Viru Maakohus
Tsiviilasja number
2-25-20836
Määruse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2025, Jõhvi
Tsviilasja menetlev kohtunik
Piret Raik
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi V. D. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479, asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) Hageja esindaja: A. J., (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Kostja: V. D. (ik XXX, avalduses märgitud elukoht: XXX; epost XXX, tegelik elukoht Venemaal)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Aktiva Finance Group OÜ esitas hagi V. D. vastu võlgnevuse nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. 4.12.2025 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagile 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 70 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 70 lg-le 4 kohaldatakse TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Kohtu hinnangul ei ole kohus pädev hagi menetlema, kuivõrd kostja elukoht ei ole Eesti Vabariigis. Rahvastikuregistri andmetel on kostja V. D. Venemaa Föderatsiooni kodanik. Enne 19.03.2025 tuli Venemaa Föderatsiooni kodanikust menetlusosalise puhul kohtualluvuse määratlemisel kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping. Arvestades, et Eesti-Vene õigusabileping on alates 19.03.2025 kehtetu, tuleb kohtualluvus kindlaks määrata Eesti seaduste alusel. TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 sätestab, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. 15.12.2025 on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kohtule teatanud, et Politsei- ja Piirivalveameti andmetel lahkus kostja V. D. Eesti Vabariigist 4.01.2025 Vene Föderatsiooni suunas. Rahvastikuregistris puuduvad kostja elukoha andmed, viimane Eestis registreeritud elukoht asukohaga XXX on endine alates 20.11.2025 (elukoht kehtis 19.02.2024-19.11.2025). TÖR-i andmete kohaselt on kostja tööleping X OÜ-ga lõpetatud TLS § 85 lg 1 alusel töötaja soovil 08.11.2024. Kinnistusregistri andmetel puudub kostjal kinnisvara. Tuginedes kogutud andmetele on alus arvata, et kostjal puudub elukoht Eesti Vabariigis ning tema elukoht on Venemaal. Kohtule pole esitatud poolte kokkulepet kohtualluvuse kohta, millest tulenevalt oleks asja pädev lahendama Eesti kohus (TsMS § 104 lg 3 p 2). Kohus on seisukohal olemasolevatele andmetel tuginedes, et Eesti kohtul ei ole pädevust asja lahendada ning jätab hagi läbivaatamata. TsMS § 425 lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmisel tagastatakse tasutud riigilõiv menetlusosalise
avalduse alusel TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.