6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7.Kohustada G. P.i vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut, so hiljemalt 12.12.2023. G. P. ei tohi kohtu loata pärast 1(5)
pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Kui G. P. vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8.Määrata Tiia Kalausi usaldusisiku tasu summas 870 eurot (sh käibemaks).
9.Anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 870 eurot (kaheksasada seitsekümmend koos käibemaksuga) Tiia Kalausile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ Civilex a/konto EEXXX Swedbank.
10.Pankrotihaldur Tiia Kalaus täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
11.Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta igaaastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 24.11.2024.a.
12.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja maksejõuetusavaldus
1.G. P. esitas 29.08.2023 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt G. P. on kinnipeetav. Kohustused tulenevad peamiselt jõustunud kohtulahenditest. Kohtumääruse põhjendused
2.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada G. P.i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalausi. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
3.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
4.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
5.Usaldusisik on tuvastanud, järgmist: 5.1 Võlgniku varad Transpordiameti registri kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu. Võlgnik ei ole enne maksejõuetusavalduse esitamist kolme aasta jooksul võõrandanud talle kuulunud vallas- ega kinnisvara. Pensioniregistri andmetel oli võlgnikul avatud pensioniregistri II sammas, s.t. kohustuslik pensionikonto. Kontol on 259,860 SEB Energiline Pensionifond osakut. Kohustusliku kogumispensioni osakud ei ole pankrotimenetluses võõrandatavad. Võlgnik omab K-Raha vabakasutuskontot. Kontole on 2023.a. jooksul teostatud rahalisi sissemakseid eraisikud (ema S.P.) summas 1230 eurot. Vanglas töötamise eest on saanud töötasu 218,19 eurot. Vangistuses viibimise ajal kehtib võlausaldajate nõuete rahuldamiseks VangS § 44 2(5)
sätestatu, mille kohaselt sissetulekust 50% peetakse kinni võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, 30% kantakse vabanemisfondi (see ei ole pankrotimenetluses arestitav) ning 20% on kinnipeetava kuludeks vangistuses. Võlgniku poolt ei ole tuludeklaratsioone esitatud viimasel kolmel aastal. 2022.a. on olnu laekumine ainult vanglast ja 2021. a. on töötasu saanud Lammutusspest OÜ-st 552,65 eurot, 2020.a. pole deklaratsiooni täidetud. Võlgniku nimele on avatud arvelduskonto SEB Pangas EEXXX, mille saldo on 0,00 eurot. 5.2 Võlgniku kohustused Kokku on võlgnikul usaldusisiku pool tuvastatud kohustusi 23 116,43 eurot. Kohustuste aluseks on jõustunud kohtulahendid, enamus kriminaalmenetlustes ning väärteomenetlustes esitatud trahvinõuded, mis kokku moodustavad 11 674,10 eurot. Rahaliste kohustuste osas on täitmata nõudeid 3 590,34 eurot ja täitamata kahju hüvitamise nõue 4 019,41 eurot. Kõikide teadaolevate nõuete aluseks on jõustunud kohtulahendid, mis on esitatud täitmiseks kohtutäituritele. Kogu võlasummast 2 066,43 eurot moodustavadki kohtutäiturite tasu ja kulude nõuded. Võlgnik on perekonnaseisult abielus. Abielu on sõlmitud 13.04.2022. Abikaasadele kohaldub ühisvara vararežiim. Rahvastikuregistri kohaselt on võlgnikul üks alaealine ülalpeetav (G. P., sünd. XXX, elukoht Soome Vabariik). Tuginedes eeltoodule on usaldusisik seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu.
6.HINNANG VÕLGNIKU MAKSEJÕULISUSELE Maksejõuetusavalduse esitamisel on võlgnik taotlenud pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik on seisukohal, et pankroti väljakuulutamiseks on alused olemas. Kohustustest vabastamise menetlus käesoleval ajal kehtiva FiMS § 45 lg 1 kohaselt samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 49 lg 1 kohaselt pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kohus otsustab võlgniku tema pankrotimenetluses täitamata jäänud kohustustest vabastamise. Antud juhul, kui kohus kuulutab välja pankroti ja algatab koos sellega kohustustest vabastamise menetluse, siis oleks kohtul võimalik otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine kolme aasta pärast, ehk siis eelduslikult 2026.a. novembris-detsembris. Võlgnik võib eelduslikult vabaneda kinnipidamisasutusest veebruaris 2025, seega oleks tal võimalik täita võlgniku kohustusi kohustustest vabanemiseks 1 aasta ja 9 kuu vältel. Kas võlgnik pärast vabanemist suudab ennast motiveerida ja täita võlgniku kohustusi selliselt, et saavutada eesmärk kohustustest vabanemiseks. Võlgniku võlgadest enamuse moodustavad erinevates kriminaalmenetlustes välja mõistetud menetluskulud. Tsiviilnõuded moodustavad kogunõuetest 727 eurot, mistõttu ainult nimetatud nõude puhul kohustustest vabastamise menetlus ei täidaks oma eesmärki. Tuginedes Riigikohtu 23.09.2015.a. määrusele kohtuasjas nr 3-2-1-92-15, on kohus asunud seisukohale, et pankrotimenetluse eesmärk ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Võlgnikul olev rahaline tsiviilnõue aeguks TsÜS § 157 lg 3 alusel 2024.aastal, seega enne võlgniku vabanemist ning seega olekski kohustustest vabastamise menetlus eelkõige kriminaalmenetlustes väljamõistetud menetluskuludest vabanemiseks. Pankrotimenetluses toimub võlgniku vangistuses viibimise ajal rahaliste vahendite arestimine vastavalt VangS § 44 sätestatule, seega sama, mis käesoleval ajal täitemenetluses, kui 50% ulatuses toimub arestimine võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. See vara kogutakse pankrotivarasse, mille arvelt tegelikult toimub vastavalt seadusele esmajoones pankrotimenetluse kulude tasumine. Seega, võlausaldajate nõuete rahuldamine 3(5)
pankrotimenetluses ei ole tõenäoline. Juhul, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab koos sellega pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse, siis tuleb võlgnikul arvestada, et juhul kui kohus teda kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel täitamata jäänud kohustustest ei vabasta, siis on võlausaldajatel võimalik pankrotimenetluses tunnustatud nõuet täita täitemenetluses järgmise 10 aasta jooksul , mis on kindlasti tunduvalt pikem periood, kui ilma pankrotimenetluseta täitemenetluses oleva nõude võimalik aegumine vastavalt seaduses sätestatule.
7.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik on vande andmiseks kohustatud PankrS § 86 lg 1 alusel. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
10.FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
11.Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest 4 vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu
12.Usaldusisik Tiia Kalaus on esitanud tasunõude 870 eurot (sh käibemaks). FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
13.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 870 eurot koos käibemaksuga.
4(5)
Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
14.PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
15.PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus nõustub usaldusisiku taotlusega, et kuna võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, siis tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus usaldusisiku tasu suuruseks 870 eurot (sh käibemaks eurot), annab võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 870 eurot (sh käibemaks) ja määrab 870 eurot hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu tuleb välja mõista OÜ- Civilex (a/konto EEXXX Swedbank) kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.