1.Kinnitada U.P ja Bigbank AS poolt 10.12.2025 allkirjastatud ning 11.12.2025 kohtule edastatud kompromiss järgmise sisuga:
1.1.Kostja tasub Hagejale lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 3062,18 eurot vastavalt punktis 1.1.1. ja 1.1.2. sätestatud kokkuleppele alljärgnevalt:
1.1.1.Kostja tasub punktis 1.1. nimetatud kohustuse maksegraafiku alusel, tasudes alates 2025. a detsembrist kuni 2026. a novembrini iga kuu 10. kuupäevaks Hagejale 400,00 eurot;
1.1.2.10.07.2026. a on Kostja kohustatud tasuma Hagejale 262,18 eurot ühekordse maksena.
1.2.Hagiavalduse esitamisel tasus Hageja riigilõivu 438,54 eurot, millest 219,27 eurot taotleb Hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi. Hageja palub tagastada nimetatud summa Bigbank AS arveldusarvele nr EE301010002006454004, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-24-136695, U.P riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud menetluskulud, seal hulgas maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 156,46 eurot ja lisaks pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 219,27 eurot tasub Kostja Hagejale. Nimetatud kulud on arvestatud p.-is 1.1. välja toodud võlgnevuses.
Pooled on leppinud kokku p-s 1.1. võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel, vastavalt maksegraafikule tasub Kostja võlgnevuse Hageja arveldusarvele EE647575200000140591 märkides selgituseks „2-24-136695, U.P võlgnevus“
1.5.Kui Kostja ei tasu p-des 1.1.1. ja 1.1.2. nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on
Tsiviilasi nr 2-24-136695 maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 (kakskümmend viis) päeva, on Hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist Kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lisaks on pooled leppinud kokku, et kui esineb käesolevas punktis viidatud rikkumine (tasumisega viivitamine), on Hagejal õigus nõuda Kostjalt edasiulatuvat viivist lepingu CL-EEC-22001080 raames 12,90% ja lepingu CL-EEC-22011731 raames 8,80% tagastamata krediidisummalt alates Kompromissi sõlmimisest.
Kui Kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone.
1.7.Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud Pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
1.8.Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad Pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.
1.9.Pooled kinnitavad, et käesolev Kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu Poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele.
1.10.Pooled kinnitavad, et Kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning Kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele.
1.11.Pooled kinnitavad, et nad on Kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) Kompromissi sõlmimiseks Kompromissis toodud tingimustel.
1.12.Juhul, kui käesoleva Kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-136695.
3.Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
4.Määruse jõustumise järel tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel 22.01.2025 tasutud riigilõivust pool, s.o 219,27 eurot, mis kanda Bigbank AS arvelduskontole nr EE301010002006454004, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-24-136695, U.P riigilõivu osaline tagastamine“.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlust lõpetava kohtumääruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4). Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). 2
Tsiviilasi nr 2-24-136695 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD
1.Bigbank AS (hageja) esitas 10.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult U.P (kostja) 4725,60 euro saamiseks. Kohus tegi 14.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus 08.01.2025 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Pärnu Maakohtule.
2.Hageja esitas 23.01.2025 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu krediidilepingu nr CL-EEC22001080 alusel 3059,93 euro väljamõistmiseks (millest 10,00 eurot sissenõudekulu, 113,39 eurot intress, 7,96 eurot lepingu haldustasu, 226,34 eurot viivis ja 2702,24 eurot tagastamata krediidisumma) ja krediidilepingu nr CL-EEC-22011731 alusel 1793,62 euro väljamõistmiseks (millest 10,00 eurot sissenõudekulu, 47,44 eurot intress, 39,44 eurot lepingu haldustasu, 91,71 eurot viivis ja 1605,03 eurot tagastamata krediidisumma). Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise tagastamata krediidisummalt vastavalt 12,9% (krediidileping CL-EEC-22001080) ja 8,80% (krediidileping nr CL-EEC-22011731) aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Pärnu Maakohus 27.10.2025 võttis eelnimetatud hagiavalduse menetlusse.
3.Pooled esitasid kohtule 25.11.2024 kinnitamiseks kompromissi. Kompromissi kohaselt pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 5 639,93 eurot selliselt, et alates 2025 detsembrist kuni 2026 novembrini tasub kostja iga kuu 10. kuupäevaks hagejale 400,00 eurot ning 10.12.2026 on kostja kohustatud tasuma hagejale võla jäägi ühekordse maksena. Juhul, kui kostja täidab kompromissis sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on võimalik enne punktis 1.2 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada hagejale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 438,54 eurot, millest 219,27 eurot taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi. Hageja palub tagastada nimetatud summa Bigbank AS arveldusarvele nr EE301010002006454004, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-24-136695, U.P riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud menetluskulud, seal hulgas maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 156,46 eurot ja lisaks pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 219,27 eurot tasub kostja hagejale. Nimetatud kulud on arvestatud p.-is 1 välja toodud võlgnevuses. Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel, vastavalt maksegraafikule tasub kostja võlgnevuse hageja arveldusarvele EE647575200000140591 märkides selgituseks „2-24-136695, U.P võlgnevus“ Kui kostja ei tasu p-des 1.1 ja 1.2. nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 (kakskümmend viis) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lisaks on pooled leppinud kokku, et kui esineb käesolevas punktis viidatud rikkumine (tasumisega viivitamine), on hagejal õigus nõuda kostjalt edasiulatuvat viivist lepingu CL-EEC-22001080 raames 12,90% ja lepingu CL-EEC-22011731 raames 8,80% tagastamata krediidisummalt alates kompromissi sõlmimisest. Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud Pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused. Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele. Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel. Juhul, kui käesoleva 3
Tsiviilasi nr 2-24-136695 kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust. Pooled on teadlikud, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; pooled lepivad kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest; tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded kuuluvad täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.
4.Kohus jättis 27.11.2025 esitatud kompromissilepingu käiguta.
5.Pooled esitasid 11.12.2025 kohtule 10.12.2025 allkirjastatud kompromissi, milles oli arvestatud kohtu selgitustega seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte mitte järgimisega ning sellest tulenevalt kokkulepitud summat vähendatud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud dokumentidega ja 11.12.2025 esitatud kompromissilepinguga, on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kinnitab üksnes kompromissi tingimused (kokkulepped), kohus ei pea vajalikuks kompromissi tingimustena kinnitada poolte kinnitusi ja taotluseid. Seoses resolutsiooni numeratsiooniga kohus muutis kompromissis viiteid punktile lähtuvalt resolutsiooni numeratsioonist.
7.Kuna pooled ei ole kohustuste täitmise korda määranud, kohus selgitab, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-st 2 loetakse ebapiisava makse tasumisel täidetuks esmalt võla sissenõudmiseks tehtud kulud, seejärel põhivõlg, kolmandaks intress ja neljandas järjekorras muud kohustused.
8.Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud.
9.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja kanda jääb menetluskulu summas 375,73 eurot. Komprimissiga hõlmamata menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
10.Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist, s.o 219,27 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 22.1.2025 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 438,54 eurot, millest pool on 219,27 eurot. Kohus hageja taotluse rahuldab.
11.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaja ühele 4
Tsiviilasi nr 2-24-136695 päevale. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.