Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Priit Palmiste Anna-Mariel Kink 17.12.2025, Tallinn 2-25-11251 M Su maksejõuetusavaldus Avaldaja (võlgnik): M S (isikukood xxx) Usaldusisik: Piret Altosaar (isikukood xxx) Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada võlgniku, M Su võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt: Võlausaldaja
Kohustuse kogusumma
(EUR)
Kohustuse täitmise periood
Kohustuse täitmise sagedus
Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv ja suurus
2.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Piret Altosaar.
3.Võlgnik peab tegema esimesed osamaksed ümberkujundamiskava kinnitamisele (käesolevale määrusele) järgneva kuu 10. kuupäeval.
4.Võlgnik on kohustatud iga kuue kuu järel esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb esitada 17.06.2026.
5.Jätta võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Jätta ülejäänud menetluskulud võlgniku kanda.
6.Määrata usaldusisiku Piret Altosaare tasuks 455 eurot (käibemaksuta), mis tuleb välja maksta võlgniku poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt. Väljamakse teostada Usaldus ja Õigus OÜ arvelduskontole nr xxx.
7.Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta on esitanud sellele eelnevalt vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M S (võlgnik) esitas 13.07.2025 kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt palus võlgnik enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.18.07.2025 määrusega võttis kohus võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, mh nimetas võlgniku usaldusisikuks Piret Altosaare ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule 30 päeva jooksul määruse tegemisest võlgniku vara- ja võlanimekiri ning enda hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta.
3.26.09.2025 istungil leidsid usaldusisik ja võlgnik, et arvestades seda, et võlgnikul on püsiv sissetulek, samuti võlgniku kohtususte suurust, oleks kõige mõistlikum võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine.
4.29.09.2025 määrusega algatas kohus võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse. Mh kohustas võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks kohtu deposiiti 1000 eurot kolme osamaksega. Võlgnik on osamaksed tasunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine
5.Kohtule esitatud võlgniku võlgade ümberkujundamiskava vastab seaduse nõuetele. Kavast nähtub muu hulgas, millised võlgniku kohustused ja millisel viisil ümber kujundatakse, ning mis on kava täitmise tähtaeg.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 2 lg 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
7.Võlgade ümberkujundamisel otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid meetmeid kasutada.
8.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse selline jaotamine, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.
9.Kohus leiab, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada, et võlgnikul on stabiilne sissetulek ning ta on valmis tegema jõupingutusi makseraskuste ületamiseks. Usaldusisiku selgituste kohaselt aitab võlgade ümberkujundamine võlgnikul makseraskused ületada võlausaldajate huvisid arvestades. Võlgniku igakuine püsiv sissetulek on 1300 eurot. Sellest kulub ligikaudu 300 eurot eluasemekuludeks (kommunaalteenused ja muud jooksva elamisega seotud kulud). Võlgnik elab emale kuuluvas korteris ega maksa üüri, mistõttu tema püsikulud on mõõdukad ja stabiilsed. Võlgnikul on xxx-aastane laps, kelle suhtes puudub hetkel igakuine ülalpidamiskohustus. Siiski on võlgnik võlgade ümberkujundamise kava koostamisel arvestanud ka võimalusega, et elatise tasumise kohustus võib tulevikus tekkida. Sellisel juhul tuleks tasuda elatist 290 eurot kuus. Võlgnik on valmis tasuma võlgade ümberkujundamise kava alusel igakuiselt kuni 400 eurot. Arvestades võimalikku elatise tekkimise kohustust, on kava igakuiseks maksesummaks planeeritud 338 eurot, mis tagab kava realistliku täitmise ka juhul, kui ülalpidamiskohustus peaks taastuma.
10.FIMS § 24 lg 1 näeb ette, et pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik võlausaldajatele ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil.
11.Võlausaldajad Xxx AS ja kohtutäitur xxx on avaldanud enda nõusolekut kavaga. xxx AS esitas vastuväite. Ülejäänud võlausaldajad seisukohta ei avaldanud.
12.xxx AS leiab enda vastuväites, et ümberkujundamiskavaga ei ole kõiki võlausaldajaid koheldud võrdselt. Ümberkujundamiskavas on kõikide võlausaldajate kohustuse täitmise ulatuse protsent erinev. Lisaks on xxx AS kohustuse täitmise protsent peaaegu kõige madalam, mistõttu on xxx AS põhjendamatult astetatud teiste võlausaldajatega võrreldes ebasoodsasse olukorda. Võlausaldajale on arusaamatu ka ümberkujundamiskava pikkus,
milleks on 24 kuud. Kui pikendada kava ca 6 kuu võrra on võlgnikul võimalik kõik kohustused täies ulatuses täita. Võlausaldaja on seisukohal, et praegusel hetkel puudub vajadus ja põhjendus, miks tuleks võlgnikul kava täita 24 kuu jooksul. Kava tuleb pikendada selliselt, et võlgnik saaks võlausaldajate nõuded täita suuremas osas, näiteks 100% ja kava pikkusega 30 kuud.
13.Usaldusisiku selgituse kohaselt on ta kava koostamisel lähtunud põhimõttest, et kõik põhinõuded peavad olema 100% ulatuses rahuldatud ning kõrvalnõuded osaliselt. Arvestades, et mõnel võlausaldajal olid kõrvalnõuded oluliselt suuremad, on nende koguvõlgnevuse rahuldamise protsent paratamatult väiksem kui neil, kelle kõrvalnõuded olid väiksemad.
14.Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud, arvestades võlgniku maksevõimet, ümberkujundamiskava realistlikkust ning asjaolu, et kava kohaselt rahuldatakse kõikide võlausaldajate põhinõuded 100% ulatuses. Ümberkujundamiskava alusel rakendatakse kõigi võlausaldajate suhtes ühtseid arvestuspõhimõtteid, mille kohaselt rahuldatakse kõrvalnõuded üksnes ulatuses, mis jääb üle pärast põhinõuete katmist. Asjaolu, et võlausaldajate nõuete rahuldamise koguprotsent erineb, tuleneb võlausaldajate nõuete erinevast suurusest, eelkõige kõrvalnõuete osakaalust kogunõudes, ega tähenda, et mõnda võlausaldajat oleks koheldud oluliselt halvemini võrreldes teistega. Madalama koguprotsendiga võlausaldajate olukord ei tulene nende ebavõrdest kohtlemisest, vaid on ümberkujundamiskavas ettenähtud ühtsete arvestuspõhimõtete tagajärg.
15.Usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt saaks võlgnik pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse korral 1300-eurose sissetuleku juures usaldusisikule igakuiselt üle anda 89 eurot. Usaldusisik arvestas seejuures ka ülalpeetava olemasolu ning seda, et miinimumi ületavast osast jääb 25% võlgnikule kasutamiseks. Nendel eeldustel tasutaks võlausaldajate nõudeid kolme aasta jooksul kokku umbes 3202 euro ulatuses. Isegi võimaliku palgatõusu korral ei suureneks see summa eelduslikult märkimisväärselt. Seevastu kahe aasta pikkuse võlgade ümberkujundamise kavaga oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada 8124 euro ulatuses. Seega on käesolev võlgade ümberkujundamiskava võlausaldajatele oluliselt soodsam kui oleks võlgniku pankrot. Kohtu hinnangul on mõistlik ka võlgniku ümberkujundamiskavas avaldatud pingutus maksta kavas märgitud ulatuses võlad ära kahe, mitte kolme või rohkema aasta jooksul. Seda seetõttu, et nii saavad võlausaldajad kiiremini oma raha kätte ning ka võlgnik vabaneb võlgadest kiiremini, milline asjaolu võimaldab tal kiiremini alustada oma eluga rahalises mõttes puhtalt lehelt (fresh start).
16.FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
17.FIMS § 26 lg 4 kohaselt peab kohus lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindama muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete
koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.
18.Antud juhul on usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt võlgade ümberkujundamine võlausaldajate jaoks soodsam kui pankrotimenetlus. Pankrotimenetluses oleks võlausaldajatele võimalik teha kolme aasta jooksul väljamakseid 3202 euro ulatuses, kuid saneerimiskava kinnitamisel kahe aasta jooksul 8124 euro. Seega saavad võlausaldajad võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise korral peaaegu kolm korda rohkem raha kolmandiku võrra lühema aja jooksul.
19.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, käesoleva menetluse käigus on võlausaldajatel tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse kaudu. FIMS § 49 kohaselt kestaks kohustustest vabastamise menetlus kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saaks võlgniku igakuise sissetulekuga arvestada TMS § 132 sätestatut järgides. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole tuvastatav võlausaldajate jaoks ümberkujundamiskavast soodsam alternatiiv.
20.Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavas taotletud abinõud on lubatud. Võlgnikul tuleb täita oma kohustused igakuiste osamaksetena iga kuu 10. kuupäevaks. Võlgnik täidab oma kohustusi 24 kuu jooksul. Seadusandja on jätnud seaduses (FIMS) sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, seega on see kohtu diskretsiooniotsustus iga konkreetse üksikjuhtumi korral. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-10060 15.02.2023. a tehtud määruses leidnud, et võlgniku eesmärk kava täitmise järgselt tavapärasesse ellu naasta ja oma sissetulekut ise tarbida peab olema horisondil, hoomatavas kauguses ning 5-aastast perioodi saab pidada põhjendatuks. Käesoleval juhul on ümberkujundamiskava kestus oluliselt lühem, s.o 24 kuud. Kohtu hinnangul ei ole see ebamõistlik ega kahjusta võlausaldajate huve ülemääraselt. Võlausaldaja Swedbank AS on esitanud vastuväite, mille kohaselt tuleks ümberkujundamiskava kestust pikendada ligikaudu kuue kuu võrra, et võimaldada võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist, ei ole põhjendatud. Ümberkujundamiskava ei pea tagama võlausaldajate nõuete 100% rahuldamist ega olema maksimaalse võimaliku kestusega. Oluline on, et kava oleks võlgniku jaoks realistlik ja täidetav ning tagaks võlausaldajatele pankrotimenetlusega võrreldes soodsama tulemuse.
21.FIMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist FIMS § 27 lg 1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes.
22.Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus võlgade ümberkujunduskava. Kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega
23.Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. Kohus selgitab, et võlgnik on kohustatud täitma aruandluskohustust usaldusisiku ees FIMS § 35 kohaselt, esitades selleks iga poole aasta järel aruande ümberkujundamiskava täitmise kohta.
Usaldusisiku tasu
24.FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.
25.Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (FIMS § 54 lg 5).
26.Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 455 eurot (käibemaksu ei lisandu). Usaldusisik on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 6,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 70 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 455 eurot (6,5 tundi × 70 eurot). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9). Tasu tuleb kanda võlgniku poolt FIMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Menetluskulude jaotus
27.FIMS § 8 lg 2 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud võlgniku kanda. FIMS § 8 lg 3 alusel jäävad võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Priit Palmiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.