X avaldus täitemenetluse ajatamiseks (täiteasi nr 014/2023/2801)
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 29.11.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Indrek Repnau Puudutatud isikud (sissenõudjad) Y (isikukood XXXXXXXXXXX) ja C (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.11.2023 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud määruskaebemenetluses X kanda.
4.Mõista Xlt solidaarselt Y ja C kasuks välja menetluskulude hüvitis 378 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Asjaolud ja menetluse käik
1.X (avaldaja) esitas 10.11.2023 maakohtule avalduse täiteasjas nr 014/2023/2801 täitmise tähtaja pikendamiseks.
2.Avaldaja elas alates 2006. aastast korteris aadressiga VVV. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-19-7085 müüs kohtutäitur täiteasja nr 014/2023/367 raames korteriomandi avalikul enampakkumisel. Ostuhind laekus täituri ametikontole 12.10.2023. 18.10.2023 koostas kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise otsuse ja jaotas enampakkumise tulemi. 26.10.2023 saatis täitur avaldajale kinnisasja väljaandmise täitmisteate täiteasjas nr 014/2023/2801, milles oli korteri valduse väljaandmise vabatahtliku täitmise tähtaeg 15.11.2023. Avaldaja esitas taotluse, milles palus määrata vabatahtlikuks täitmise tähtajaks 17.01.2024, kuid täitur jättis taotluse rahuldamata. Avaldaja hinnangul anti talle täitemenetluses korteri vabastamiseks ebamõistlikult lühike tähtaeg (20 päeva). Mõistlik eluruumi vabastamise tähtaeg oli kolm kuud ning avaldajal ei olnud võimalik elukohta nii lühikese aja jooksul vahetada. Avaldaja palus kohtul pikendada korteri valduse väljaandmise vabatahtliku täitmise tähtaega kuni 17.01.2024. Asja lahendamisel tuli arvestada asjaoludega, et avaldaja oli osaliselt töövõimetu ning tal oli keskmine liikumispuue. Juhul, kui kohus leiab, et põhjendatud ei ole avaldajale anda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 sätestatud kolmekuuline tähtaeg, palus avaldaja määrata mõistlik tähtaeg korteri väljaandmiseks. Puudutatud isikute seisukoht
3.Y ja C (puudutatud isikud) vaidlesid avaldusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluskulud tuli jätta avaldaja kanda, mõista avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja menetluskulude hüvitis 1908 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt seadusjärgses määras viivis. Avaldajal oli piisavalt aega omale uue elukoha leidmiseks ja korteri vabastamiseks. Vabatahtliku täitmise tähtaja määramine oli kohtutäituri kaalutlusõigus. Avaldajale oli uue elukoha leidmise ja vaidlusaluse korteriomandi vabastamise kohustus pikalt ette teada. Otsus, millega kohustati avaldajat korteriomand pärast enampakkumist vabastama, jõustus 06.02.2023. Rahaliste vahendite puudumine ei takistanud uue elukoha otsimist. Kuivõrd avaldaja keeldus puudutatud isikute korteri vabastamisest, pöördusid nad selle vabastamiseks kohtutäituri poole. 26.10.2023 edastas kohtutäitur avaldajale täitmisteate, millega määras korteriomandi vabatahtlikus vabastamiseks tähtaja kuni 15.11.2023. Poolte läbirääkimiste tulemusel lepiti kokku täitetoimingu edasilükkamises kahe nädala võrra ehk kuni 29.11.2023. Avaldaja ei toonud esile erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse vabatahtliku täitmise tähtaja teistkordseks pikendamiseks kuni 17.01.2024. Osaline töövõimetus ja keskmine liikumispuue ei takistanud korteriomandi vabastamist. Täitmise tähtaja pikendamine rikuks oluliselt puudutatud isikute omandiõigust ning tekitaks neile olulist kahju. Samuti oli tähtaja pikendamine kuni 17.01.2024 vastuolus TMS-ga. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 014/2023/2801 rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt solidaarselt puudutatud isikute kasuks välja menetluskulude hüvitise 1908 eurot ja seadusjärgses määras viivise. Maakohtu hinnangul ei esinenud käesolevas asjas TMS § 45 kohaldamist õigustavaid erandlikke asjaolusid. Kohus ei nõustunud avaldajaga, et kohtutäitur oleks pidanud avaldajale ilmtingimata andma kolme kuu pikkuse tähtaja korteriomandi vabatahtlikuks vabastamiseks. Avaldajale määratud tähtaeg, mida pikendati poolte kokkuleppel kuni 29.11.2023, oli asjaolusid arvestades põhjendatud ja piisav. Korteriomandi vabastamise kohustus oli avaldajale pikalt ette teada. Asjaolu, et avaldaja oli osaliselt töövõimetu ja tal oli osaline liikumispuue, ei andnud alust TMS § 45 kohaldamiseks. Avaldajal ei olnud määruse tegemise hetkel ega enampakkumise lõppemise ajal objektiivseid takistusi endale teise eluaseme leidmiseks. Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause kohaselt avaldaja kanda. Kohus luges puudutatud isikute lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 1908 eurot ja kohustas avaldajat alates kohtulahendi jõustumisest kuni 2 (5)
menetluskulude hüvitamiseni tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kohtu hinnangul olid puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg 8 tundi ja 50 minutit põhjendatud. Samuti ei olnud vandeadvokaadi puhul kiireloomulise ülesande täitmisel tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta) teenuse keskmist turuhinda ületav suurus. Avaldaja määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt solidaarselt puudutatud isikute kasuks välja menetluskulude hüvitise 1908 eurot. Kohus ei arvestanud menetluskulude väljamõistmisel hagita menetluse erisusi ja kohtupraktikat. Hagita menetluses ei saanud menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt tuli menetluskulud jätta selle isiku kanda, kelle huvides lahend tehakse. Avaldaja ei esitanud kohtule pahatahtlikku ega alusetut avaldust, vaid oli sunnitud kohtu poole pöörduma, sest Eesti kliimas oli kiirendatud korras väljatõstmine talvisel ajal avaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulud pidi kandma see pool, kes asjatu kohtuvaidluse põhjustas. Kohus jättis alusetult ja ebaõiglaselt menetluskulud avaldaja kanda, kuigi lahend tehti puudutatud isikute kasuks. Samuti ei olnud põhjendatud menetluskulude suurus ja õigusabi tunnihind, kuivõrd see teenis üksnes esindaja majanduslikku huvi. Menetluskulude suurus oli hagita menetlust arvestades ülepaisutatud ja avaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele vastamiseks.
7.Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
10.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas, millega kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt solidaarselt puudutatud isikute kasuks välja kulud 1908 eurot. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Maakohus tugines menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel TsMS § 172 lg 1 teisele lausele ning jättis kulud osundatud sätte alusel avaldaja kanda.
12.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-1811359, p 14; RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). 3 (5)
13.Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab TsMS § 172 lg 1 teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt RKTKo 11.03.2015, 32-1-87-14, p 29). Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 07.10.2020, 2-18811359, p 14; RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p 12).
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piire, kui jättis kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et kuivõrd avaldaja esitas avalduse täitemenetluse ajatamiseks, mis jäi rahuldamata, oli põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda.
15.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 05.02.2020, 214-14536, p 15; RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus ka õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ega esindaja tasumäära hindamisel kaalumispiire. Samuti on määrus piisavalt põhjendatud. Maakohus hindas puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust lähtudes dokumentide sisust ja toimingute vajalikkusest. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem.
16.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuivõrd maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks, teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgi ka ringkonnakohus.
18.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isikud esitasid menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati neile ringkonnakohtu menetluses õigusteenust kokku 4 tunni ja 40 minuti ulatuses tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta), s.o kokku 1008 eurot (käibemaksuga).
19.Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning seda, et sama esindaja esindas puudutatud isikuid ka maakohtus, leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikute lepingulise esindaja tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud 3 tunni ja 30 minuti ulatuses. Esindaja tunnitasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks, on vajalik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega moodustavad puudutatud isikute põhjendatud ja vajalikud menetluskulud määruskaebemenetluses kokku 756 eurot (3 tundi 30 minutit x 180 eurot + käibemaks).
20.Kohus märgib, et määruskaebuses vaidlustati nii menetluskulude jaotust kui ka nende kindlaksmääramist, mille vaidlustamisega tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise ajakulu proportsioon on antud juhul 50%, mistõttu tuleb määruskaebemenetluses avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja mõista menetluskulud 378 eurot (756/2). Vastavalt puudutatud isikute taotlusele 4 (5)
ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb avaldajal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi esitada määruskaebuse Riigikohtule. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.