Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
23. november 2023, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasi
A K avaldus Tallinn, Paldiski mnt 219a korteriühistu vastu 12.06.2023 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-23-9098
nende Avaldaja: A K (isikukood xxxx) Puudutatud isik: Tallinn, Paldiski mnt 219a korteriühistu (registrikood 80304889), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Elar Kosseson, Eduard Kristapson ja Alexander Levchenko Ärakuulamine 05.10.2023
Resolutsioon
1.Jätta vastu võtmata ja tagastada avaldajale 06.10.2023, 08.10.2023, 09.10.2023, 07.11.2023 ja 10.11.2023 esitatud menetlusdokumendid.
2.Jätta A Ki avaldus Tallinn, Paldiski mnt 219a korteriühistu vastu 12.06.2023 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud A Ki kanda. Tallinn, Paldiski mnt 219a korteriühistul rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.A K esitas 24.06.2023 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Paldiski mnt 219a korteriühistu vastu 12.06.2023 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et on oluliselt rikutud seaduse ja põhikirja nõudeid.
2.Avaldaja selgituste kohaselt oli 12.06.2023 üldkoosoleku näol tegemist kordusüldkoosolekuga pärast seda, kui 25.05.2023 korraline üldkoosolek ei olnud osalejate vähesuse tõttu otsustusvõimeline.
Avaldaja tugineb järgmistele rikkumistele:
3.1.korteriühistu põhikirja punkti 5.4. on oluliselt rikutud (25.05.2023 üldkoosoleku kokkukutsumine toimus viienda kuu lõpus);
3.2.korteriühistu põhikirja punkti 5.7. on oluliselt rikutud (25.05.2023 üldkoosoleku kokkukutsumine toimus üheksa päeva enne koosoleku toimumist);
3.3.korteriühistu põhikirja punktid 5.19.6., 5.7.2. on oluliselt rikutud (majanduskava ei ole koostatud, ei ole esitatud üldkoosolekule);
3.4.Mittetulundusühingute seaduse § 36. on oluliselt rikutud (üldkoosoleku poolt kinnitamata 2022. aasta majandusaasta aruanne on esitatud registrile 25.03.2023);
3.5.Korteriühistu põhikirja punkt 5.12. on oluliselt rikutud (päevakord on muudetud);
3.6.Korteriühistu põhikirja punkt 5.17. on oluliselt rikutud (protokoll on tehtud kättesaadavaks ilma osavõtnute nimekirjata);
3.7.Korteriühistu põhikirja punkt 5.14. on oluliselt rikutud (12.06.2023 üldkoosolekul viibis vähemalt üks isik, kes ei ole korteriühistu liige, keda ei ole kutsutud päevakorras märgitud juhatuse otsusega, kellel üldkoosoleku luba puudub);
3.8.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45., korteriühistu põhikirja punkt 3.1.4. on oluliselt rikutud (korteriühistu liikme õigus saada korteriühistuga seotud teavet on piiratud);
3.9.2022. aasta majandusaasta aruanne on ebaõige ja raamatupidamise seadusega vastuolus, sealhulgas on tulu ettevõtlusest olulisel määral kajastamata, Raamatupidamise seaduse § 16. 3), 4), 9), § 24 oluliselt rikutud.
4.05.10.2023 toimunud ärakuulamisel loobus avaldaja etteheites seoses Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 rikkumisega ehk teabe piiramisega.
Puudutatud isik vaidleb esitatud avaldusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
6.Puudutatud isik selgitab, et korraline üldkoosolek pidi toimuma 25.05.2023, kuid puudus kvoorum, mistõttu kutsuti kokku sama päevakorraga korduskoosolek, mis toimus 12.06.2023. Korduskoosolek oli otsustusvõimeline, sellel osales isiklikult ja esindajate vahendusel kokku 57 korteriomanikku ehk 57% omanikest.
7.Puudutatud isik selgitab, et korduskoosolekul osales ka avaldaja. Avaldaja seadis enda kandidatuuri juhatuse liikmeks valimisel, osutus valituks, kuid esitas kohe juhatuse kohalt tagasiastumise avalduse.
8.Puudutatud isik selgitab, et ühtegi vastuväidet või eriarvamust avaldaja korduskoosolekul ei esitanud.
9.Puudutatud isik möönab, et korteriomanike korduskoosoleku kokkukutsumise teade oli saadetud välja ühepäevase hilinemisega, kuid eelnimetatud rikkumine ei ole õiguslikus mõistes sedavõrd oluline, mis tingib 57 korteriomaniku poolt vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise.
10.Puudutatud isik möönab, et koosolekut ei kutsutud kokku neli kuud pärast majandusaasta lõppemist, kuid puudutatud isiku hinnangul ei ole ka selles osas tegemist olulise rikkumisega.
2-23-9098
11.Seonduvalt majanduskavaga selgitab puudutatud isik, et tegemist ei ole rikkumisega, sest KrtS § 49 lg 5 alusel kehtib vana majanduskava kuni uue kehtestamiseni.
12.Seonduvalt avaldaja etteheitega, et majandusaasta aruanne esitati 25.05.2023, kuid see kinnitati alles 12.06.2023 koosolekul selgitab puudutatud isik, et kui üldkoosolekul ei võeta vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsust, esitab juhatus äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruande vastava märkega (MTÜS § 36 lg 51).
13.Puudutatud isik ei näe, et raamatupidaja osalemine kordusüldkoosolekul oleks mistahes rikkumine.
14.Seonduvalt avaldaja etteheitega, et 12.06.2023 koosoleku protokollile ei ole lisatud registreerimislehte, esitab puudutatud isik tõendi, et registreerimisleht oli esitatud, nagu ka volikirjad.
15.Puudutatud isik vaidleb vastu päevakorra muutmise etteheitele, sest päevakorda lisati avaldaja enda poolt juhatusele esitatud päevakorrapunktid. Puudutatud isik osundab, et avaldaja poolt õiguste kuritavitamine ei ole lubatav, samuti nagu vastuväide avaldaja enda poolt taotletud päevakorrapunktide lisamisele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Pärast 05.10.2023 ärakuulamist, kus kohus lõpetas asja arutamise ja määras lahendi teatavaks tegemise aja, esitas avaldaja 06.10.2023, 08.10.2023, 09.10.2023, 07.11.2023 ja 10.11.2023 täiendavad menetlusdokumendid ja selgitused.
17.TsMS § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 329 lg 1 kohaselt menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada.
18.Olukorras, kus kohus lõpetas 05.10.2023 asja arutamise ja määras lahendi teatavaks tegemise aja, on kõik hilisemad menetlusdokumendid esitatud hilinenult, kohus jätab dokumendid vastu võtmata ning tagastab avaldajale 06.10.2023, 08.10.2023, 09.10.2023, 07.11.2023 ja 10.11.2023 esitatud menetlusdokumendid.
19.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus rahuldamisele ei kuulu.
20.KrtS § 29 lg 2 esimese lause kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. KrtS § 29 lg 2 ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 koostoimes võib avaldaja nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi
5.lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle ning kohus tuvastab need järgmiselt:
22.1.12.06.2023 korduskoosolek kutsuti kokku 29.05.2023 teatega (dtl 79);
2-23-9098
22.2.Korteriühistu põhikirja p 5.7 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest teatada ette vähemalt 14 päeva (dtl 69);
22.3.12.06.2023 korduskoosoleku päevakord erineb 25.05.2023 koosoleku päevakorrast, st päevakorda on lisatud küsimusi, mida 25.05.2023 päevakorras ei esine (dtl 78-79);
22.4.Avaldaja osales 12.06.2023 koosolekul;
22.5.Avaldaja ei esitanud 12.06.2023 koosolekul vastuväited kokkukutsumise korra rikkumisele (dtl 118)
23.Avaldaja on seisukohal, et 25.05.2023 üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, sest üldkoosoleku kokkukutsumisest teatati e-kirja teel 15.05.2023 ehk 9 päeva enne koosoleku toimumist, kuid põhikirja punkti 5.7 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest teatada vähemalt 14 päeva enne koosoleku toimumist. Selles, et üldkoosoleku toimumisest 14 päeva ette ei teatatud, vaidlus puudub. Kuivõrd 25.05.2023 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, ei oma tähendust see, kas 25.05.2023 koosoleku kokkukutsumisel tähtaega järgiti või mitte.
24.Veel enam, kohus arvestab, et 12.06.2023 koosolek vastab oma sisult korralise koosoleku tingimustele ning ühtegi korduskoosoleku õiguslikku elementi tegelikult 12.06.2023 koosolekul ei rakendatud. Teisisõnu ei diferentseeritud korduskoosoleku kokkukutsumist, näiteks oluliselt lühema kokkukutsumise tähtaja kaudu, samuti erines 25.05.2023 ja 12.06.2023 koosoleku päevakord. Ühtlasi puudus vajadus kohaldada KrtS § 23 lg-t 1 ehk lugeda koosolekut otsustusvõimeliseks osalejate arvust olenemata. 12.06.2023 koosolekul osales 57 omanikku, kellele kuulub 57% korteriomanditest, mistõttu oli koosolek otsustusvõimeline KrtS § 20 lg 2 tähenduses ning mistahes rikkumised, mis võisid esineda 25.05.2023 koosoleku kokkukutsumisel, ei oma asja lahendamisel tähtsust ega muuda 12.06.2023 koosolekul vastuvõetud otsuseid tühiseks.
25.Avaldaja seisukohtadest võib aru saada, et avaldaja tugineb ka 12.06.2023 koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele, kuivõrd koosolekust teatati ette 13, mitte 14 päeva.
26.Avaldaja kinnitas 05.10.2023 ärakuulamisel, et ta ei esitanud 12.06.2023 üldkoosolekul vastuväidet, et kokkukutsumine toimus lühema kui 14-päevase etteteatamisega.
27.Tallinna Ringkonnakohus on 27.08.2020 määruses asjas nr 2-20-2544 selgitanud, et KrtS § 29 lg 1 on sõnastatud sisuliselt identselt äriseadustiku (ÄS) §-dega 1721 ja 296. Riigikohus leidis ÄS viidatud sätete tõlgendamisel, et need näevad ette kaks võimalust lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks: esimese lause kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise see, kui kõik osanikud või aktsionärid on vaatamata rikkumisele koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama; teise lause järgi kõrvaldab otsuse tühisuse ka nende osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiit koosolekul vastu võetud otsustele. Esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites. Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-44-17, p 15; nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik). Ringkonnakohus leidis, et sama põhimõte ja tõlgendus on asjakohane ka KrtS § 29 lg 1 kohaldamisel. Maakohus jagab vastavat tõlgendust ja kohaldab seda käesolevas tsiviilasjas.
28.Nagu ka asjas 2-20-2544, on käesoleval juhul tegemist eelmises lõigus teise võimalusena käsitletud juhtumiga. Avaldaja osales vaidlusalusel koosolekul ega esitanud vastuväidet sellele, et koosolek kutsuti kokku lühema etteteatamise ajaga, kui põhikirjas ette nähtud. Avaldaja ei vaielnud vastu sellele, et otsustatakse juhatuse valimine, ta kandideeris ka ise juhatusse ja osales hääletamises ja osutus ka juhatusse valituks, kuid seejärel loobus juhatuse töös osalemisest. Sellises olukorras ei ole tuginemine käesolevas asjas väitele, et tema suhtes on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, kooskõlas hea usu põhimõttega (TsMS § 199 lg 1).
2-23-9098
29.TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku liikmed järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seega on avaldaja minetanud õiguse tugineda 12.06.2023 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele ning sellel alusel jätab kohus avaldaja nõude otsuse tühisuse tuvastamiseks või otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
30.Avaldaja leiab, et 12.06.2023 üldkoosoleku otsus tuleb tunnistada kehtetuks põhjusel, et korteriühistu juhatus ei koostanud korteriühistu majandusaastaks majanduskava. Olgugi, et majanduskava kehtestamise kohustus korteriühistu juhatusel on, ei too selle kohustuse mittetäitmine ja uue majanduskava koostamata jätmine 12.06.2023 korteriühistu üldkoosoleku otsuse, mille päevakorras ei ole uue majandusaasta majanduskava kinnitamist, kehtetust. Puudub vastuolu seaduse või põhikirjaga. Majanduskava koostamata ja kehtestamata jätmine ei ole rikkumine ka KrtS § 41 lg 5 kohaselt, kuivõrd kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Kohus ei tuvasta vastuolu seaduse või põhikirjaga, seega ei esine aluseid 12.06.2023 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et juhatus ei koostanud majanduskava.
31.Avaldaja leiab, et 12.06.2023 üldkoosoleku otsus tuleb tunnistada kehtetuks põhjusel, et 2022 aasta majandusaasta aruanne on esitatud registrile 25.03.2023, kuid aruande registrile esitamise eeldus oli selle kinnitamine üldkoosolekul.
32.Kinnitamata majandusaasta aruande esitamine registrile ei ole kohtu hinnangul seaduse rikkumine. Kuigi KrtS § 51 lg 1 kohaselt kohaldatakse korteriühistu majandusaasta aruandele MTÜS § 36 lg-tes 1-4 sätestatut, tuleb kohtu hinnangul analoogia korras kohaldada ka MTÜS § 36 lg 51, mille kohaselt kui üldkoosolekul ei võeta vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsust, esitab juhatus äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruande vastava märkega. Kohus asub seisukohale, et MTÜS § 36 lg-le 51 mitteviitamine KrtS § 51 lg-s 1 on õiguslünk, arvestades, et KrtS § 51 kehtib praeguses redaktsioonis alates 01.01.2018, kuid MTÜS § 36 lg 51 jõustus 01.02.2023. Teiseks, isegi kui asuda seisukohale, et 25.05.2023 registripidajale kinnitamata majandusaasta aruande esitamine kujutab endast seaduse rikkumist, ei kujuta sama aruande kinnitamine 12.06.2023 üldkoosolekul endast mistahes seaduse või põhikirja rikkumist, mis tingiks otsuse kehtetuks tunnistamise.
33.Avaldaja leiab, et 12.06.2023 üldkoosoleku otsus tuleb tunnistada kehtetuks põhjusel, et 12.06.2023 korduskoosoleku päevakorra punkt „juhatuse valimine“ on päevakorra lõpus, mitte alguses, nagu kutses.
34.Seadusest ei tulene, et üldkoosolekul peab päevakorras olevaid küsimusi arutama täpselt samas järjekorras, nagu need olid märgitud üldkoosoleku kutses. KrtS § 201 mõtteks ja eesmärgiks on, et üldkoosolekul ei arutataks küsimusi, mida ei ole eelnevalt päevakorda võetud ja millest ei ole kokkukutsumisel teavitatud. Päevakorrapunktide järjekorra muutmine ei kujuta endast mistahes seaduse või põhikirja rikkumist, mis tingiks otsuse kehtetuks tunnistamise.
35.Avaldaja leiab, et 12.06.2023 üldkoosoleku otsus tuleb tunnistada kehtetuks põhjusel, et 12.06.2023 korduskoosoleku protokoll on korteriühistu liikmetele kättesaadav ilma lahutamata lisadeta.
36.Asjas on tõendatud, et üldkoosoleku protokoll on koostatud koos registreerimislehega (dtl 5964) ehk kooskõlas MTÜS § 21 lg-ga 6. Seega ei ole protokolli koostamisel rikutud seaduse nõudeid. Asjaolu, et protokoll on pärast selle koostamist edastatud liikmetele, sh avaldajale e-kirja teel ilma registreerimislehtedeta, ei tähenda, et protokolli koostamisel on MTÜS § 21 lg 6 nõudeid rikutud.
37.Avaldaja leiab, et 12.06.2023 üldkoosoleku otsus tuleb tunnistada kehtetuks põhjusel, et üldkoosolekul viibis vähemalt üks isik, kes ei ole KÜ liige, keda ei ole kutsutud päevakorras märgitud otsusega ja üldkoosoleku luba isiku osalemiseks puudus.
38.KrtS ega MTÜS üldkoosolekut puudutav regulatsioon ei keela kõrvaliste isikute osalemist üldkoosolekul. Asjaolu, et põhikirja punktis 5.14 on sätestatud, et isikud, kes ei ole ühistu liikmed ja keda ei ole kutsutud üldkoosolekule päevakorras märgitud juhatuse otsusega, ei või osaleda üldkoosolekul ilma üldkoosoleku vastava loata, ei too endaga kaasa üldkoosolekul vastuvõetud
2-23-9098 otsuste kehtetust. KrtS § 17 lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega. Põhikirja punkt, mis keelab kolmandate isikute, kelleks võib muuhulgas olla näiteks liikme tõlk, nõustaja või esindaja, osavõtu koosolekust, ei ole seaduse mõttega kooskõlas. Isegi kui põhikirja punkti 5.14 pidada seadusega kooskõlas olevaks, ei ole vastava põhikirja punkti mittejärgmise eesmärgiks kaasa tuua üldkoosoleku otsuste kehtetuse.
39.Avaldaja leiab, et 12.06.2023 üldkoosoleku otsus tuleb tunnistada kehtetuks põhjusel, et korraline üldkoosolek kutsuti kokku 25.05.2023 ehk majandusaasta lõppemisest viienda kuu lõpus, kuid põhikirja p 5.4 kohaselt kutsutakse koosolek kokku 4 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.
40.Põhikirja punkti 5.4 eesmärgiks ei ole ega saa olemuslikult olla, et juhul, kui majandusaasta lõppemisest 4 kuu jooksul üldkoosolekut kokku ei kutsuta, siis on kõik hilisemal ajal kokku kutsutud üldkoosolekutel vastu võetud otsused, sh majandusaasta aruande kinnitamised kehtetud. Avaldaja tõlgenduse jaatamine muudaks olemuslikult võimatuks majandusaasta aruande kinnitamise juhul, kui mistahes põhjusel ei ole korralist koosolekut majandusaasta lõppemisest 4 kuu jooksul kokku kutsutud. Seega kuigi põhikirja punktis 5.4 sätestatud tähtaega ei olnud järgitud, ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis tingiks otsuse kehtetuks tunnistamise.
41.Avaldaja on 12.06.2023 üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel tuginenud ka sellele, et majandusaasta aruande kinnitamisel tugineti täiendavalt ühistuvälise isiku (audiitori) hinnangule, et majandusaasta aruanne vastab seadusele (dtl 77). Avaldaja on seisukohal, et rikkumiseks on asjaolu, et audiitori hinnang on tellitud ilma üldkoosoleku loata.
42.Seadusest ei tulene juhatusele kohustust küsida üldkoosoleku luba raamatupidamis- või audiitorteenuse või nõustamisteenuse tellimiseks, veendumaks, et koostatud majandusaasta aruanne on seaduslik. Asjaolu, et avaldajale ei meeldi, et juhatus konsulteeris täiendavalt auditoori pädevust omava isikuga, ei kujuta endast ei seaduse ega põhikirja rikkumist, mis tingiks otsuse kehtetuks tunnistamise.
43.Etteheitest, et juhatus piirab korteriühistu liikme õigust saada korteriühistuga seotud teavet, avaldaja 05.10.2023 ärakuulamisel loobus (dtl 118).
44.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus rahuldamisele ei kuulu, sest aluseid vaidlustatud 12.06.2023 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei esine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
Arvestades asjaoluga, et avaldus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
47.Puudutatud isik ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning toimikust nähtuvalt ei ole puudutatud isikul menetluskulusid tekkinud, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
48.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.