik): X (isikukood xxxx), elukoht xxxx, lepinguline esindaja Indrek Repnau
ajatamiseks
(täiteasi
nr
Puudutatud isik (sissenõudja): Y (isikukood xxxx) Puudutatud isik (sissenõudja): C (isikukood xxxx) Puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
kirjalik menetlus
1.Jätta rahuldamata X avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 014/2023/2801.
2.Jätta menetluskulud X kanda.
3.Mõista Xlt solidaarselt Yu ja Ci kasuks välja menetluskulud 1908 eurot. Xl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda puudutatud isikutele viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
1.X esitas Harju Maakohtule avalduse täitmise tähtaja pikendamiseks täiteasjas nr 014/2023/2801. Avaldaja ja B kaasomandis oli Xxxx asuv korteriomand (registriosa nr xxxx). Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2022 otsuse alusel (tsiviilasi nr 2-19-7085) müüdi korter avalikul enampakkumisel. Enampakkumise akt on koostatud 22.09.2023 ning kohtutäitur on teinud X 26.10.2023 ettepaneku vabastada kinnisasi hiljemalt 15.11.2023. Kokkuleppel sissenõudjatega on seda tähtaega pikendatud kuni 29.11.2023. X taotleb täiendavat tähtaega korteriomandi vabastamiseks kuni 17.01.2024.
2.Avaldaja taotleb vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamist kuni 17.01.2024 ning tugineb seejuures järgmistele argumentidele:
2.1.vaidlusalune korter on olnud tema elukohaks alates aastast 2006;
2.2.kohtutäitur ei andnud talle kolme kuu pikkust tähtaega kinnisasja vabastamiseks;
2.3.tal on sõlmitud uue elukoha üürileping ning elamispind vabaneb 15.01.2024;
2.4.kohtutäitur jaotas enampakkumise tulemi alles 18.10.2023;
2.5.tal ei olnud enne 18.10.2023 võimalik asuda otsima uut eluaset, kuna selleks puudusid rahalised vahendid.
3.Vastusena kohtunõudele täiendas avaldaja avaldust ning tugineb 22.11.2023 menetlusdokumendis täiendavalt järgnevale:
3.1.avaldaja on osaliselt töövõimetu;
3.2.tal on keskmine liikumispuue;
3.3.tal on ajukahjustus, mis põhjustab mälu- ja tasakaaluhäireid (mille tõttu ta võib vajada eestkostet);
3.4.talle on määratud taastusravi (ja kiire kolimine võib mõjutada tema osalemist taastusravil);
3.5.ta on pöördunud kohaliku omavalitsuse poole sotsiaal- või munitsipaaleluaseme saamiseks;
3.6.ta vajab kolmandate isikute abi kolimiseks ning teda saab aidata ta poeg, koolivaheajal, mis lõppeb 07.01.2024.
4.Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele 27.11.2023 vastu. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega mõisteti avaldajalt korteriomandi valdus välja, määrati korteriomand müümisele avalikul enampakkumisel ning kohustati avaldajat vabastama korteriomand pärast enampakkumise toimumist. Ringkonnakohtu otsus jõustus 06.02.2023. Kohtutäitur avaldas enampakkumise teate 03.08.2023, enampakkumine toimus ajavahemikul 14.09.2023-22.09.2023. Kohtutäitur koostas 18.10.2023 täitemenetluse lõpetamise otsuse ning jaotas enampakkumise tulemi. Sellele eelnenud päeval, 17.10.2023 kanti puudutatud isikud korteriomanikena kinnistusraamatusse. Avaldaja elab puudutatud isikute korteris, ei tasu neile üüri ega korteriomandiga seotud kommunaalkulusid. Kohe pärast kinnisasja omandamist, 18.10.2023 pöördus Y avaldaja poole ning palus teavet, millal ta korteriomandi vabastab. Avaldaja keeldus 19.10.2023 vastuses korteri vabastamisest enne 17.01.2024. Kuivõrd avaldaja keeldus, pöördusid puudutatud isikud kohtutäituri poole. Kohtutäitur andis avaldajale kinnisasja vabatahtlikuks vabastamiseks tähtaja kuni 15.11.2023. Avaldaja taotles kohtutäiturilt tähtaja pikendamist, kohtutäitur keeldus. Avaldaja taotles sissenõudjatelt tähtaja pikendamist ning sissenõudjad nõustusid tähtaega kahe nädala võrra pikendama, s.o kuni 29.11.2023.
2-23-15973
5.Sissenõudjad on seisukohal, et avaldajal on olnud piisavalt aega omale uue elukoha leidmiseks ja sissenõudjatele kuuluva korteriomandi vabastamiseks. Vabatahtliku tähtaja pikendamiseks puuduvad mistahes erandlikud asjaolud. Kokkuvõtlikult:
5.1.Vabatahtliku täitmise tähtaja määramine on kaalutlusõigus, seaduse kohaselt võib tähtaeg olla 14 päeva kuni 3 kuud. Seadus ei võimalda tähtaja pikendamist üle kolme kuu. Kui pikk tähtaeg võlgnikule antakse, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Praegusel juhtumil oli avaldajale määratud (ja kokkuleppel pikendatud) tähtaeg piisav ja põhjendatud, arvestades kõiki käesoleva vaidlusega seotud asjaolusid:
5.1.1.Otsus, millega kohustati avaldajat korteriomand pärast enampakkumist vabastama, jõustus 06.02.2023, hiljemalt sel kuupäeval oli avaldajale teada, et ta peab lähiajal korteri vabastama. Selleks on tänaseks möödunud üle 9 kuu.
5.1.2.Kohtutäitur teatas 03.08.2023, et enampakkumine toimub ajavahemikul 14.09.2023 kuni 22.09.2023. Seega sai avaldajale 03.08.2023 teatavaks, et tal võib tekkida kohustus korteriomand vabastada juba 22.09.2023. Alates enampakkumise avaldamisest on avaldajal olnud aega enam kui 3 kuud endale uue elukoha leidmiseks.
5.1.3.Korteriomandi enampakkumine lõppes 22.09.2023 puudutatud isikute pakkumuse parimaks tunnistamisega. Ka sellest on üle kahe kuu möödas.
5.1.4.Puudutatud isikud ei nõustu, et vahendite puudumine sai takistada uue elukoha otsimist. Uue elukoha otsimine ei tähenda, et avaldajal tulnuks sõlmida müügi- või üürileping või selle alusel midagi tasuda. Avaldajal oli võimalik tutvuda erinevate võimalustega ning valida üks või enam varianti, mis talle sobiks ja kuhu tal oleks tulevikus võimalik elama asuda. Avaldaja isegi ei alustanud uue elukoha otsimist enne 22.09.2023.
5.1.5.Kohtutäitur jaotas enampakkumise tulemi 18.10.2023, seega on avaldajal olnud enam kui kuu uue elukoha leidmiseks pärast rahaliste vahendite jaotamist.
5.2.Avaldajale määratud osaline töövõimetus, keskmine liikumispuue ja taastusravi ei takista korteriomandi vabastamist.
5.3.Osaline töövõime määrati 03.03.2023 ja keskmine liikumispuue 06.03.2023, s.o pärast seda kui jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-7085, millega kohustati avaldajat korter pärast enampakkumist vabastama.
5.4.Ajukahjustuse kohta tõendeid esitatud ei ole. Samuti pole tõendatud Kesklinna Valitsuse poole pöördumine sotsiaal- või munitsipaaleluaseme saamiseks. Samuti pole teada, millal on avaldaja seda teinud (kui on teinud). Sellise taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta tehakse otsus avalikel andmetel ühe kuu jooksul. Kui avaldaja on pöördunud (kas või pärast 22.09.2023, peaks tänaseks taotlus lahendatud olema.
5.5.Kui avaldaja poeg peab avaldajat aitama ja saab seda teha üksnes koolivaheajal, jääb puudutatud isikutele arusaamatuks, miks ei tehtud seda 23.10.2023-29.10.2023 koolivaheajal.
5.6.Puudutatud isikud on avaldajaga suhelnud nii e-kirjade kui telefoni teel ja omavahel kohtunud. Enne kohtumenetlust ei ole avaldaja kordagi väitnud, et vajab korteriomandi vabastamiseks pikemat aega just oma terviseseisundi tõttu.
5.7.Puudutatud isikud on teinud ettevalmistusi korteri kasutamiseks (tellinud köögimööbli). Nad võtsid eluasemelaenu, mida peavad tagasi maksma, vaatamata sellele, et nad korteriomandit kasutada ei saa. Puudutatud isikud maksavad kommunaalkulusid, kuigi korteriomandit kasutab avaldaja. Elukoht xxxx on puudutatud isikutele vajalik ka erialaselt (koolitus, praktika, residentuur).
2-23-15973
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Maakohus jätab X avalduse rahuldamata. Xxxx asuv korteriomand tuleb vabastada kohtutäituri poolt määratud ja sissenõudjate nõusolekul pikendatud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.
7.Avaldaja nõude aluseks on TMS § 45, mis võimaldab kohtul täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudjate huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Täitemenetluse eesmärk on sissenõudjate nõuete võimalikult kiire ja täielik rahuldamine ning seetõttu on TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamine või ajatamine vastuolus sissenõudjate huvidega. TMS § 45 alusel vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaja pikendamine eeldab erandlike asjaolude esinemist ning nende asjaolude väljatoomise ja tõendamise kohustus lasub avaldajal. Maakohus selgitas menetlusosalistele TMS § 45 kohaldamise eeldusi ja tõendamiskoormist menetlusse võtmise määruses.
8.Tutvunud asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, on maakohus veendunud, et käesolevas asjas TMS § 45 kohaldamist õigustavaid erandlikke asjaolusid ei esine.
9.Avaldaja suhtes toimub täitemenetlus nr 014/2023/2801 kinnisasja väljaandmiseks (dtl 12). Avaldaja valduses olev ning Xxxx, asuv korteriomand võõrandati kordusenampakkumisel. Enampakkumise akt on koostatud 22.09.2023 (dtl 12). Puudutatud isikud on kantud korteri omanikena kinnistusraamatusse 17.10.2023 (dtl 102).
10.Avaldaja on kohtueelselt keeldunud kinnisasja vabatahtlikust üleandmisest puudutatud isikutele enne 17.01.2024 (dtl 11). Kohtutäitur M. L. algatas puudutatud isikute 25.10.2023 avalduse, 22.09.2023 kordusenampakkumise akti ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2022 otsuse alusel (tsiviilasjas nr 2-19-7085) täitemenetluse kinnisasja väljaandmiseks. Kohtutäitur määras 26.10.2023 kinnisasja vabatahtliku vabastamise tähtpäevaks 15.11.2023 ning hoiatas, et sundkorras väljatõstmine toimub 16.11.2023 (dtl 12). Asjaosaliste kokkuleppel on vabatahtliku vabastamise tähtpäeva pikendatud kuni 29.11.2023 (dtl 107-108).
11.Avaldaja pöördus 10.11.2023 kohtusse ning taotles kohtult kinnisasja vabatahtliku vabastamise tähtaja pikendamist kuni 17.01.2024. Avaldaja täiendas avaldust 22.11.2023 ning puudutatud isikud vastasid sellele 27.11.2023.
12.Maakohus ei nõustu avaldajaga, et kohtutäitur oleks pidanud talle ilmtingimata andma kolme kuu pikkuse tähtaja korteriomandi vabatahtlikuks vabastamiseks. TMS § 180 lg-te 1 ja 2 koosmõjust tuleneb, et kohtutäituril on kinnisasja väljaandmise tähtaja määramisel ulatuslik diskretsiooniõigus. Tähtaeg peab olema kestvusega 14 päeva kuni 3 kuud. See, kui pikk tähtaeg tuleb võlgnikule anda, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Maakohus nõustub puudutatud isikutega, et avaldajale määratud tähtaeg, mida on poolte kokkuleppel pikendatud kuni 29.11.2023, on asjaolusid arvestades põhjendatud ja piisav.
13.Võlgnikule oli pikalt ette teada kohustus korteriomand vabastada. Kohtuotsus, millega määrati enampakkumise korraldamine ja millega kohustati võlgnikku korter pärast enampakkumise toimumist vabastama, tehti 06.05.2022 (dtl 76-96). Kohtumääruse resolutsiooni
2-23-15973 punktis 7.3 määrati kindlaks, et avaldajal on õigus keelduda korteriomandi vabastamisest üksnes kuni enampakkumise toimumiseni. Kohtuotsus jõustus 06.02.2023, s.o enam kui 9 kuud tagasi. Enampakkumise toimumise teade avaldati 03.08.2023, enampakkumine toimus ajavahemikul 14.09.2023-22.09.2023. Enampakkumise lõppemisest on tänaseks möödas üle kahe kuu, kuid avaldaja ei ole korteriomandit vabastanud.
14.Asjaolu, et avaldaja on sõlminud uue üürilepingu ning elamispind vabaneb 15.01.2024, TMS § 45 kohaldamist ei õigusta. Avaldaja väitel ei saanud ta rahaliste vahendite puudumise tõttu enne 18.10.2023 uut elukohta otsida (dtl 4). Esiteks nõustub maakohus puudutatud isikutega, et elukoha otsimist rahaliste vahendite puudumine ei takista. Elamispindade pakkumistega sai avaldaja varem tutvuda, isegi kui tal lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks rahalised vahendid puudusid. Teiseks, avaldaja on sõlminud üürilepingu, mille kohaselt tekib tal elamispinna kasutamise õigus alles 15.01.2024 (dtl 16-18). Kui avaldaja ei saanud enne 18.10.2023 elukohta otsida, tähendab see, et ta sõlmis sellise üürilepingu ajal, mil ta oli teadlik kinnisasja võõrandamisest, 22.09.2023 koostatud enampakkumise aktist ning asjaolust, et kinnistusraamatusse on uued omanikud sisse kantud (dtl 11 kirjavahetuse põhjal). Teisiti öeldes, avaldaja sõlmis sellise lepingu, olles teadlik, et tal on juba tekkinud kohustus korteriomand vabastada. TsÜS § 138 lõike 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel toimida heas usus ning avaldaja käitumine sellele ei vasta. Avaldajal ei olnud mitte mingit õiguspärast ootust jätkata korteri valdamist pärast 22.09.2023 lõppenud enampakkumist. Kolmandaks on avaldaja väited selle kohta, millal ta uus elamispind vabaneb ja kus see asub, vastuolulised. Kui kohtule väidab avaldaja, et ta on üürinud korteri xxxx, mis vabaneb 15.01.2024 (dtl 16-18), siis kohtutäiturile on avaldaja väitnud, et ta uus elukoht on Stockholmis ja see vabaneb 08.01.2024 (dtl 15).
15.Nõustuda tuleb sellegagi, et vaidlustamata asjaoludel jaotas kohtutäitur enampakkumise tulemi (millest sai osa ka avaldaja) 18.10.2023. Ka sellest on tänaseks möödas enam kui kuu. Avaldajale on olnud tagatud võimalus valida omale elamispind, mis vabaneb varem kui 17.01.2024 ning puudutatud isikutele kuuluv korteriomand vabastada,
16.Paralleel tähtajatu üürilepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtajaga (VÕS § 312 lg-ga 1) on asjakohatu. Üürileping tähendab, et üürnikul on õiguslik alus kinnisasja kasutamiseks, mida avaldaja puhul jaatada ei saa.
17.Avaldaja täiendas 22.11.2023 avaldust järgmiste argumentidega: ta on osaliselt töövõimetu; tal on osaline liikumispuue; tal on ajukahjustus, mis põhjustab mälu- ja tasakaaluhäireid (mille tõttu võib ta vajada eestkostet); talle on määratud taastusravi (ja kiire kolimine võib mõjutada tema osalemist taastusravil); ta on pöördunud kohaliku omavalitsuse poole sotsiaal- või munitsipaaleluaseme saamiseks; ta vajab kolmandate isikute abi kolimiseks ning teda saab aidata ta poeg koolivaheajal, mis lõppeb 07.01.2024.
18.Maakohus on seisukohal, et ka need asjaolud ei anna alust TMS § 45 kohaldamiseks. Avaldaja töövõime on piiratud 01.03.2023 töötukassa otsuse alusel ning talle on määratud 03.03.2023 töövõimetoetus (dtl 55-56). Samuti on Sotsiaalkindlustusamet tuvastanud tal keskmise raskusastmega puude (dtl 57-58). Kumbki sündmus ei leidnud aset täitemenetluse jooksul, vaid enne seda. Maakohus nõustub õigusalases kirjanduses (sissenõudjate huvide ja õiguste kaitsest lähtudes) avaldatuga. Menetluse peatamise aluseks olev ebaõiglus peab olema tingitud kas konkreetsest täitetoimingust või tekkinud alles täitemenetluse käigus, näiteks võlgniku majandusliku, perekondliku või tervisliku olukorra olulise muutumise tõttu (A. Alekand. Proportsionaalsuse printsiip põhiõiguste riive mõõdupuuna täitemenetluses. Doktoritöö. 2009. lk
2-23-15973 57). Praegu ei ole tegemist olukorraga, mis oleks täitemenetluse käigus tekkinud või oluliselt muutunud. Füsioteraapias käimine (dtl 59) korteriomandi vabastamist ei takista ning ajukahjustuse kohta ei ole avaldaja tõendeid esitanud. Täitemenetluse ajatamist õigustav tervislik seisund peab olema iseloomult selline, mis takistab avaldajal oma kohustuste täitmist.
19.Nõustuda tuleb puudutatud isikute seisukohaga, et avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kas ja millal on ta pöördunud kohaliku omavalitsuse poole sotsiaal- või munitsipaaleluaseme saamiseks, et selline taotlus oleks lähiajal lahendamisel või et kohalik omavalitsus oleks nõus eluaseme andma, kuid mitte enne mingit kindlat kuupäeva. Erandlike asjaolude väljatoomise ja tõendamise kohustust selgitas kohus avaldajale menetlusse võtmise määruses. Lisaks, võttes arvesse, et kohtutäitur on 18.10.2023 jaotanud enampakkumise tulemi, on ebatõenäoline, et avaldaja sotsiaal- või munitsipaaleluaseme saamisele kvalifitseerub. Enampakkumise tulemiks oli 334 000 eurot (dtl 97). Enampakkumise tulemi jaotamise reeglite kohaselt tuli esmalt hüvitada enampakkumise kulud, seejärel tasuti võlgnevus AS Xxxx (võlgnevuse suurus 15.04.2021 seisuga oli 105 099,26 eurot) ning seejärel oli võlgnikul õigus 36,63%-le ülejäägist (dtl 77, kohus kontrollis proportsioone KIS-i vahendusel). Võlgnik sai enampakkumise tulemina arvestatava rahasumma, mis võimaldab tal omale eluase tagada. Enamgi veel, 24.11.2023 on võlgnik pakkunud sissenõudjatele, et on huvitatud korteri ostmisest neile sobiva hinnaga (dtl 118). Eeltoodu kinnitab, et võlgnikul ei ole praegu ega olnud enampakkumise lõppemisel objektiivseid takistusi omale teine eluase leida.
20.Puutuvalt sellesse, et kolimiseks on vaja kolmandate isikute abi, märgib maakohus, et ka see ei ole erakorraline ootamatu asjaolu. Avaldajat ei pea ilmtingimata abistama tema poeg, seda saavad teha ka teised isikud, sh on avaldajal võimalik tellida kolimisteenust.
21.TMS §-i 45 kohaldamisel tuleb arvesse võtta ka sissenõudjate huve. Sissenõudjad on toonud välja, et soovivad ise korteriomandit elukohana kasutada, seoses õpingute ja residentuuriga Tallinnas. Avaldaja ei tasu korteriomandi kasutamise eest üüri ega ole seda pakkunud (vaatamata maakohtu sellekohasele viitele menetlusse võtmise määruses). Enamgi veel, avaldaja ei tasu korteri kasutamisega seonduvaid kommunaalkulusid. Avaldaja ei ole ka vastupidist väitnud. Puudutatud isikud võtsid korteriomandi ostmiseks eluasemelaenu, mida nad on kohustatud igakuiselt tagasi maksma. Vaatamata laenu maksmise kohustusele, ei ole nad saanud korterit kasutada.
22.Omandiõigus on põhiseaduslikku järku õigus (PS § 32). Puudutatud isikud on vaidlusaluse korteriomandi omanikud alates 17.10.2023 (dtl 102-103). Maakohus on ülaltoodud argumentidel seisukohal, et avaldaja soov saada korteriomandi vabastamiseks täiendavat aega ei kaalu üle sissenõudjate huve. TMS § 45 kohaldamise aluseks olevaid erakorralisi asjaolusid avaldaja välja toonud ega tõendanud ei ole. Avaldajal on kohustus korteriomandi otsene valdus puudutatud isikutele üle anda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt avaldaja kanda. Avaldaja esitas taotluse täitemenetluse ajatamiseks, mis jääb rahuldamata.
24.Puudutatud isikute menetluskulude nimekirja kohaselt on neile osutatud õigusteenust mahus
2-23-15973 8 tundi ja 50 minutit tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isikute lepingulise esindaja toimingud menetluses on olnud järgmised: 22.11.23 Kohtumäärusega tutvumine ja tähtaegade ülesmärkimine, kliendi seisukohaga tutvumine 0h 35m 22.11.23 Avaldaja avalduse ja lisadega tutvumine, seisukoha kujundamine ja e-kirjavahetus kliendiga asjaolude selgitamiseks 1h 15m 23.11.23 Kliendi selgituste ja edastatud materjalidega tutvumine 0h 30m 24.11.23 Seisukoha koostamine 5h 00m 24.11.23 Seisukoha koostamise jätkamine ja kliendile tutvumiseks edastamine 0h 45m 27.11.23 Seisukoha täiendamine lähtuvalt kliendi juhistest ja ettepanekutest 0h 30m 27.11.23 Seisukoha ja lisade lõplik vormistamine, digiallkirjastamine ja e-toimikusse üleslaadimine 0h 15m
25.Avaldajal oli õigus esitada omapoolsed vastuväited 28.11.2023. Avaldaja esitas küll väite, et menetluskulud on põhjendamatud ja tuleks jätta poolte endi kanda, kuid ei esitanud konkreetset vastuväidet puudutatud isikute lepingulise esindaja toimingutele, neile kulunud ajale ega osutatud õigusteenuse tunnihinnale. Kohtumenetluse käigus kompromissiettepanekute tegemine võlgnikku menetluskulude hüvitamise kohustusest ei vabasta. Võlgnikul oli kohustus korter pärast enampakkumist, s.o 22.09.2023 vabastada.
26.Maakohus on seisukohal, et puudutatud isikute lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud. Kohtule esitatud 27.11.2023 seisukoht on selge ja argumenteeritud, selles ei ole pikalt tsiteeritud seaduse teksti ega kohtupraktikat. Puudutatud isikute argumendid on asjakohased, millegi ülemäärasega menetlusdokumenti koormatud ei ole. Menetluses on hulk asjaolusid, millest ülevaate saamiseks on klientidega suhtlemine (22.11.2023 ja 23.11.2023 toimingud) olnud ilmselgelt vajalik. Avaldaja 10.11.2023 avalduse ja 22.11.2023 täiendusega tutvumisele ning neis esitatud väidetele vastamiseks kokku pisut enam kui ühe tööpäeva kulutamine ei ole ülemäärane. Maakohus loeb puudutatud isikutele osutatud õigusteenuse mahus 8 tundi ja 50 minutit täies ulatuses põhjendatuks.
27.Puudutatud isikutele on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks (summa käibemaksuga 216 eurot).
28.Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 14). Puudutatud isikuid esindas vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga lepinguline esindaja. Vaidlus on keskmise keerukuse astmega. Menetlus ei kestnud pikalt, kui seevastu tuli lepingulisel esindajal äärmiselt lühikese aja jooksul teha intensiivselt tööd, välja selgitada asjaolud, kujundada õiguslik positsioon ja koostada seisukoht. Kohtupraktika kohaselt ei ole üldjuhul põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (RKTKm 13.11.2013, nr 3-2-1-115-13, p 25). Vandeadvokaadi puhul kiireloomulise ülesande täitmisel ei ole 180 eurot käibemaksuta (216 eurot koos käibemaksuga) teenuse keskmist turuhinda ületav suurus. Maakohtu hinnangul on käesolevas asjas lepingulise esindaja tunnitasu 216 eurot (koos käibemaksuga) põhjendatud. Büroosiseste nõupidamiste peale ei ole aega kulutatud. Keskne töö on olnud 27.11.2023 menetlusdokumendi koostamine. Kuna dokumenti koostav vandeadvokaat pidi asjaolud omale selgeks tegema, ei ole põhjust ka kliendiga (asjaolude väljaselgitamiseks ja täpsustamiseks) suhtlemisele kulutatud aega madalamalt hinnata. Eriti arvestades TMS §-i 45 üldsõnalisust ning
2-23-15973 seda, et vaidlus taandus asjaoludele (konkreetselt nende menetlusosalistega seotud faktiliste asjaolude hindamisele ja võrdlemisele).
29.Vandeadvokaadist lepingulise esindaja seesugust tunnitasu hagita menetlustes on Riigikohus põhjendatuks pidanud näiteks 30.11.2022 kohtumääruses nr 2-21-13599 (p 15) ning Tallinna Ringkonnakohus 17.08.2023 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-23-3877 (p 71). Üldisemalt on Riigikohus pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks näiteks 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3‐2‐1‐159‐16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 02.06.2021, 2-19-5942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4).
30.Kokkuvõtlikult loeb maakohus TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kulu summas 1908 eurot (8 tundi ja 50 minutit * 216 eurot). Puudutatud isikute taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb avaldajal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.